OÜ Modular hagi AZ vastu laenulepingust tuleneva võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.06.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
59 954,57 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Modular apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Modular (registrikood 11607343, asukoht Uus-Sadama 21-301, 10120 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts Kostja: AZ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X XXXXX XXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Siiri Malmberg
Kohtuistungi toimumise aeg
23.10.2014
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 09.06.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ Modular kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult
menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
07.06.2013 esitas OÜ Modular (hageja) Harju Maakohtule hagi AZ (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 29 090 eurot, intressi 3490,80 eurot, viivise põhinõudelt hagi esitamise seisuga 16 755,84 eurot ja viivised põhinõudelt alates 08.06.2013 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni laenulepingus kokkulepitud määras, s.o 0,1% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Kanadas asuv äriühing Kensway Service Limited ja kostja 08.11.2011 laenulepingu. Laenuleping oli küll enne laenu andmist vormistatud, kuid kostja ei ole sellele alla kirjutanud. Laenulepingu alusel andis Kensway Service Limited kostjale laenu summas 29 090 eurot intressiga 12% aastas. Laenulepingu p-i 2 kohaselt oli Kensway Service Limited kohustatud edastama laenusumma kostjale hiljemalt 08.11.2011, mida Kensway Service Limited tegigi. Vastavalt laenulepingu ple 2 pidi kostja laenu ja intressid tasuma hiljemalt 08.11.2012 või poolte kokkuleppel. Kostja pole laenu tagastanud ja pooled pole muud kokkulepet sõlminud.
3.25.04.2013 saatis Kensway Service Limited kostjale meeldetuletuse ja andis täiendava tähtaja laenu ja intresside tagastamiseks, kuid kostja ei ole laenu ega intresse tagastanud.
4.15.05.2013 loovutas Kensway Service Limited nõude kostja vastu hagejale täies mahus koos kõigi võlausaldaja ja sissenõudja õigustega, sh. koos intresside, viiviste ning muude kõrvalnõuetega ning samuti koos kõigi kohustuste täitmise tagamiseks sõlmitud tagatislepingutest tulenevate ja muude võimalike kohustuste täitmist tagavate õigustega.
5.03.09.2013 menetlusdokumendis esitas hageja alternatiivse nõude, paludes rahuldada hageja nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Samuti palus kostja kaasata kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse VT, nõuda Eesti Krediidipank AS-ilt välja 08.11.2011 kl 12.34 Kensway Services Limited poolt kostjale tehtud maksekorralduse originaali ning arvata selle tõendite hulka, samuti nõuda Eesti Krediidipank AS-ilt välja Kensway Services Limited pangakonto nr 4207004704101 väljavõtte perioodil 01.07.2011 kuni 31.12.2011. Kostja palus kuulata tunnistajatena üle AP ja NG.
7.Kostja märkis, et tal pole kunagi olnud mistahes kokkupuudet hagiavalduse kohaselt laenuandjaks olnud Kensway Services Limited nimelise äraühinguga ja ta näeb käesolevaga esmakordselt nimetatud äriühingu esindaja poolt ühepoolselt allkirjastatud laenulepingu blanketti. Väidetav laenuandja Kensway Services Limited on ilmselt offshore tüüpi fiktiivse postiaadressi ning juhatuse liikmega äriühing, mis ei oma muud reaalset majandustegevust ning mis võib olla loodud segase päritolu ja eesmärgiga rahaülekannete tegemise eesmärgil. Hageja on lisanud hagimaterjalidele tuntavalt vigases inglise ning eesti keeles koostatud laenulepingu formulari, mis on ühepoolselt allkirjastatud kellegi NG poolt ja mille allkirja identsust pole võimalik kontrollida. Tegemist on võltsitud dokumendiga, milles on ebaseaduslikult kasutatud kostja isikuandmeid ning kuna sellisel dokumendil puudub ka kostja allkiri, ei saa see olla väidetava laenusuhte tuvastajaks ega tuua kostjale kaasa sellekohaseid lepingulisi kohustusi. Tundub eluliselt ebausutav, et välismaine äriühing annaks Eesti residendist füüsilisele isikule ilma tagatiseta ja muude garantiideta suuremahulist laenu ning
seejuures ei vormista lepingut ja lepingueelseid läbirääkimisi kirjalikult või vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis.
8.Hageja poolt kohtule esitatud ülekande toimumist kinnitav maksekorraldus on ühepoolne dokument. Kostjale 08.11.2011 ülekantud summa 29 090 eurot pärines Eestis resideeruvalt ettevõtjalt nimega VT, kellega kostja arendas 2011. aastal ühist äritegevust, mis seisnes Vene Föderatsiooni äriühingult Siberian Energy Trading Inc kütusefraktsioonide ostmises ja nende edasitoimetamises Euroopasse. Ostja ja kauba edasine vahendaja oli VT ning temaga seotud äriühingud, kes kokkuleppel kostjaga ja läbi offshore firma kandsid muuhulgas kostja pangakontole vaidlusaluse rahasumma, mille sihteesmärgiks oli tasuda osade kütusetarnete eest. Kokkuleppe kohaselt toimetas kostja selle summa vene ettevõtja AR-le, kes oli Siberian Energy Trading Inc esindusisik Moskvas. Kostja teostas neid tehinguid ning pidas hr T-ga läbirääkimisi oma äripartneri AP osalusel.
9.Hilisemalt, ärialastest probleemidest tingituna, halvenesid kostja ning VT suhted ning kostja jaoks üllatuslikult on viimane hakanud läbi varifirmade tasutud summat kostjalt tagasi nõudma. Kohtule esitatud maksekorraldusest lähtuvalt on T tegutsenud juba algselt pahauskselt, märkides tehtud maksekorraldusse selgitusena olematu tehingu (laenuleping 08.11.2011) ning tõenäoliselt lootes seda hilisemalt oma huvides ära kasutada. Maakohtu otsus
10.09.06.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
11.Kohus viitas otsuses võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-le 1, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
12.Kostja andis vande all ütlusi selles, et pole äriühinguga Kewnsway Service Limited laenulepingut sõlminud ega äriühingult laenu saanud. Kensway Service Limited kandis talle üle 29 090 eurot, kuid tegemist polnud laenuga. Kostja ütluste kohaselt äriühing Siberian Energy Trading Inc soovis osta bensiinifraktsioone, et neid edasi läände müüa. Vastav ettepanek tuli VT-lt. Tehingu läbirääkimistel hageja kontoris osalesid kostja, AP ja VT. Ostu ja muid kulusid pidi finantseerima Siberian Energy Trading. Algusest peale oli arutlusel, et Venemaa isikutele tuleb tasuda agenditasu ligikaudu 40 000 dollarit. Agenditasu tema kontole laekumisest ja selle AR-le väljamaksmisest teavitas kostja VT. Tunnistaja AP ütlustest ilmneb, et ta arutas kostja ning VT-ga tehingut seoses naftasaaduste projektiga ning muuhulgas oli arutusel ka agenditasu isikutele Venemaal. T aktsepteeris läbirääkimistel, et selliseid kulutusi on vaja teha. Klienditeenuste summa pidi olema umbes 30 000 eurot. Kui agenti Venemaal poleks olnud, poleks tehingut toimunud.
13.Tunnistaja VT andis ütlusi selles, et ta on äriühingu Siberian Energy Trading direktor. Äriühingutel Siberian Energy Trading ja Kensway Service Limited on omavahel olnud mitmeid tehinguid.
14.Äriühingu Kensway Service Limited Eesti Krediidpanga konto väljavõttest (tl 76-77) nähtub, et äriühing Kensway Service Limited on 08.11.2011 saanud äriühingult Siberian Energy Trading 40 000 USD ning samal kuupäeval on Kensway Service Limited kandnud 40 158,7 USD üle kostjale.
15.VT ütlustest ja äriühingu Siberian Energy Trading internetis nähtavatest andmetest 22.01.2014 seisuga (tl 87) ilmneb, et äriühingut juhib ja selle kontaktisik on VT.
16.40 000 USD on väärtuselt ligikaudu 30 000 eurot. Seega on kostja ja AP ütlustes nimetatud 30 000 eurot ligikaudu sama suurusjärgus kostjale üle kantud 40 158,7 USDga.
17.AR on kirjaliku tõendiga kinnitanud, et sai kostjalt novembris 2011 29 090 eurot agenditasuna äriühingu Siberian Energy Trading bensiinifraktsioonide tehingus (tl 3738). Hageja kahtles kohtuistungil tõendi usaldusväärsuses, seahulgas seades kahtluse alla AR poolt antud allkirja. Kohus märkis, et kohtul ei tekkinud AR kirjaliku kinnituse hindamisel kahtlusi selle usaldusväärsuses ja kohus asus seisukohale, et AR kirjaliku kinnitusega on tõendatud tema poolt agenditasu saamine.
18.Hageja ei ole esitanud dokumente, mis tõendaksid lepingueelseid läbirääkimisi äriühingu Kensway Service Limited ja kostja vahel. Hageja ei ole ka muul viisil tõendanud lepingu sõlmimisele eelnevaid suhteid äriühingu ja kostja vahel.
19.Kohus viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-109-11, mille kohaselt laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse, üksnes rahasumma ülekandmine kostja arvelduskontole ei anna alust lugeda laenuleping sõlmituks.
20.Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud pooltevahelise konsensuse saavutamist. Hageja on summa kostjale üle kandnud, kuid nimetatu ei ole piisav laenulepingu sõlmimise tõendamiseks. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et kostja soovis laenu võtta, kuid laenulepingu sõlmimise eelset suhtlemist lepingu poote vahel ei nähtu. Samuti ei ole usutav, et laenu andmisel ei nõudnud laenuandja laenusaaja poolt lepingu allkirjastamist ning et laenu saamiseks ei nõutud kostjal mingit tagatist. Eeltoodust tulenevalt jõudis kohus järeldusele, et kostja ei saanud laenu.
21.Kogutud tõenditest ilmneb, et äriühing Siberian Energy Trading, mida juhib VT, soovis osta Venemaalt bensiinifraktsioone, et neid läände edasi müüa. Tehingu osalistele Venemaal oli vaja maksta agenditasu. Tehingu läbirääkimistel VT, AP ja kostja vahel aktsepteeris VT, et isikutele Venemaal tuleb agenditasu tehingu vahendamiseks maksta ligikaudu 40 000 USD. VT juhitav äriühing Siberian Energy Trading kandis nimetatud summa üle äriühingule Kensway Service Limited, kes sama summa kandis üle omakorda kostjale. VT ja kostja olid eelnevalt kooskõlastanud, et tegemist on agenditasuga. Kostja tasus agenditasu AR-le Venemaal. Seega äriühingu Kensway Service Limited poolt kostjale ülekantud summa oli osa äritehingust, nn agenditasu, mis tuli tasuda vahendajatele Venemaal. Laenuks ei muuda kostja kontole laekunud summat ka asjaolu, et tehingu selgituseks oli märgitud laenuleping 08.11.2011.
22.Seoses hageja alternatiivse taotlusega nõude rahuldamiseks alusetu rikastumise sätete alusel viitas kohus VÕS § 1028 lg-le 1 ja märkis, et kohus tuvastas, et kostja ei ole hagejale nõude loovutanud isikult laenuna raha saanud. Raha kanti kostjale VT algatusel ja äriühingu Kensway Service Limited kaudu üle selleks, et kostja selle agenditasuna edasi maksaks, mida kostja tegigi. Seega ei ole kostja alusetult rikastunud ning ei saa alusetult saadut hagejale tagastada. Apellatsioonkaebus
23.11.07.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 09.06.2014 otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda. Samuti palub hageja jätta tsiviilasja materjalide hulgast välja AR 23.07.2013 kuupäeva kandvad kirjalikud selgitused ja kuulata tunnistajana üle AR.
Eelnimetatud taotluste rahuldamata jätmisel palub hageja rahuldada hageja taotluse ekspertiisi määramiseks AR kirjalike selgituste võltsituse kindlaks tegemiseks. Samuti palub hageja kuulata tunnistajana üle Kensway Service Ltd esindaja VP.
24.Hageja rõhutab, et jääb kõikide menetluses esitatud seisukohtade juurde. Kuna maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 442 lg-t 8, jättes olulises osas hageja esitatud seisukohad ja asjaolud analüüsimata ja hindamata, palub hageja ringkonnakohtul võtta seisukoht kõigi hageja poolt varasemalt esitatu osas.
25.Maakohus on rikkunud TsMS § 348, § 351 ja § 392 järgset selgitamiskohustust. Viidates Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-62-02, 3-2-1-103-08, 3-2-1-114-08, 3-2-1-7909, 3-2-1-87-04, 3-2-1-57-11, 3-2-1-101-09, 3-2-1-65-06 ja 3-2-1-10-07 märgib hageja, et Riigikohus on korduvalt märkinud, et kohtuotsus ei tohi pooltele olla üllatuslik ning et kohtuotsuse üllatuslikkuse välistamiseks tuleb kohtul täita nõuetekohaselt selgitamis- ja asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise kohustust. Hageja palub ringkonnakohtul viia läbi maakohtus läbi viimata eelmenetluse toimingud, sh täita selgitamiskohustus. Maakohus ei ole hagejale selgitanud täiendavate tõendite esitamise vajadust seoses laenulepingu olemasolu tõendamisega. Maakohtu poolt selgitamiskohustuse rikkumise tõttu taotleb hageja ringkonnakohtus Kensway Service Ltd esindaja VP tunnistajana ülekuulamist ja AR kirjaliku selgituse osas kohtuliku ekspertiisi läbiviimist. Esitades eluliselt usutavad põhistused AR selgituse võltsitusest (nt hageja 27.05.14 avaldus), oleks kohus pidanud selgitama hagejale tõendi osas ekspertiisi läbiviimise vajadust.
26.Samuti on maakohus hageja hinnangul rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 ja §-s 436 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Maakohus on jätnud arvesse võtmata sisuliselt kõik hageja esitatud faktilised asjaolud ja õiguslikud põhjendused, s.o 07.06.2013 hagiavalduses esitatud väited, 03.09.2013 avalduses esitatud väited ja 27.05.2014 avalduses esitatud väited. Kohus on jätnud täielikult selgitamata, millistest tõenditest tulenevalt ja kuidas on kohus otsuses tehtud järeldusteni jõudnud.
27.Hageja on seisukohal, et menetluses puuduvad asjaolud ja tõendid, millele tuginevalt saaks väita, et VT algatusel on Kensway Service Ltd poolt kostjale tehtud ülekanne AR-le agenditasu maksmiseks. Hageja leiab, et selleks, et Kensway Service Ltd poolt tasutu saaks lugeda VT algatusel Siberian Energy Trading poolt tasutud ning Kensway Service Ltd kaudu teostatud agenditasuks, oleks kostja pidanud esitama asjaolud ja tõendid, millest oleks nähtunud, et VT on Siberian Energy Tradingu nimel sõlminud kostjaga kokkulepe, mille kohaselt Siberian Energy Trading tasub kostjale makstava agenditasu, et Siberian Energy Trading ja kostja vahel on kokkulepe, mille kohaselt Siberian EnergyTrading tasub agenditasu kostjale Kensway Service Ltd kaudu, et Siberian Energy Trading ja Kensway Service Ltd vahel on kokkulepe, mille kohaselt Siberian Energy Trading tasub Kensway Service Ltd-le agenditasu makse ning et viimane omakorda kohustub selle edasi kandma kostjale ja samuti oleks hageja pidanud esitama asjaolu ja tõendid selle kohta, et Kensway Service Ltd poolt kostjale tehtud makse on tehtud Siberian Energy Trading ja Kensway Service Ltd vahelise agenditasu edastamise kokkuleppe eesmärgil. Selliseid asjaolusid maakohus tuvastanud ei ole ning sellistele asjaoludele ei ole menetluses tuginenud ka kostja. Seega ei saa Kensway Service Ltd poolt kostjale tehtud makset lugeda Siberian Energy Tradingu huvides tehtud makseks ning selline kohtu järeldus on alusetu ja meelevaldne. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka tunnistajate AP ega VT ütlustest. Kuna AP ega VT ütlustest ei nähtu faktilisi asjaolusid, millest saaks järeldada ning lugeda tõendatuks kostja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid, ei saa neile tuginevalt jätta hagi rahuldamata.
Samuti ei nähtu nimetatud asjaolud ka muudest menetluses esitatud tõenditest, sh kostja vande all antud seletustest.
28.Maakohtu otsuse argumentatsioon ja selle loogika on vastuoluline. Ühelt poolt on maakohus väitnud, et selleks, et lugeda Kensway Service Ltd ja kostja vahel laenuleping sõlmituks, tuli hagejal tõendada laenulepingus kokkuleppimiseks nõutavad pakkumus ja nõustumus, ilma milleta ei saa lugeda laenulepingut sõlmituks. Teiselt poolt on maakohus jätnud tähelepanuta, et selleks, et lugeda, et kostjale makse teostamine toimus VT algatusel ja äriühing Kensway Service Ltd kaudu selleks, et kostja selle agenditasuna edasi maksaks, oleks maakohus samuti pidanud tuvastama sellised kokkulepped ning selliste kokkulepete sõlmimist kinnitavad pakkumised ja nõustumised. Seda põhjusel, et ka sellised kokkulepped on lepingud VÕS § 9, § 16 ja § 20 tähenduses.
29.Kaebuse lisana esitab hageja tõendi (Invioce), millest ilmneb, et Siberian Energy Tradingu poolt Kensway Service Ltd-le makse tegemise aluseks oli tegelikkuses asjaolu, et Kensway Service Ltd oli 2011 oktoobris osutanud Siberian Energy Tradingule transporditeenuseid. Seega on ebaõige maakohtu väide nagu võiks vastava makse tegemine olla seotud mõne muu kokkuleppe või tehinguga. Menetluses puuduvad mis tahes tõendid, et mis kinnitaksid makse tegemise teistsugust eesmärki. Tõendi esitamine apellatsioonimenetluses on tingitud maakohtu poolt selgitamiskohustuse täitmata jätmisest.
30.Hageja hinnangul on maakohus AR kirjaliku selgituse hindamisel rikkunud menetlusnorme, mis on toonud kaasa ebaõige otsuse. Hageja leiab, et maakohus ei oleks tohtinud AR selgitusi tõendina arvesse võtta, kuna tema poolt selgituste koostamine on ainuüksi eluliselt ebausutav. Maakohus on jätnud arvesse võtmata hageja 27.05.2014 menetlusdokumendis märgitu, et olukorras, kus Eesti Posti kinnitusel on lihtkirjaliku postisaadetise Venemaalt Eestisse jõudmise keskmiseks ajakuluks ca 40 päeva, ei ole eluliselt usutav, et kostjal õnnestus juulis 2013 edastada AR-le kiri ning saada sellele veel ka vastus enne 30.07.2013, s.o enne kostja hagivastuse koostamist. Kostja väited on seda vähem usutavad, et AR selgitused pärinevad väidetavalt kuupäevast 23.07.2013.
31.Tuginedes TsMS § 277 lg-tele 1 ja 4 leiab hageja, et kuna hageja on esitanud eluliselt usutavad põhistused AR selgituse võltsitusest, tuli kohtul jätta selgitused arvesse võtmata või arvata tõendite hulgast välja. Kohus seda teinud ei ole, rikkudes oluliselt menetlusnorme. Samuti leiab hageja, et AR selgitus ei saa tõendada Kensway Service Ltd ja kostja vahelisi kokkuleppeid ning nende asjaolusid ainuüksi põhjusel, et AR-l puuduvad mis tahes teadmised Kensway Service Ltd ja kostja vahelistest kokkulepetest. Selgitustest ei nähtu olulised asjaolud. Lisaks märgib hageja, et hagejale ei ole tagatud võimalust esitada AR-le küsimusi, sh näidata seeläbi tema selgituste võltsitust ja vastuolulisust. Hageja hinnangul oleks kohus pidanud sellises menetluslikus olukorras jätma selgitused tõendina arvesse võtmata või korraldama tunnistaja ülekuulamise rahvusvaheliste tsiviilmenetluse sätete (sh Venemaa-Eesti õigusabilepingu) alusel (hageja 10.02.14 taotlus ühes selgitustega). Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja AR tunnistajana ülekuulamist, leides, et juhul kui kohus jätab taotluse rahuldamata, tuleks kohtul menetlusosaliste võrdsuse põhimõttest tulenevalt jätta menetluses arvesse võtmata väidetavalt AR poolt koostatud kirjalikud selgitused.
32.Samuti leiab hageja, et maakohus on ebaõigesti jaotanud tõendamiskoormise. Seejuures tugineb hageja Riigikohtu seisukohtadele lahendites nr 3-2-1-106-09 ja 3-21-146-05 ja märgib, et eeltoodust tuleneb selgelt, et kostja, vaieldes vastu hageja alternatiivselt esitatud alusetu rikastumise nõudele, oleks pidanud tõendama, et tal on õiguslik alus rahasumma endale jätmiseks. Sellised asjaolud on kostja poolt menetluses
tõendamata ja selliseid seisukohti ei ole kostja isegi esitanud. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu argumentatsioon ja järeldused hageja alusetu rikastumise nõude osas ebaõiged. Maakohus on jätnud pooltele selgitamata tõendamiskoormise jaotuse, mh selle, kas hagejal oli kohustus esitada vastutõendeid seoses kostja poolt esitatud väidetega.
33.Eeltoodust tulenevalt on kohus jätnud ebaõigesti hagi rahuldamata. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et eelkõige kuulub tema nõue rahuldamisele tulenevalt laenulepingust ja alternatiivselt alusetu rikastumise sätete alusel. Vastus apellatsioonkaebusele
34.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
36.Hageja on apellatsioonimenetluses endiselt seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping. Kolleegiumi hinnangul on maakohus teinud õige järelduse, et hagiavalduses toodud konstruktsioon, mille kohaselt annab laenulepingu ühepoolne allkirjastamine ja raha kostjale üle kandmine alust väita pooltevahelise laenusuhte olemasolu, on ekslik ning hagi tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Maakohus on käsitlenud hageja väidete usutavuse eeldusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet rahuldada. Hageja poolt apellatsioonkaebuses viidatud menetlusõiguse normide rikkumist või materiaalõiguse ekslikku kohaldamist kolleegium maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud.
37.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ei jaga hageja seisukohta, et vaidlus tuleks lahendada teisiti, kuna maakohus on rikkunud menetluslikku selgitamiskohustust. Vastab tõele, et TsMS § 230 lg 2 nõuab kohtult selgitamiskohustuse täitmist muuhulgas ka juhul, kui hageja esitatud tõendid ei ole nõude aluseks olevate asjaolude tuvastamiseks piisavad. Maakohtule sellekohase etteheite tegemisel ei saa aga jätta arvestamata küsimust, kuivõrd oli hagejal endal võimalust tõendite puudulikkusest aru saada ning täiendavaid tõendeid esitada. Paika peab kostja vastuväide, mille kohaselt on kostja menetluse varaseimast võimalikust staadiumist ehk hagiavaldusele esimese vastuse esitamisest alates tuginenud väitele, et hageja positsioon laenulepingu tõendamisel on nõrk ning ei anna alust hagi rahuldada. Kuna nimetatud küsimus oli vaidluses peamiseks teemaks, pidi hagejale olema menetlust läbivalt selge ja arusaadav, et positsiooni hapruse tõttu tuleks täiendavate tõendite olemasolu korral püüda võimalusel oma nõude tõenduslikku alust tugevdada. Õige on ka kostja viide 09.05.2014 kohtuistungi protokollile, millest nähtuvalt on maakohus istungil küsinud hageja väidete veenvuse suurendamise võimalust silmas pidades tõendeid laenulepingu sõlmimise eelloo kohta.
38.Kaebaja seisukoht, et menetluses tuleks jätta tähelepanuta AR kinnitus raha saamise kohta, ei ole asjakohane. Hageja on mõistnud valesti maakohtu poolt nimetatud tõendile omistatud tähendust ja seetõttu on kaebuse kriitika, mis põhineb väitel, nagu oleks kohus hinnanud kinnitust tunnistaja ütlusena, põhjendamatu. Kohus on kinnitust hinnanud dokumentaalse tõendina, mis on TsMS 232 lg-te 1 ja 2 ning § 272 järgi menetluslikult lubatav. Maakohus on kinnitust hinnanud kogumis teiste tõenditega ja teinud põhjendatud järelduse, et see on kooskõlas kostja poolt esitatud väidetega temale raha ülekandmise põhjuste kohta.
39.Kolleegium ei nõustu kaebajaga ka selles, et tõendile oleks tulnud teha tingimata ekspertiis, et tuvastada, kas sellel on AR allkiri. Kolleegium nõustub kostjaga, et olenevalt vaidluses esile toodud asjaoludest ja esitatud muudest tõenditest on lubatav kahtlused tõendi ehtsuse kohta ületada ka kohtu poolt tõendi uurimisega. Kõnealusel juhul on maakohus põhjendatult leidnud, et AR allkirja ehtsuse tuvastamiseks ekspertiisi tegemise vajadus puudub, kuna visuaalselt on allkiri kahtlust mittetekitavalt sarnane toimikus AR passikoopial oleva AR allkirjaga, mille ehtsuses kahelda ei saa. Samuti on kinnituses edastatud informatsioon kooskõlas teiste asjas raha liikumise ja selle põhjuste kohta kogutud tõenditega.
40.Alust AR kinnituse ehtsust kahtluse alla seada ei anna ka kaebuse väide selle kohta, et kinnituse liikumine posti teel ei ole dokumendi hankimise ajalistes piirides võimalik. Esiteks on kaebuse väited kinnituse saatmise ajalise võimatuse kohta oletuslikud ja paljasõnalised ning teiseks on kostja selgitanud, et päring AR-le postitati Venemaal, mis võis usutavalt kiirendada kirjade liikumist.
41.AR tunnistajana üle kuulamata jätmises ei näe kolleegium samuti kohtuotsuse tühistamiseks alust andvat menetlusõiguse rikkumist. Kolleegium jagab selles osas samuti maakohtu käsitlust, mille kohaselt on tunnistaja leidmise ja kohtusse kutsumise raskendatuse korral lubatav jätta üle kuulata otsustatud tunnistaja menetluses üle kuulamata. Tegemist on TsMS § 238 lg-s 3 silmas peetud tõendi kogumise põhjendamatu keerukuse olukorraga, mis läheb vastuollu TsMS §-s 2 sätestatud menetluse ökonoomika põhimõttega. Toimikust nähtuvalt on maakohus esmalt tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldanud, kuid pooled ei ole suutnud menetluses avaldada kohtule AR elukoha aadressi. Hageja poolt antud aadressile kohtul kirja saatmine ei õnnestunud, millest võib järeldada, et isik sellel aadressil ei ela. Kuna kostja avaldas kohtule, et temale teadaolevalt ei ela AR hageja poolt avaldatud aadressil ning kostjal puudus info uue elukoha kohta, ei saanud kohus rakendada ka hageja poolt viidatud tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kätteandmise konventsiooni kohast kohtukutse kättetoimetamist. Nimetatud konventsiooni artikkel 1 sätestab, et konventsiooni ei rakendata, kui ei ole teada selle isiku aadress, kellele dokument tuleb kätte anda. Samuti ei ole põhjendatud kaebuse seisukoht, et kohus oleks pidanud kasutama Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise õigusabi lepingu võimalusi, kuna kohtul puudus teadmine, et AR Venemaal viibib.
42.Eeltoodu põhjal on kohus lähtunud õigesti TsMS § 238 lg 3 p-st 2, mille kohaselt võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest lisaks TsMS § 238 lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui tõend ei ole kättesaadav, eelkõige kui teada ei ole tunnistaja andmed või dokumendi asukoht, samuti kui tõendi tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga või sellega seotud muude raskustega. Toimikust nähtuvalt on kohus hagejat TsMS § 238 lg 3 p-i 2 kohaldamise võimalikkuse osas ka 27.01.2014 e-kirjas hoiatanud.
43.Erinevalt hagejast on kolleegiumi arvates maakohus hinnanud menetluses uuritud tõendeid seadusekohaselt ja kohaldanud õigesti materiaalõigust. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada seadust teisiti, anda maakohtu poolt uuritud tõenditele teistsugust hinnangut ega kujundada nende pinnalt nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta. Samuti on maakohus jaganud õigesti vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude tuvastamisel rakenduva tõendamiskoormise. Õige on maakohtu järeldus, et hageja väited, et raha kanti kostja kontole laenulepingu alusel, on ümber lükatud kostja poolt esitatud tõenditega. Ülekuulatud tunnistajate VT ja AP ütluste, kostja poolt vande all antud seletuste ja AR kinnituse kui dokumentaalse tõendi valguses on veenev kostja positsioon, mille järgi kanti raha kostja kontole eesmärgiga kanda see edasi ja katta äritegevuseks vajalikke
agenditasusid. Kuivõrd kostja kontole raha kandmise põhjus on kostja poolt esitatu põhjal tuvastamist leidnud, puudub alus kaaluda hageja poolt esitatud nõude alternatiivse õigusliku aluse rakendamist. Kuna raha oli kostja kontole kantud agenditasude maksmiseks, siis ei saa väita, et kandeks puudus alus ning et kostja on alusetult rikastunud. Hageja poolt esitatud väidete ja kohtule esitatud tõendite vahelist lünka ei ole võimalik ületada hageja kriitikaga kohtulahendi aadressil ning hageja mittenõustumine maakohtu seisukohtadega ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks. Kuna maakohus on hageja kõigile seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse arutluskäiku pikemalt korrata.
44.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Otsus parandatud 10.11.2014 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2014 otsuse põhjendustes märgitud menetluskulude jaotus ja lugeda „Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menentluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda” asemel õigeks „Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menentluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda ”.
2.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.