lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-5001/8

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 01.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-5001/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
01.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1084
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-15-5001

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. september 2015.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

OÜ Aseri Kommunaal OÜ hagi O. G. vastu korteri väljanõudmise ja võlgnevuse nõudes

Hagihind

1 312, 66 eurot, lihtmenetlus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja :

OÜ Aseri Kommunaal (RK xxx, Kesktänav 5, Aseri 43401)

Hageja lepinguline esindaja:

M&A Impresa OÜ Aljona Melter (Rakvere 5 a, 41531 Jõhvi, e-post: [email protected]) O. G. (IK xxx. Elukoht: xxx)

Kostja:

RESOLUTSIOON

OÜ Aseri Kommunaal hagi rahuldada.

2.Välja mõista kostjalt O. G.lt hageja OÜ Aseri Kommunaal kasuks 1 312 (üks tuhat kolmsada kaksteist) eurot 66 senti.
3.Menetluskulud jätta kostja O. G. kanda. Välja mõista O. G.lt OÜ Aseri Kommunaal kasuks menetluskulude katteks 333 (kolmsada kolmkümmend kolm) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Aseri Kommunaal ja O. G. 25.10.2011.a eluruumi üürilepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale üürile korteri asukohaga xxx. O. G. üürnikuna kohustus vastavalt lepingu p 4.1 tasuma üürileandjale eluruumi kasutamise eest igakuiselt 17, 41 eurot üüritasu (iga kuu 25. kuupäevaks) ja lepingu p 4.2 järgi ka kommunaalteenused. OÜ Aseri Kommunaal on loodud 100% Aseri valla omaosalusega ja tegeleb Aseri vallas elamute haldamisega ja hooldamisega (sh keskkütte ja veevärgi korraldamisega). Hageja esitas iga kuu üürnikule arved, kuid kostja jättis oma kohustused täitmata. Võlgnevuse tõttu esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 22.10.2013 (tsiviilasi nr 213-49678), mille kohus rahuldas. Vaatamata sellele kostja oma kohustusi ei täitnud. Hageja ütles kostjaga sõlmitud üürilepingu üles. Üürilepingust ülesütlemise teate esitas hageja kostjale 26.03.2014.a Avalduses teatas hageja, et leping öeldakse üles ning palus korteri vabastada hiljemalt 30.04.2014.a Kostja nõutud tähtajaks korterit ei vabastanud ning jätkab kasutamist selle eest tasumata. Alates oktoobrist 2013 kuni hagi esitamiseni so 01.04.2015.a on kostja võlg hageja ees üüri ja kommunaalteenuste eest 1 312, 66 eurot. Hageja palub hagis mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus 1 312, 66 eurot ning korter kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks 333 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 108 eurot õigusabikulud.
2.04.06.2015.a nõude täpsustuses teatas hageja, et kostja on pärast hagimaterjalide kättesaamist korteri hagejale üle andnud ning sellest nõudest hageja loobub. Võlgnevuse katteks ei ole aga kostjalt midagi laekunud ning selles osas jääb hageja nõude juurde.

Menetluskulude osas palub hageja kohaldada TsMS § 168 lg 4 ja jätta menetluskulude ka loobutud nõude osas kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

3.Kostja vaidleb hagile vastu ja märgib, et kirjutas vaidlusalusest korterist välja ennast juba augustikuus 2014.a ja sisse Maardus uuele aadressile samal aastal. Kostja käis Aseri Kommunaalis, kuid seal ei osanud keegi talle midagi öelda. Võlgnevuse osas kostja sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud.
5.Hageja nõue tuleneb poolte vahel 25.10.2011.a sõlmitud eluruumi üürilepingust (tl 1416) Üürilepingu p 4.1 kohaselt kohustus üürnik tasuma üürileandjale igakuiselt üüritasu 17, 41 eurot ja kommunaalteenuste eest vastavalt p 4.2. Hageja ütles üürilepingu üles (tl 17-18) Ajavahemiku 01.10.2013-28.02.2014.a eest võlgneb O. G. hagejale üüritasu ja kommunaalteenuste eest 1 312, 66 eurot (tl 8).
6.Hageja on kostja vastu esitanud võlasuhte rikkumisest tuleneva nõude ning tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, § 82, § 100, § 101 sätetele. Hageja palub kostjalt välja mõista 1 312, 66 eurot. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping. Vastavalt VÕS § 271 kohustub üürileandja andma üürnikule kasutamiseks asja ning üürnik peab maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Lisaks üüri maksmisele tuleb üürnikul kanda ka asjaga seotud kõrvalkulud juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega (VÕS § 292 lg 1). VÕS § 8 lg 2 tulenevalt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik ning § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1) Esitatud võlaarvestuse kohaselt (tl 8) on tasumata üüritasu ja kommunaalteenuste eest 1 312, 66 eurot. Sisulisi vastuväiteid võlgnevusele kostja esitanud ei ole. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal võlgnevust hageja ees ei ole või et tal ei ole kohustust, mille täitmist hageja hagis nõuab.
7.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning rahuldab OÜ Aseri Kommunaal nõude.
8.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
9.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 174 lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsues kui kulude kindlaksmääramine ei takista otsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus rahuldab hagi, järelikult kannab menetluskulud täies ulatuses kostja. Kuna esialgselt esitatud korteri vabastamise nõude täitis kostja pärast hagi esitamist, arvestab kohus kulude jaotamisel TsMS § 168 lg 4 sätestatut. Hageja menetluskulud on 225 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõivu ning 108 eurot hageja lepingulise esindaja õigusabikulu- kokku 333 eurot. Hageja menetluskulude hüvitamise nõude on põhjendatud ning kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 333 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja