Tsiviilasi nr 2-13-28826
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.juuni 2014.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-28826
Tsiviilasi
OÜ XXX hagi XXXvastu laenulepingust tuleneva võla nõudes
Tsiviilasja hind
59954.57 eurot Hageja: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: XXX(e-post XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Vahur Kivistik ja vandeadvokaat Siiri Malmberg (Advokaadibüroo Hansa Law Offices, e-post [email protected]) 19.11.2013.a ja 27.05.2014.a Hageja seaduslik esindaja, kostja ja tema lepinguline esindaja
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalenud isikud
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Kanadas asuv äriühing XXX ja XXX 08.11.2011.a laenulepingu. Laenuleping oli küll enne laenu andmist vormistatud, kuid XXX ei ole sellele alla kirjutanud.
Laenulepingu alusel andis XXX XXX laenu summas 29090 eurot intressiga 12% aastas. Laenulepingu p 2 kohaselt oli XXX kohustatud edastama laenusumma XXX hiljemalt 08.novembril 2011.a, mida XXX tegigi. Vastavalt laenulepingu p-le 2 pidi kostja laenu ja intressid tasuma hiljemalt 08.11.2012.a või poolte kokkuleppel. Kostja pole laenu tagastanud ja pooled pole muud kokkulepet sõlminud. 25.04.2013.a saatis XXX XXX meeldetuletuse ja andis täiendava tähtaja laenu ja intresside tagastamiseks, kuid XXX ei ole seda täitnud. 15.mail 2013.a loovutas XXX nõude XXX vastu OÜ-le XXX täies mahus koos kõigi võlausaldaja ja sissenõudja õigustega, sh.koos intresside, viiviste ning muude kõrvalnõuetega ning samuti koos kõigi kohustuste täitmise tagamiseks sõlmitud tagatislepingutest tulenevate ja muude võimalike kohustuste täitmist tagavate õigustega. Hageja nõue kostja vastu on laenulepingust tulenev võlgnevus 29090 eurot, intressi nõue 3490.8 eurot ja viiviste nõue 16755.84 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hageja nõuetele vastu. Kostja ei ole hagejaga laenulepingut sõlminud. Kostjal pole kunagi olnud mistahes kokkupuudet hagiavalduse kohaselt laenuandjaks olnud XXX nimelise äraühinguga ja ta näeb käesolevaga esmakordselt nimetatud äriühingu esindaja poolt ühepoolselt allkirjastatud laenulepingu blanketti. Väidetav laenuandja XXX on ilmselt offshore tüüpi fiktiivse postiaadressi ning juhatuse liikmega äriühing, mis ei oma muud reaalset majandustegevust (seda ammugi mitte Eestis) ning mis võib olla loodud segase päritolu ja eesmärgiga rahaülekannete tegemise eesmärgil. Hageja on lisanud hagimaterjalidele tuntavalt vigases inglise ning eesti keeles koostatud laenulepingu formulari mis on ühepoolselt allkirjastatud kellegi XXX poolt ja mille allkirja identsust pole võimalik kontrollida. Kostja eitab, et tal oleks olnud mistahes läbirääkimisi või muid ärisuhteid kõnesoleva äriühingu ja selle seadusliku esindajaga. Kostjal pole kunagi olnud soovi isiklikeks või muudeks vajadusteks välismaiselt äriühingult laenu võtta. Tegemist on intellektuaalselt võltsitud dokumendiga (KarS § 344 süüteokoosseis), milles on ebaseaduslikult kasutatud kostja isikuandmeid ning kuna sellisel dokumendil puudub ka kostja allkiri, ei saa see olla väidetava laenusuhte tuvastajaks ega tuua kostjale kaasa sellekohaseid lepingulisi kohustusi. Tundub eluliselt ebausutav, et välismaine äriühing annaks Eesti residendist füüsilisele isikule ilma tagatiseta ja muude garantiideta suuremahulist laenu ning seejuures ei vormista lepingut ja lepingueelseid läbirääkimisi kirjalikult või vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis. Hageja on esitanud kohtule ülekande toimumist kinnitava maksekorralduse – tegemist on ühepoolse dokumendiga. Kostjale ülekantud 08.11.2011.a ülekantud summa 29090 eurot pärines Eestis resideeruvalt ettevõtjalt nimega XXX, kellega kostja arendas 2011.a ühist äritegevust, mis seisnes Vene Föderatsiooni äriühingult XXX kütusefraktsioonide ostmises ja nende edasitoimetamises Euroopasse. Ostja ja kauba edasine vahendaja oli XXX ning temaga seotud äriühingud, kes kokkuleppel kostjaga ja läbi offshore firma kandsid muuhulgas kostja pangakontole vaidlusaluse rahasumma, mille sihteesmärgiks oli tasuda osade kütusetarnete eest. Kokkuleppe kohaselt toimetas kostja selle summa vene ettevõtja XXX, kes oli XXX esindusisik Moskvas. Kostja teostas neid tehinguid ning pidas hr XXX läbirääkimisi oma äripartneri XXX osalusel. Hilisemalt, ärialastest probleemidest tingituna, halvenesid kostja ning XXX suhted ning kostja jaoks üllatuslikult on viimane hakanud läbi varifirmade tasutud summat kostjalt tagasi nõudma. Kohtule esitatud maksekorraldusest lähtuvalt on XXX tegutsenud juba algselt pahauskselt, märkides tehtud maksekorraldusse selgitusena olematu tehingu (laenuleping al.08.11.2011) ning tõenäoliselt lootes seda hilisemalt oma huvides ära kasutada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja on esitanud tõendina 08.11.2011.a laenulepingu (tl 6-8), millise kohaselt XXX laenab XXX 29090 eurot ja summa tuleb laenusaajale üle kanda hiljemalt 08.11.2011.a. Lepingu kohaselt on laenu aastaintress 12% ja laen ning intressid tuleb täielikult tasuda 08.11.2012.a või poolte kokkuleppel. Hageja on esitanud tõendina tehingu kviitungi (tl 9), millest nähtub, et XXX on 08.11.2011.a kandnud XXX üle 29090 eurot ehk 40158.75 USD, ülekande tegemise aluseks on kviitungi kohaselt laenuleping 08.11.2011.a. XXX on 15.05.2013.a loovutanud nõude XXX vastu OÜ-le XXX (tl 11). OÜ XXX on 28.05.2013.a koostanud XXX teatise nõude omandamise kohta ja teinud ettepaneku tasuda 32580.8 eurot hagejale hiljemalt 15.06.2013.a (tl 12). XXX andis vande all ütlusi selles, et pole äriühinguga XXX laenulepingut sõlminud ega äriühingult laenu saanud. XXX kandis talle üle 29090 eurot, kuid tegemist polnud laenuga. XXX ütluste kohaselt äriühing XXX soovis osta bensiinifraktsioone, et neid edasi läände müüa. Vastav ettepanek tuli XXX . Tehingu läbirääkimistel OÜ XXX kontoris osalesid XXX, XXX ja XXX. Ostu ja muid kulusid pidi finantseerima XXX. Algusest peale oli arutlusel, et Venemaa isikutele tuleb tasuda agenditasu ligikaudu 40000 dollarit. Agenditasu tema kontole laekumisest ja selle XXX väljamaksmisest teavitas kostja XXX . Tunnistaja XXX ütlustest ilmneb, et ta arutas kostja ning XXX tehingut seoses naftasaaduste projektiga ning muuhulgas oli arutusel ka agenditasu isikutele Venemaal. XXX aktsepteeris läbirääkimistel, et selliseid kulutusi on vaja teha. Klienditeenuste summa pidi olema umbes 30000 eurot. Kui agenti Venemaal poleks olnud, poleks tehingut toimunud. Tunnistaja XXX andis ütlusi selles, et ta on äriühingu XXX direktor. Äriühingutel XXX ja XXX on omavahel olnud mitmeid tehinguid. Äriühingu XXX Eesti Krediidpanga konto väljavõttest (tl 76-77) nähtub, et äriühing XXX on 08.11.2011.a saanud äriühingult XXX 40000 USD ning samal kuupäeval on XXX kandnud 40158.7 USD üle XXX . XXX ütlustest ja äriühingu XXX internetis nähtavatest andmetest 22.01.2014.a seisuga (tl 87) ilmneb, et äriühingut juhib ja selle kontaktisik on XXX. 40000 USD on väärtuselt ligikaudu 30000 eurot. Seega on XXX ja XXX ütlustes nimetatud 30000 eurot ligikaudu sama suurusjärgus XXX üle kantud 40158.7 USD-ga. XXX on kirjaliku tõendiga kinnitanud, et sai XXX novembris 2011.a 29090 eurot agenditasuna äriühingu XXX bensiinifraktsioonide tehingus (tl 37-38). Hageja kahtles kohtuistungil tõendi usaldusväärsuses seahulgas seades kahtluse alla XXX poolt antud allkirja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 1 kohaselt tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud ja § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtul ei tekkinud XXX kirjaliku kinnituse hindamisel kahtlusi selle usaldusväärsuses ja kohus asub seisukohale, et XXX kirjaliku kinnitusega on tõendatud tema poolt agenditasu saamine. Hageja ei ole esitanud dokumente, mis tõendaksid lepingueelseid läbirääkimisi äriühingu XXX ja kostja vahel. Hageja ei ole ka muul viisil tõendanud lepingu sõlmimisele eelnevaid suhteid äriühingu ja kostja vahel.
Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-109-11 24.11.2011.a kohaselt laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse; üksnes rahasumma ülekandmine kostja arvelduskontole ei anna alust lugeda laenuleping sõlmituks.
Hageja ei ole tõendanud pooltevahelise konsensuse saavutamist. Hageja on summa kostjale üle kandnud, kuid nimetatu ei ole piisav laenulepingu sõlmimise tõendamiseks. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et kostja soovis laenu võtta, kuid laenulepingu sõlmimise eelset suhtlemist lepingu poote vahel ei nähtu. Samuti ei ole usutav, et laenu andmisel ei nõudnud laenuandja laenusaaja poolt lepingu allkirjastamist ning et laenu saamiseks ei nõutud kostjal mingit tagatist. Eeltoodust tulenevalt jõuab kohus järeldusele, et kostja ei saanud laenu. Kogutud tõenditest ilmneb, et äriühing XXX, mida juhib XXX soovis osta Venemaalt bensiinifraktsioone, et neid läände edasi müüa. Tehingu osalistele Venemaal oli vaja maksta agenditasu. Tehingu läbirääkimistel XXX , XXX ja kostja XXX vahel aktsepteeris XXX, et isikutele Venemaal tuleb agenditasu tehingu vahendamiseks maksta ligikaudu 40000 USD. XXX juhitav äriühing XXX kandis nimetatud summa üle äriühingule XXX, kes sama summa kandis üle omakorda kostjale. XXX ja kostja olid eelnevalt kooskõlastanud, et tegemist on agenditasuga. Kostja tasus agenditasu XXX Venemaal. Seega äriühingu XXX poolt kostjale ülekantud summa oli osa äritehingust, nn agenditasu, mis tuli tasuda vahendajatele Venemaal. Laenuks ei muuda XXX kontole laekunud summat ka asjaolu, et tehingu selgituseks oli märgitud laenuleping 08.11.2011.a. Hageja on alternatiivselt taotlenud rahuldada oma nõue alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus tuvastas, et kostja ei ole hagejale nõude loovutanud isikult laenuna raha saanud. Raha kanti kostjale XXX algatusel ja äriühingu XXX kaudu üle selleks, et kostja selle agenditasuna edasi maksaks, mida kostja tegigi. Seega ei ole kostja alusetult rikastunud ning ei saa alusetult saadut hagejale tagastada. Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.