Hageja XXXOÜ (registrikood lepinguline esindaja XXX
XXX asukoht
XXX),
Kostja XXX(isikukood XXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja XXX
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXXOÜ hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.
3.Mõista XXXOÜ-lt kostja XXX kasuks välja menetluskulu 300 (kolmsada) eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 kohast luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Hageja nõue
1.XXXOÜ (hageja) esitas 20.03.2015 hagiavalduse XXX(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXOÜ ja kostja 20.06.2014 interneti vahendusel laenulepingu. Lepingu kohaselt andis laenuandja kostjale laenu summas 300 eurot tähtaega 60 päeva. Kostja kohustus tasuma intressi summas 63 eurot ja tagastama laenu kahe osamaksena. Maksegraafiku kohaselt pidi kostja maksma 20.07.2014 kuupäevaks 182 eurot ning 19.08.2014 kuupäevaks 181 eurot. Kostja viivitas esimese osamakse tagastamisega ja 18.08.2014 algatati inkassomenetlust. Laenuandja loovutas kehtivalt nõude kostja vastu hagejale 30.09.2014. Hageja arvestas (VÕS) § 415 lg 2 alusel kostja poolt inkassomenetluses tasutud summast 181 eurost sissenõudmiskulude katteks 85 eurot ja laenu katteks 96 eurot. Hagejal oli õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist võlgnevuse sissenõudmiskulude katteks. Hagejal on õigus nõuda viivist lepingus kokkulepitud määras 0,75% tasumata summalt päevas perioodi eest, millal kostja viivitas kohustuse täitmisega. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi, kuna kostja rikkus laenulepinguga kokkulepitud kohustust informeerida laenuandjat asjaoludest, mis takistavad laenulepingu täitmist. Seega palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 204 eurot, intress summas 63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 190,04 eurot ja leppetrahv summas 50 eurot. 09.06.2015 menetlusdokumendis vähendas hageja oma nõuet ja palub mõista kostjalt välja laenusumma 22 eurot, intress summas 63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 5,25 eurot ja leppetrahv summas 50 eurot. Hageja leiab, et nõuet vähendades ei ole tema osaliselt haginõudest loobunud ega võtnud hagi osaliselt tagasi, vaid vähendas oma nõuet kostja vastu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 4 p 2 mõttes. Hageja hinnangul ei ole laenuleping tühine. Hagiavaldus on esitatud selleks volitatud isiku poolt. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole hagejal nõudeõigust kostja vastu, kuna nõude loovutamisest ei nähtu, et hagejale oleks kehtivalt loovutatud nõue kostja vastu. Sissenõudmiskulud on tõendamata ja põhjendamata, hageja kõrvalnõuded ei ole selged ega põhjendatud. Kokkulepped viiviste ja leppetrahvi kohta on tühised. Hagiavaldus on allkirjastatud õigustamata isiku poolt. Kostja on tasunud 20.06.2014 laenulepingust tulenevate kohustuste katteks 363 eurot järgmiselt: 25.07.2014 182 eurot ning 19.08.2014 181 eurot. Seega täitis kostja laenulepingust tulenevad kohustused täies ulatuses veel enne nõude väidetavat loovutamist hagejale. Kostja on seisukohal, et 20.06.2014 sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine. Hageja vähendas 09.06.2015 menetlusdokumendis oma nõuet, millega loobus osaliselt haginõudest. Kostja palub lõpetada menetlus osas, milles hageja loobus osaliselt nõudest. Kohtu põhjendused
2-14-38499
3.Hageja vähendas 09.06.2015 menetlusdokumendis oma nõuet. Kohus palus hagejal täpsustada, kas hageja osaliselt loobus oma nõudest või võttis hagi tagasi. Vastuseks kohtu järelepärimisele hageja teatas, et tema ei ole nõudest osaliselt loobunud ega võtnud hagi osaliselt tagasi, vaid vähendas nõuet TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes. Kostja leiab, et hageja loobus osaliselt nõudest ja palub lõpetada menetlus osas, milles hageja oma nõudest loobus. Kohus leiab, et hageja poolt 09.06.2015 menetlusdokumendiga tehtud nõude vähendamist ei saa käsitleda nõudest osalise loobumise või hagi tagasivõtmisena. Tulenevalt TsMS § 424 lg-st 3 ja § 429 lg-st 1 toimub hagi tagasivõtmine ja hagist loobumine kohtule esitatava avaldusega ehk menetlusosaline peab selgesõnaliselt väljendama tahet loobuda hagist või võtta hagi tagasi. Käesoleval juhul kinnitas hageja, et tema ei ole nõudest osaliselt loobunud ega hagi osaliselt tagasi võtnud. Seega ei saa hageja poolt 09.06.2015 menetlusdokumendiga tehtud nõude vähendamist käsitleda nõudest osalise loobumise või vähendamisena.
4.Tsiviilasja menetlemine toimub lihtsustatud korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt.
5.Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike seisukohtadega ja kogutud tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.
6.Poolte vahel puudub vaidlus, et XXXOÜ ja kostja vahel on 20.06.2014 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX, mille alusel sai kostja krediiti 300 eurot 60 päevaks. Maksegraafiku kohaselt tuli saadud krediit tagastada kahe osamaksega kuupäevadel 20.07.2014 ja 19.08.2014. Kostja on tasunud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste katteks 363 eurot järgmiselt: 25.07.2014 tasus kostja 182 eurot ning 19.08.2014 181 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on nõudeõigus kostja vastu, kas hagi on esitatud pädeva isiku poolt, kas pooltevaheline laenulepingu on kehtiv ja kas hageja saab nõuda kostjalt laenulepingu täitmist.
7.Esmalt võtab kohus seisukoha hageja nõudeõiguse olemasolu kohta ja kas hagi on esitanud selleks volitatud isik. VÕS § 164 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud. Käesolevas tsiviilasjas esitatud tõenditest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on kehtivalt omandanud tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded. Hageja on kohtule esitanud 30.09.2014 nõude loovutamise lepingu (tl 36, 37), millest nähtuvalt on PlussCredit Eesti OÜ (XXXOÜ ärinimi 27.09.2012 kuni 11.11.2014) loovutanud rahalised nõuded võlgnike vastu vastavalt lepingu lisaks nr 1 olevale elektroonilisele nimekirjale ja summale. Nõude loovutamise lepingu lisa nr 1 kohaselt on nõue loovutatud ka kostja suhtes. Kohtule on esitatud ka vastavad volikirjad (lk 39 – 40), millest nähtub, et hagi on esitatud selleks volitutatud isiku poolt.
2-14-38499
8.Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas vaidlusalune laenuleping on kehtiv. Kohus leiab, et 20.06.2014 sõlmitud tarbijakrediidileping on vastuolus heade kommetega ebamõistlikult suure krediidikulukuse määra tõttu ja seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. Riigikohus on leidnud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegemist, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). VÕS § 406 kohaselt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale. VÕS § 406 lg 2 kohaselt võetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel arvesse asja hind või tasu teenuse kasutamise eest sõltumata sellest, kas asja või teenuse osutamise eest tasutakse krediiti kasutades või mitte. XXXOÜ ja kostja vahel 20.06.2014 sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr on 218,87%. Krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati, so juunis 2014, avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 32,03%. Seega ületab kostjaga 20.06.2014 sõlmitud laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kuus korda. Eeltoodust tulenevalt on XXXOÜ ja kostja vahel 20.06.2014 sõlmitud tarbijakrediidileping tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel. Hageja ei ole kohtu hinnangul välja toonud asjakohaseid asjaolusid, mis lükkaksid ümber eelduse, et vastastike kohustuste osas sel määral tasakaalust väljas olev leping on heade kommete vastane. Kohtu hinnangul ei piisa selle eelduse ümberlükkamiseks hageja seisukohast, et kostja on lepingut hilinemisega täitnud, seega lepingu kehtivust tunnustanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-41-15 p-s 13 väljendanud seisukohta, et tühise tehingu täitmine, ei tee tehingut kehtivaks. Pooltevaheline kirjavahetus (lk 85 – 87), milles kostja avaldas soovi sõlmida maksegraafikut ei muuda tühist lepingut kehtivaks ja ei oma tehingu kehtivuse/kehtetuse hindamisel tähendust. Kohus leiab, et kuivõrd laenulepingu krediidi kulukuse määr on antud juhul rohkem kui kuus korda suurem keskmisest tarbijakrediidi kulukuse määrast ja tegemist on tühise laenulepinguga TsÜS § 86 lg 1 järgi, et pea kohus vajalikuks kostja sundolukorra olemasolu või selle puudumise kindlakstegemist lepingu sõlmimise ajal. Laenulepingu tühisusest tulenevalt on tühised ka kõik laenusaaja kohustused laenulepingu üldtingimuste järgi, sh kohustus tasuda võla sissenõudmisega seotud kulude eest, tagastada laen maksegraafiku alusel, tasuda viivist laenulepingus märgitud määras ning tasuda leppetrahvi.
9.VÕS § 113 lg 5 teise lause kohaselt võib võlausaldaja sõltumata viivise maksmisest nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud 85 euro suuruse kahju tekkimist sissenõudekulude näol. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel saaks kindlaks teha sissenõudmiskulude tegeliku
2-14-38499 ja mõistliku suuruse. Hageja esitatud andmebaasi väljavõte (lk 38) ja pooltevaheline kirjavahetus (lk 85 – 87) ei tõenda kulude kandmist.
10.Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohalduv viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Laenu kasutamise aeg oli käesoleval juhul 60 päeva, alates 20.06.2014 kuni 19.08.2014. Kostja peab tasuma selle aja eest intressi VÕS § 94 lg 1 järgi vastavalt sel ajal kohaldatud intressimäärale, mis oli perioodil 01.01.2014 kuni 30.06.2014 8,25 % aastas (0,25%+8%, päevas 0,0226 %) ning perioodil 01.07.2014 kuni 31.12.2014 8,15% aastas (0,15% + 8%, päevas 0,0223%). Seega 60 päeva eest, arvestades, et 20.06.2014 kuni 30.06.2014 oli intressimäär 0,0226% päevas ning 01.07.2014 kuni 19.08.2014 oli intressimäär 0,0223% päevas, tuleb arvestada intressi kokku 4,02 eurot [(300x0,0226/100x10)+(300x0,0223/100x50)]. Seega pidi kostja TsÜS § 86 lg 4 järgi hagejale tagastama 304,02 eurot (300+4,02). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on tasunud hagejale 182 eurot 25.07.2014 ning 181 eurot 19.08.2014 (tl 71, 72), kokku 363 eurot. Seega on kostja tagastanud hagejale seisuga 19.08.2014 laenu, ning tasunud selle kasutamise eest intressi (kõik kokku 304,02 eurot) ning kostjal puudub hageja ees tarbijakrediidilepingust tulenev võlgnevus. Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.
11.Kohus leiab, et kuigi kostja viivitas laenu esimese osamakse tagastamisega 5 päeva ei ole hagejal õigust nõuda viivist selle aja eest. 20.06.2014 sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine tervikuna, sh laenu tagastamise osas maksegraafiku alusel. Hagejal on õigus nõuda TsÜS § 86 lg 4 alusel intressi laenu kasutamise eest perioodil alates laenu kostjale väljastamisest kuni laenu tervikuna tagastamiseni. Hageja ei ole nõudnud viivist alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest, st alates 20.08.2014 kuni laenu täies ulatuses tagastamiseni.
12.Muud poolte poolt esitatud väited ei ole asjakohased. Tsiviilasja hind
13.Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 ja § 133 lg-st 1 on tsiviilasja hind maakohtus hagi esitamise seisuga 507,04 eurot (põhinõue 204 eurot + intress 63 eurot + sissenõutavaks muutnud viivis 190,04 eurot + leppetrahv 50 eurot). Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
2-14-38499 Kuna kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, tuleb jätta kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 14.08.2015 ning kohus määras pooltele vastaspoolemenetluskulude kohta seisukoha esitamiseks tähtaja 21.08.2015. Hageja esitas kohtule 13.08.2015 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub ta kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1 262,50 eurot. Kostja esitas 21.08.2015 vastuväited hageja menetluskulude kohta. Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas jäävad menetluskulude jaotuse kohaselt menetluskulud hageja kanda, ei pea kohus otstarbekaks hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnata. Kostja esitas kohtule 14.08.2015 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskulud (kulud õigusabile) 350 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabi Avava Õigusbüroo OÜ kaudu. Kokku on kostjale osutatud õigusabi 7 tunni ulatuses, tunnihinnaga 50 eurot. Hageja esitas 21.08.2015 seisukoha kostja menetluskulude kohta, leides, et ajakulu 4 tundi hagiavaldusega tutvumise ja 25.05.2015 vastuse koostamisele on ilmselgelt ülepaisutatud. Samuti leidis hageja, et kostja 14.07.2015 ning 09.06.2015 menetlusdokumentide koostamiseks saab maksimaalselt lugeda põhjendatuks ajakulu 2 tundi. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnihind on käesoleva vaidluse mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tunnitasuna mõistlik. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja esindaja ajakulu 4 tundi hagiavaldusega ja selle lisadega tutvumiseks ning 25.05.2015 menetlusdokumendi koostamiseks ning kohtule esitamiseks ei ole täielikult põhjendatud ja vajalik. Kohus arvestab esitatud hagiavalduse ning hagiavalduse täpsustuste ning kostja 25.05.2015 menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning leiab, et põhjendatud ja vajalikuks saab lugeda ajakulu hageja nõudega tutvumiseks ning 3-leheküljelise kostja vastuse koostamiseks kokku mahus 3 tundi. Kohus lisab, et arvestades 09.06.2015 ning 14.07.2015 kostja poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, nõustub kostja esindaja ajakuluga kokku 3 tundi. Seega peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu mahus 6 tundi, mis arvestades esindaja tunnihinda teeb kokku 300 eurot. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esitanud TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust, mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja kokku 300 eurot. Kohus jätab kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks rahuldamata summas 50 eurot (taotletud summa 350 eurot – taotluse rahuldatud osa 300 eurot).
2-14-38499 TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.