2-14-38499/25 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

8.Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas vaidlusalune laenuleping on kehtiv. Kohus leiab, et 20.06.2014 sõlmitud tarbijakrediidileping on vastuolus heade kommetega ebamõistlikult suure krediidikulukuse määra tõttu ja seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. Riigikohus on leidnud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegemist, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). VÕS § 406 kohaselt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale. VÕS § 406 lg 2 kohaselt võetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel arvesse asja hind või tasu teenuse kasutamise eest sõltumata sellest, kas asja või teenuse osutamise eest tasutakse krediiti kasutades või mitte. XXXOÜ ja kostja vahel 20.06.2014 sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr on 218,87%. Krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati, so juunis 2014, avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 32,03%. Seega ületab kostjaga 20.06.2014 sõlmitud laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kuus korda. Eeltoodust tulenevalt on XXXOÜ ja kostja vahel 20.06.2014 sõlmitud tarbijakrediidileping tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel. Hageja ei ole kohtu hinnangul välja toonud asjakohaseid asjaolusid, mis lükkaksid ümber eelduse, et vastastike kohustuste osas sel määral tasakaalust väljas olev leping on heade kommete vastane. Kohtu hinnangul ei piisa selle eelduse ümberlükkamiseks hageja seisukohast, et kostja on lepingut hilinemisega täitnud, seega lepingu kehtivust tunnustanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-41-15 p-s 13 väljendanud seisukohta, et tühise tehingu täitmine, ei tee tehingut kehtivaks. Pooltevaheline kirjavahetus (lk 85 – 87), milles kostja avaldas soovi sõlmida maksegraafikut ei muuda tühist lepingut kehtivaks ja ei oma tehingu kehtivuse/kehtetuse hindamisel tähendust. Kohus leiab, et kuivõrd laenulepingu krediidi kulukuse määr on antud juhul rohkem kui kuus korda suurem keskmisest tarbijakrediidi kulukuse määrast ja tegemist on tühise laenulepinguga TsÜS § 86 lg 1 järgi, et pea kohus vajalikuks kostja sundolukorra olemasolu või selle puudumise kindlakstegemist lepingu sõlmimise ajal. Laenulepingu tühisusest tulenevalt on tühised ka kõik laenusaaja kohustused laenulepingu üldtingimuste järgi, sh kohustus tasuda võla sissenõudmisega seotud kulude eest, tagastada laen maksegraafiku alusel, tasuda viivist laenulepingus märgitud määras ning tasuda leppetrahvi.