Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Reet Allikvere, Ande Tänav, Kaupo Paal
Määruse tegemise aeg ja koht
01.09.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-131
Tsiviilasi
LT ja AT kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 22.12.2014 otsusele täiteasjades nr 025/2008/2626 ja nr 025/2008/2627
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.06.2015 kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LT ja AT määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja I (võlgnik): LT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XX, XXXXX XXXXXXX)
määrus
menetluskulude
Avaldaja II (võlgnik): AT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XX, XXXXX XXXXXXX) Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Puudutatud isik I: kohtutäitur Kaire Põlts (Tartu mnt 16B, 10117 Tallinn), asendaja Tõnu Kala Puudutatud isik II (sissenõudja): AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), esindaja Janek Alvela Puudutatud isik III (ostja): Arete Invest OÜ (registrikood 11668936, asukoht Rästa põik 8, 13425 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Ustav Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Asjaolud 06.01.2015 esitasid LT ja AT (avaldajad) Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi otsusele täiteasjades nr 025/2008/2626 ja nr 025/2008/2627. Maakohus jättis kaebuse 27.02.2015 määrusega rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades avaldajate kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.04.2015 määrusega maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud võrdsetes osades avaldajate kanda. Riigikohus jättis 03.06.2015 määrusega avaldajate määruskaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud avaldajate kanda. 05.06.2015 esitas Arete Invest OÜ (puudutatud isik III, ostja) Harju Maakohtule taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on puudutatud isik III menetluskuludena kandnud õigusabikulusid kokku 927,50 eurot, mille ta palub avaldajatelt välja mõista. Puudutatud isikule osutati õigusabi järgmiselt: 1) Arve nr 2015/02/004E õigusabi ettemaks - kogus 1 (300 eurot) summas 360 eurot (käibemaksuga); 2) Arve nr 2015/02/050 ja spetsifikatsioon – õigusabi (õigusabi osutajateks märgitud Urmas Ustav ja Angelina Mihhaljova) – Urmas Ustav 1h 31min (150 eurot), summa 227,50 eurot ning Angelina Mihhaljova 2h 18min, (115 eurot), summa 264,50 eurot, tasumisele kuuluv summa on arve järgi 230,40 eueot (käibemaksuga). Arvele märgitu järgi on ettemaks 300 maha arvatud. Spetsifikatsiooni järgi Urmas Ustavi poolt tehtu: 11.02.2015 materjalide analüüs, kaebuse vastuse koostamine - 32min; 17.02.2015 kaebuse vastuse koostamine – 19min; 18.02.2015 materjalide analüüs, kaebuse vastuse koostamine – 40min; kokku ajakulu 1h 31min ning Angelina Mihhaljova poolt tehtu: 16.02.2015 seisukohtade koostamine kaebusele – 1h 58min ja 18.02.2015 – seisukohtade täiendamine – 20min; kokku ajakulu 2h 18min; 3) Arve nr 2015/03/087 ja spetsifikatsioon – õigusabi (õigusabi osutajateks märgitud Urmas Ustav ja Angelina Mihhaljova) – Urmas Ustav 38min (150 eurot), summa 95 eurot ning Angelina Mihhaljova 1h 37min (115 eurot), summa 185,92 eurot, tasumisele kuuluv summa on arve järgi 337,10 eurot (käibemaksuga). Spetsifikatsiooni järgi Urmas Ustavi poolt tehtu: 30.03.2015 materjalide analüüs, menetlusdokumentide koostamine - 38min ning Angelina Mihhaljova poolt tehtu: 26.03.2015 tutvumine 13.03.2015 määruskaebusega – 23min, 26.03.2015 vastuse koostamine määruskaebusele – 32min ning 30.03.2015 määruskaebuse vastuse täiendamine – 42min, ajakulu 1h 37min. Avaldaja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Puudutatud isik III palus kohustada avaldajaid tasuma väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivist. Kohtu järelepärimisele (TSMS § 176 lg 6) täpsustas puudutatud isik III, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu menetluskulud tuleb määrata koos käibemaksuga. Avaldajad puudutatud isiku III menetluskulude taotluse kohta seisukohta ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus 29.06.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus puudutatud isiku III avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, määras puudutatud isiku III menetluskulude rahaliseks suuruseks 927,50 eurot ning mõistis avaldajalt I puudutatud isiku III kasuks välja 463,75 eurot ja avaldajalt II puudutatud isiku III kasuks samuti 463,75 eurot. Samuti mõistis kohus avaldajatelt puudutatud isiku III kasuks menetluskuludelt välja viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui kohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist sama seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei
määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt sama paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 ja lg 11 kontrollib kohus kulude vajalikkust ja põhjendatust. Arvestades asja keerukust (sh seda, et puudus otsene norm avalduse lahendamiseks) ning seda, et vaidlus läbis kõik kolm kohtuastet, on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud kulu puudutatud isiku III lepingulise esindaja kuluna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud 927,50 eurot. Selline lepingulise esindaja kulu suurus on praktika kohaselt tavapärane avalduste puhul, mis on esitatud kaebusena kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks. Avaldaja on kinnitanud, et kulu on kantud seoses kohtumenetlusega ning et puudutatud isik III ei saa käibemaksu tagasi arvestada. See tähendab, et kulu tuleb avaldajatelt välja mõista koos käibemaksuga. Seega kuulub avaldajatelt puudutatud isiku III kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 927,50 eurot. Märgitud summa tuleb avaldajatelt välja mõista võrdsetes suurustes ehk kummaltki avaldajalt 463,75 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel kohustas kohus avaldajaid tasuma menetluskuludelt viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses puudutatud isiku III kasuks. Määruskaebus 13.07.2015 esitatud määruskaebuses paluvad avaldajad jätta puudutatud isiku III avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku III kanda. Avaldajad leiavad, et kohus ei ole õigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning on rikkunud menetlusõigusnormi, mistõttu ei vasta määrus selles osas TsMS §-le 436 lg 1, § 438 lg 1 ja § 442 lg 8. Puudutatud isiku III poolt esitatud avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on esitatud hilinemisega. TsMS § 176 lg 1 kohaselt kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva arvates kohtuistungi toimumisest. TsMS § 176 lg 2 kohaselt kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Avaldajad leiavad, et kuna puudutatud isik III pole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud TsMS §-s 176 märgitud tähtajaks, siis minetas ta menetlusliku võimaluse nõuda menetluskulusid. TsMS ei anna kohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude hilisemaks nõudmiseks mingit alternatiivset tähtaega. Kohus tugines määruses TsMS § 174 lg-le 4. Avaldajate arvamusel ei saa käesoleval juhul antud sätet kohaldada. Puudutatud isik III pole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja kohtumenetluses, mistõttu polnudki kohtul võimalik täpsemalt määrata menetluskulusid. Kui
aga puudutatud isik III pole esitanud tähtaegselt menetluskulusid, siis ei ole võimalik neid hiljem välja nõuda. Avaldajate hinnangul kehtib TsMS § 174 lg 4 koostoimes TsMS § 176 lg 1 või lg 2, s.o. kohtule tuleb esitada menetluse kestel tähtaegselt ning kooskõlas TsMS § 176 lg-tega 1 või 2 menetluskulude nimekiri koos arvetega ning antud dokumentide põhjal ongi kohtul hiljem võimalik tulenevalt TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 määrata menetluskulude rahalist suurust kindlaks. Kui aga menetluskulud esitatakse pärast menetlust lõpetanud kohtulahendi jõustumist, siis esitatakse need menetluskulud hilinenult ja tähtaja osas ei vasta need TsMS § 176 lg-te 1 ja 2 nõuetele. Seadus ei näe ette võimalust sellise menetlustähtaja ennistamiseks. Puudutatud isik III esitas Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja 05.06.2015, s.o mitte järgides TsMS § 176 lg-te 1 või 2 nõudeid. Seega jäi puudutatud isik III menetluskulude esitamisega hiljaks. TsMS § 176 uus sõnastus ja vastav muudatus jõustus alates 01.01.2015. Puudutatud isiku III esitatud avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ei põhine kehtival TsMS-il. Tulenevalt eeltoodust on ilmselge, et puudutatud isik III esitas maakohtule hilinenult kohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude nimekirja. Vastus määruskaebusele Puudutatud isik III palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 29.06.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 659 ja § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldajad on maakohtu määruse vaidlustanud põhjusel, et puudutatud isiku III menetluskulude nimekiri on esitatud hilinenult. Avaldajad on seisukohal, et kuna puudutatud isik III ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud TsMS §-s 176 märgitud tähtajaks, siis minetas ta võimaluse menetluskulusid nõuda. Pärast menetlust lõpetanud lahendi jõustumist esitatud menetluskulude nimekiri on avaldajate arvates esitatud hilinenult ega vasta tähtaja osas TsMS § 176 lg-te 1 ega 2 nõuetele. Käesolevas asjas on maakohus juhindudes TsMS § 174 lg-st 4 ja § 177 lg-st 2 määranud menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Seejuures on maakohus 11.06.2015 kirjaga andnud puudutatud isikutele 7-päevase tähtaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks. Määruskaebusest nähtuvalt on avaldajad seisukohal, et ka juhul, kui kohus määrab vastavalt TsMS § 177 lg-s 2 sätestatule menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest, tuleb menetluskulude nimekiri esitada TsMS §-s 176 märgitud tähtajaks. Vastasel juhul minetab menetlusosaline avaldajate hinnangul võimaluse menetluskulusid nõuda. Ringkonnakohus avaldajate vastava seisukohaga ei nõustu. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et TsMS § 176 lg-te 1 ja 2 sõnastusest tulenevalt reguleerivad osundatud sätted menetluskulude kindlaksmääramist olukorras, kus kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses või kohtuotsuses. Sellisel juhul on põhjendatud seaduses sätestatud nõue esitada istungil läbivaadatava asja puhul menetluskulude nimekiri enne kohtuvaidlusi ja nimekiri istungil
osalemisega seotud kulude kohta vastavalt kohtu määratud tähtajale ning kirjalikus menetluses läbivaadatavate asjade puhul samuti vastavalt kohtu poolt enne kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist määratud tähtajale. Seisukohta, mille kohaselt tuleb vastavalt TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtule kulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel, s.o mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist, kulude nimekiri esitada kohtu määratud tähtaja jooksul ja mitte menetluse kestel nagu ekslikult arvavad avaldajad, toetab ka Riigikohtu avaldatu lahendis nr 3-2-1-147-14. Viidatud lahendist on tuletatav Riigikohtu seisukoht, et juhul, kui maakohus määrab kogu asja menetluskulud kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud otsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist, annab maakohus sealjuures õigustatud menetlusosalistele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalistele vastuväite esitamiseks. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas ei määranud maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas määruses ega andnud sellest tulenevalt enne menetlust lõpetava määruse tegemist ka menetlusosalistele korraldusi menetluskulude nimekirjade esitamiseks, määras maakohus TsMS § 174 lg-st 4 ja § 177 lg-st 2 juhindudes õigesti menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist, andes seejuures puudutatud isikutele ka mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Toodust tulenevalt on puudutatud isiku III esitatud avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud tähtaegselt ning puudub alus maakohtu määruse muutmiseks. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.