Harju Maakohtu 11.05.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Modular määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Modular (registrikood lepinguline esindaja Anastassia Berngardt
11607343),
Kostja: AZ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Vahur Kivistik ja vandeadvokaat Siiri Malmberg Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.05.2015 määrus osas, milles OÜ-lt Modular mõisteti AZ kasuks välja menetluskulud 5204,76 eurot ületavas osas. Jätta selles osas AZ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Rahuldada AZ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 3.2 Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista OÜ-lt Modular välja AZ kasuks menetluskulud summas 5204,76 eurot. 3.3 Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l Modular tasuda AZ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5204,76 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3.4 Jätta AZ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 1048,82 euro ulatuses.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus jättis 09.06.2014 otsusega OÜ Modular (hageja) hagi AZ (kostja) vastu rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2014 otsusega jäeti Harju Maakohtu 09.06.2014 otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jäeti hageja kanda. Riigikohus jättis 25.02.2015 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
2.06.03.2015 esitas kostja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 6253,58 eurot (käibemaksuga). Samuti palus kostja kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Hageja vaidles menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele osaliselt vastu ning palus kostja menetluskulud kindlaks määrata mõistlikus summas vahemikus 646,15-1615,38 eurot. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 11.05.2015 määrusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 5305,08 eurot. Lisaks mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Maakohus asus seisukohale, et kostjale osutatud õigusabi tunnihind määraga 110 eurot, millele lisandub käibemaks, on tavapärane ning käesoleva vaidluse puhul põhjendatud. Samuti leidis maakohus, et käesolev vaidlus ei ole tavapärasest keerukam ning mitme esindaja kasutamine menetluses on põhjendatud, kui esindajad ei dubleeri üksteise toiminguid. Hageja esitas kostja lepinguliste esindajate tunnihindele vastuväite, tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 152 lg-st 3 tulenevale Vabariigi Valitsuse määruse nr 332 § 4 lg-le 1. Kohus selgitas, et TsMS § 152 lg 3 kohaselt määrab kohus tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires ning seega ei ole hageja esitatud vastuväide kostja esindajate tunnitasu määra osas asjakohane.
6.Kostja menetluskulude nimekirjas viidatud 13.08.2013 arvest nr 917 nähtub, et kostja esindajal on nõupidamisele kliendiga tõendamise eseme asjaolude üle (0,5h) ning nõupidamisele protsessieelselt tunnistaja AP-ga (0,5h) kulunud 1 tund. Hageja ei nõustunud kostja sätestatud toimingu ning ajakuluga. Hageja hinnangul peab tunnistaja vande all ütlusi andes rääkima tõtt ning jääb arusaamatuks, miks pidasid kostja advokaadid nõu tunnistajaga ja kuidas see mõjutas tema ütlusi. Kohus asus seisukohale, et kostja esindajate toimingud ning nendele kulunud aeg on põhjendatud. Hageja esitatud vastuväidet ei pidanud kohus asjakohaseks. Kohus selgitas, et tunnistaja ütlusi, sh nende tõele vastavust, hindas kohus asja lahendamisel otsusega ning seega ei mõjuta see menetluskulude väljamõistmisel esindaja tasu väljamõistmist.
7.29.07.2013 arve nr 841 kohaselt kulus Vahur Kivistikul kliendiga nõupidamisele hagile vastamise teemal ning hagile vastuse koostamiseks 5 tundi. Hageja esitas vastuväite arve ulatusele ning leidis, et kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistil ei võta eelnimetatud dokumendi vormistamine aega rohkem kui 3 tundi. Arve kohaselt kulus kliendiga nõupidamisele 0,5 tundi ning hagile vastuse koostamisele 4,50 tundi. Kohus hindas kostja hagi vastuse sisu ning mahtu, mis on esitatud 5-l leheküljel omades sisulist osa ca 3,5 lehekülje ulatuses. Lisaks arvestas kohus ka hagi vastuse koostamise aluseks olevaid hageja dokumente ning lisatud tõendeid. Maakohus ei nõustunud hageja vastuväidetega ning leidis, et kostja esindaja märgitud ajakulu on põhjendatud.
8.Arvelt nr 1187 nähtub, et kostja esindajal on 07.11.2013 kohtuistungil osalemiseks kulunud 2 tundi. Hageja esitas ajakulule vastuväite, mille kohaselt on põhjendatud ajakulu 1 tund. Kohus ei pidanud kostja esindaja märgitud ajakulu istungil osalemiseks põhjendatuks. Kohtutoimikus sisalduva 07.11.2013 istungi protokolli kohaselt avati istung kell 10:00 ning istung lõppes kell 11:02 (I kd, tl 65-69). Eeltoodust tulenevalt luges kohus vajalikuks ning põhjendatuks ajakulu 1 tund 2 minutit summas 136,40 eurot [(1h 2min x 110 eurot/h) + käibemaks].
9.Arve nr 415 kohaselt on kahel kostja esindajal 27.03.2014 kohtuistungiks ettevalmistumisele, kohtus toimikuga tutvumisele, kliendi esindamisele kohtuistungil ning büroosiseseks nõupidamiseks kulunud kokku 6,10 tundi. Hageja leidis, et arvel märgitud toimingutele kulunud aeg ei ole põhjendatud, kuna advokaadid on teostanud dubleerivat tööd ja palus arvelt maha arvata 1,75 tundi. Kohus märkis, et kostja esindaja esitatud arvelt nähtub, et dubleerivad toimingud on teostatud kohtuistungil osalemise ning selleks ettevalmistumise näol ja toimingute ajakulu on juba kostja poolt vähendatud 0,75 tunni ulatuses põhjusel, et valmistumine kohtuistungiks oli kostja esindaja vahetumisest tulenevalt suurema kuluga. Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd tsiviilasi ei olnud niivõrd keerukas, ei ole põhjendatud kahe esindaja istungil osalemise ning selleks ettevalmistumise kulude hüvitamine ning vähendas toimingute ajakulu veel 0,50 tunni võrra Vahur Kivistiku istungiks ettevalmistumise ajast. Kostja lepinguline esindaja Siiri Malmberg on istungil osalemisele kulunud ajaks märkinud 0,75 tundi. Kohtuistungi protokollist nähtub, et istung kestis kokku 31 minutit. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus istungil osalemise põhjendatud ning vajalikuks ajakuluks 31 minutit. Kohus ei nõustunud hageja vastuväitega büroosisese nõupidamise kulude osas ning leidis, et nõupidamine on vajalik menetlustoiming esindatava parimaks esindamiseks ning asjatundliku õigusteenuse pakkumiseks ja luges ajakulu põhjendatuks. Ülejäänud osas pidas kohus, hinnates nii toimingute kui nende aluseks olevate dokumentide sisu ning mahtu, kostja esindaja märgitud ajakulu põhjendatuks ning vajalikuks. Kokku luges kohus arvel nr 415 väljatoodud toimingud põhjendatuks 4 tunni ja 37 minuti ulatuses summas 609,40 eurot [(4h 37 min x 110 eurot/h) + käibemaks].
10.Arvelt nr 726 nähtub, et kostja esindajatel on 09.05.2014 kohtuistungil kostja esindamiseks, kohtuistungi ettevalmistamiseks, kohtukõne kirjalike teeside koostamiseks, hageja vastuväitega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks ning büroosiseseks nõupidamiseks kulunud kokku 7,90 tundi. Hageja vaidles arvel märgitud kuludele vastu ning märkis, et tegemist on dubleeriva tööga ja palus toimingu kogukulust maha arvestada 5 tundi. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtuvalt on kostja esindajad arvestanud esitatud kogukulust maha 0,50 tundi, põhjendades seda asjaoluga, et arve on esitatud kahe esindaja samasisulise töö eest. Kohus vähendas menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu veel 0,50 tunni võrra, kuna esindajad on teostanud dubleerivat tööd kohtukõne teeside koostamisel. 09.05.2014 kohtuistungi protokollist nähtub, et istung kestis kokku 0,3 tundi (I kd, tl 136-137). Arve 726 kohaselt kulus kostja esindajal istungil osalemiseks 0,5 tundi. Kohus ei pidanud eeltoodud ajakulu põhjendatuks ning vähendas ajakulu 0,2 tunni võrra ja luges põhjendatuks ajakulu 0,3 tundi. Ülejäänud osas pidas kohus kostja esindaja märgitud ajakulu põhjendatuks ning vajalikuks. Kokku luges kohus arvel nr 726 väljatoodud toimingute põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 6,70 tundi summas 884,40 eurot [(6,70h x 110 eurot/h) + käibemaks].
11.Arvelt nr 1006 nähtub, et kostja esindajad on kulutanud apellatsioonkaebusega tutvumisele ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 14 tundi. Hageja hinnangul on tegemist dubleeriva tööga ning palus sätestatud ajakulust maha arvata 2 tundi. Kohus asus seisukohale, et kostja esindajate märgitud ajakulu ei ole põhjendatud ning vajalik, nõustudes hageja vastuväitega, et kostja esindajad on teostanud dubleerivat tööd. Kohus vähendas teostatud toimingutele kulunud aega 2 tunni võrra, lugedes põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 12 tundi summas 1584 eurot [(12h x 110 eurot/h) + käibemaks].
12.Arvelt nr 1302 nähtub, et kostja esindajatel on 23.10.2014 kohtuistungiks ettevalmistumisele ning kohtuistungil osalemisele, lisaks apellandi kohtukõne kirjalike teesidega tutvumisele ning istungi protokolliga tutvumisele ja paranduste tegemisele kulunud 7,25 tundi. Hageja oli seisukohal, et arvel väljatoodud toimingud on teostatud dubleeriva tööna mitme esindaja poolt ning palus ajakulust maha arvestada 4,05 tundi. Kostja menetluskulude nimekirjale lisatud arvelt nähtub, et kostja esindajad on teostanud dubleerivat tööd, mis seisneb kohtuistungiks ettevalmistamises, kohtuistungil osalemises ning kohtuistungi protokolliga tegelemises. Eeltoodust tulenevalt vähendas kohus toimingutele kulunud aega 2,5 tunni võrra. 23.10.2014 kohtuistung kestis 59 minutit. Kostja esindaja on märkinud kohtuistungil esindamise ajakuluks 1,25 tundi. Kohus asus seisukohale, et kostja esindaja märgitud ajakulu ei ole põhjendatud ning luges vajalikuks ajakulu 1 tund. Ülejäänud osas pidas kohus kostja esindaja märgitud ajakulu põhjendatuks ning vajalikuks. Kokku luges kohus arvel nr 1302 väljatoodud toimingute põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 4,5 tundi summas 594 eurot [(4,5h x 110 eurot/h) + käibemaks].
13.Maakohus leidis, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Samuti vastab õigusabi tunnihind asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Kokku luges kohus kostja lepinguliste esindajate kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 40,19 tundi summas 5305,08 eurot. Määruskaebus
14.18.06.2015 esitas hageja Harju Maakohtu 11.05.2015 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega määrata kostja menetluskulud kindlaks ulatuses, mis oleks kostja poolt nõutavast summast poole võrra väiksem ehk kuni 3000 eurot.
15.Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et käesoleval juhul ei ole asjakohane hageja viide TsMS § 152 lg-s 3 nimetatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 332 § 4 lg-le 1. Määruskaebuse esitaja leiab, et viide antud normidele on asjakohane, kuna tegemist on kehtivate õigusaktidega, mis ei ole tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks. TsMS § 172 lg 8 ütleb, et vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. TsMS § 152 lg 3 kohaselt määrab kohus tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires.
16.TsMS § 175 lg 3 selgitab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Maakohus tuvastas, et vaidlus ei olnud tavapärasest keerukam, kuid vaatamata sellele luges mitme esindaja kasutamise põhjendatuks, kui esindajad ei dubleeri üksteise teostatud toiminguid. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et mitme esindaja kasutamine eeldab kõikide esindajate asjasse süvenemist ja dubleerimine on vältimatu. Vastus määruskaebusele
17.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 5204,76 eurot ületavas osas (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2).
20.Maakohus on pidanud põhjendatuks 13.08.2013 arvel nr 917 märgitud menetluskulu, mille kohaselt on kostja esindajal kulunud protsessieelselt nõupidamisele tunnistaja AP-ga 0,5 tundi. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus piisavalt põhjendanud, miks ta on nimetatud toimingu hüvitamist pidanud vajalikuks. Ka kostja ei ole selgitanud, miks oli esindaja vestlemine tunnistajaga vajalik. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist ei ole põhjendatud ega vajaliku kuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes ning selle võrra tuleb hagejalt väljamõistetud menetluskulu vähendada.
21.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus määruse punktis 26 teinud arvutusvea, saades kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 40,19 tundi. Liites kokku maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu, teeb see kokku 39,93 tundi. Kuna ringkonnakohus vähendas vajalikku ajakulu 0,5 tunni võrra, siis on kostja esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 39,43 tundi.
22.Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi
kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust hinnanud ja oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Maakohus on võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid, keerukust kui ka esitatud menetlusdokumente. Samuti on maakohus oma määruses käsitlenud hageja vastuväiteid ning kostja poolt taotletud lepingulise esindaja kulu vähendanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
23.Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus on õigesti leidnud, et hageja viide Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 332 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 4 lg-le 1 ei ole lepingulise esindaja tunnitasu hindamisel asjakohane. See määrus reguleerib eksperdi, koosseisuvälise tõlgi ja tunnistaja kulude hüvitamist, mitte lepingulise esindaja tasu. Asjakohane ei ole ka määruskaebuse viide TsMS § 172 lg-le 8, mille kohaselt hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Hageja nõuet menetleti hagimenetluses, mitte hagita menetluses.
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on lepingulise esindaja tasumäära hindamisel põhjendatult juhindunud TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud põhimõtetest ning Riigikohtu senisest praktikast, kus on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostja õigusabi tunnihinda pidada ülemääraseks.
25.Ringkonnakohus leiab, et asjakohane ei ole ka määruskaebuse etteheide, mis puudutab mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamist. Antud juhul ei ole maakohus pidanud põhjendatuks mitme lepingulise esindaja samaaegselt tehtud toimingute hüvitamist ega ole hagejalt välja mõistnud menetluskulusid dubleerivate toimingute eest.
26.Eeltoodust tulenevalt on kostja lepinguliste esindaja kulu põhjendatud 39,43 (39,93-0,5) töötunni osas ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu summas 5204,76 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb seega rahuldamata 1048,82 (6253,58-5204,76) euro osas.
27.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.