LT ja AT kaebus kohtutäituri Kaire Põlts 22.12.2014. a otsusele täiteasjades nr 025/2008/2626 ja nr 025/2008/2627
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.02.2015. a kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse LT ja AT määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldajad (määruskaebuse esitajad): esindajad Avaldaja I: LT (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldaja II: AT (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldajate tehinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, e-post XXXX@XXXX, XXXX@XXXX Puudutatud isikud: Puudutatud isik I: kohtutäitur Kaire Põlts, e-post XXXX@XXXX; asendaja Tõnu Kala, e-post
XXXX@XXXX
Puudutatud isik II (sissenõudja): AS SEB Pank (registrikood 10004252), tehinguline esindaja Janek Alvela, e-post XXXX@XXXX Puudutatud isik III (ostja): Arete Invest OÜ (registrikood 11668936), tehinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Ustav, e-post XXXX@XXXX Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta LT ja AT määruskaebus rahuldamata.
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-131
2.Jätta Harju Maakohtu 27.02.2015. a kohtumäärus muutmata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu kulud määruskaebuse esitajate, LT ja AT kanda võrdsetes osades.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Avaldajad esitasid kaebuse kohtutäituri 22.12.2014. a otsusele ning palusid tühistada nimetatud otsuse, millega jäeti rahuldamata avaldajate kaebus nõudes tühistada kohtutäituri otsus, millega pikendati ostja ostuhinna tasumise tähtaega täiendavalt 15 päeva võrra ja jäeti rahuldamata avaldajate kaebus nõudes teha otsus, millega kuulutada enampakkumine nurjunuks seoses asjaoluga, et parim pakkuja ei tasunud ostuhinda ettenähtud ajaks. Avalduse kohaselt koostas kohtutäitur 03.11.2014 vara kordusenampakkumise akti avaldajatele kuuluvate kinnisasjade müümise kohta. Parima pakkumise tegi ostja (puudutatud isik III), kes kohtutäiturile esitatud avalduse kohaselt soovis kinnisasjad omandada pangalaenuga. 17.11.2014 esitas ostja taotluse täiendavalt 15 päeva andmiseks ostuhinna tasumiseks ehk ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks. Kohtutäitur pikendas 19.11.2014. a otsusega ostuhinna tasumise tähtaega lisaks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 93 lg 2 sätestatule. Kohtutäitur kohaldas vääralt TMS § 93 lg 2 lauset 1 ja lg-t 6. Kohtutäituri seisukoht, et elektroonilise enampakkumise läbiviimisel saab ostuhinna tasumise tähtaega pikendada täiendavalt 15 päeva võrra samadel alustel, kui suulise enampakkumise läbiviimisel, on ekslik. TMS § 93 lg 1 kohaselt peab enampakkumise võitja ostuhinna tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist.
2.Kohtutäitur leidis, et otsuse tühistamiseks puudub alus, otsus on õiguspärane, kohtutäitur jääb kaevatud otsuses esitatud seisukohtade juurde. TMS § 93 lg 2, § 93 lg 21, § 93 lg 6 kitsal grammatilisel tõlgendamisel seaksid normid piirangu elektroonilise enampakkumise võitjale ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks täiendavalt 15 päeva võrra. Piirangul puudub igasugune ratsionaalne sisu ja tegemist on selgelt võrdsuspõhiõiguse (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12 lg 1) rikkumisega elektroonilisel enampakkumisel parima pakkumise teinud isiku ning suulisel enampakkumisel parima pakkumise teinud isiku õiguste piiramise suhtes. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-2-02, p 13). Kohtutäituri hinnangul puudub enampakkumise võitjate õiguste piiramisel sõltuvalt enampakkumise vormist, igasugune mõistlik ja asjakohane põhjus, mis põhjendaks elektroonilise enampakkumise võitja oluliselt ebasoodsamasse seisundisse seadmist võrreldes suulise enampakkumise võitjaga (lühema maksetähtaja võimaldamine).
3.Sissenõudja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist pidades kaebust põhjendamatuks. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks peaks olema võimalik pikendada ostuhinna tasumise tähtaega vaid suulise, aga mitte elektroonilise enampakkumise korral.
4.Ostja hinnangul pikendas kohtutäitur ostuhinna tasumise tähtaega täiendavalt 15 päeva võrra õiguspäraselt. Enampakkumise võitja saab kokku taotleda ostuhinna tasumise pikendamist 30 päeva võrra. Kohtutäituri seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on selline võimalus antud eelkõige juhtudeks, kus enampakkumise võitja soovib enampakkumise eset osta laenuga. Puudutatud isik teatas kohtutäiturile tähtaegselt ostuhinna tasumise soovist laenuga ja taotles tähtaegselt ostuhinna tasumise tähtaja pikendamist. Avaldajad venitavad
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-131 põhjendamatult täitemenetluse lõpetamist. Puudutatud isik on tasunud kogu ostuhinna tähtaegselt.
5.Maakohus jättis 27.02.2015.a kohtumäärusega kaebuse kohtutäituri otsusele rahuldamata. TMS § 93 lg 2 I lause kohaselt peab suulise enampakkumise võitja tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist 1/10 ostuhinnast, kui ostuhind ületab 12 700 eurot, ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul. TMS § 93 lg 21 kohaselt peab elektroonilise enampakkumise võitja tasuma ostuhinna enampakkumise päevale järgneval tööpäeval TMS § 93 lg-s 3 sätestatud viisil. Kui ostuhind ületab 12 700 eurot, tuleb ostuhinnast 1/10 tasuda enamapakkumisele järgneval tööpäeval ning ülejäänud hind 15 päeva jooksul. Viidatud TMS § 93 lg-test 2 ja 21 nähtuvalt ei tee seadus vahet ostuhinna tasumise korras suulise enampakkumise võitjale võrrelduna elektroonilise enampakkumise võitjaga. Seejuures sätestab TMS § 93 lg 1 suulise enampakkumise võitjale kohustuse tasuda ostuhind kohe pärast enampakkumise lõppemist. Elektroonilise enampakkumise võitja suhtes analoogset regulatsiooni (ostuhinna tasumise tähtaeg juhuks kui ostuhind ei ületa 12 700 eurot) TMS ei sisalda. TMS § 93 lg 6 sätestab, et ostja taotlusel pikendab kohtutäitur TMS § 93 lg-s 2 sätestatud ostuhinna tasumise tähtaega täiendavalt 15 päeva võrra. Analoogne regulatsioon § 93 lõike 21 tarvis puudub (TMS § 93 lg 6 ei sisalda viidet lõikele 21). TMS § 931 lg 1 (mis reguleerib ostuhinna tasumist laenuga) kohaselt, kui ostja soovib osta sundenampakkumisel müüdavat asja krediidiasutuse väljastatava laenuga, peab ta sellest kohtutäiturile teatama kohe pärast tema pakkumise parimaks tunnistamist. Sättest ei tulene erinevust suulise enampakkumise ja elektroonilise enampakkumise ostja jaoks. TMS § 931 lg 2 järgi ei kohaldata ostjale ostuhinna tasumisel laenuga TMS §-s 93 sätestatud ostuhinna 1/10 ega ostuhinna kohese tasumise kohustust. Ostja kohustub tasuma kogu ostuhinna või tagama ostuhinna tasumise kohustuse täitmise krediidiasutuse poolt 15 päeva jooksul parimaks pakkumiseks tunnistamise päevale järgnevast päevast arvates. Sellest järeldub seadusandja tahe võimaldada enampakkumisel osalejale ostuhinna tasumist pangalaenuga, sätestades selleks täiendava tähtaja andmise võimaluse (ostuhinna tasumise tähtaja pikendamist kohtutäituri poolt ostja avalduse alusel). Arvestades: 1) PS § 12 lauset 1, mille kohaselt kõik on seaduse ees võrdsed; 2) täitemenetluse eesmärki – võlausaldaja nõude rahuldamine võimalikult efektiivselt; 3) asjasse puutuvaid TMS sätteid nende koosmõjus; 4) üldiselt kehtivat in dubio pro creditore põhimõtet, mis tähendab kohtutäituri õigust tõlgendada vaieldavaid asjaolusid võlausaldaja kasuks (antud juhul TMS § 93 tõlgendamist selliselt, et TMS §-st 93 ei tulene eeliseid suulise enampakkumise ostjale elektroonilise enampakkumise ostjaga võrreldes ostuhinna tasumise tähtaja täiendava pikendamise osas); 5) et puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks peaks suulise enampakkumise ostjat kohtlema erinevalt elektroonilise enampakkumise ostjast; 6) arvestades kohtupraktikat nii võrdse kohtlemise (Riigikohtu praktika) kui ka TMS § 93 lg 6 tõlgendamise osas (Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-14-52640), leiab kohus, et avaldajate kaebus kohtutäituri 22.12.2014.a otsusele tuleb jätta rahuldamata. Ilmselgelt on TMS § 93 regulatsioonis (lõikes 6 viite puudumine lg-le 21) tegemist seaduse lüngaga (mida on tunnistanud ka Justiitsministeerium enda vastuses puudutatud isiku III ettepanekule TMS § 93 lg 6 täiendamiseks), mis on ületatav tõlgendamise kaudu. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teisest lausest jättis kohus menetluskulud avaldajate kanda võrdsetes osades. Kuna kohus ei olnud menetlusosalistele korraldusi menetluskulude nimekirjade esitamiseks andnud, siis kohus selgitas, et juhindudes TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-131
6.Avaldajad esitasid 13.03.2015.a määruskaebuse Harju Maakohtu 27.02.2015.a määruse peale. Avaldajate hinnangul ei ole maakohus kohtumäärust piisavalt põhjendanud ning määruses toodud põhjendused on motiveerimata. Kohus jättis kehtiva seaduse kohaldamata. Avaldajad ei ole maakohtu seisukohtadega nõus. Avaldajatele ei ole seadusandja tahe suulise ja elektroonilise enampakkumise ostuhinna tasumise tähtaja täiendava pikendamise regulatsiooni eristamiseks teada, kuid see ei oma avaldajate arvates ka mingit menetluslikku tähendust, kuna kohus peab kohaldama kehtivat seadust. Kohtu arvamus, et olukord on vaieldav ja seega tuleks lähtuda teatud õiguspõhimõtetest, on õiguslikult ekslik. Kuna käesolevale olukorrale on ettenähtud kehtiv ja selge seadusandlus, siis tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest, mitte aga üldpõhimõtetest. Kohus pole tuginenud seadussättele, mis lubaks jätta kehtiva seaduse kohaldamata ja lähtuda põhimõtetest ja nn põhjendustest. TMS-i asjakohaseid paragrahve ei ole Riigikohtu poolt põhiseadusega vastuolus olevateks tunnistatud ning seega oleks kohus pidanud lähtuma kehtivast seadusest, kõnealuse juhtumi asjaoludest ja rahuldama avaldajate esitatud kaebuse. Järelikult saab kohtulahendil, millega jäetakse kehtiv ja Riigikohtu poolt põhiseadusvastaseks tunnistamata seadus kohaldamata, olla ainult deklaratiivne iseloom, sest põhiseadusvastasuse siduva kindlakstegemise pädevus ja volitus on vastavalt PS § 149 lg 3 teisele lausele ja § 152 lg-le 2 ainult Riigikohtul. Kõike seda arvestades ei saa tähendada konkreetset vaidlust lahendava kohtu põhiseadusvastasuse deklaratsioon õigusakti vastuolu põhiseadusega PS § 152 lg 1 tähenduses. Seadus ja muu õigusakt on PS § 152 lg 1 mõttes põhiseadusega vastuolus siis, kui Riigikohus on PS § 149 lg 3 teise lause ja § 152 lg 2 alusel seda siduvalt tunnistanud. Kohtu hinnangut, et tegemist on seaduse lüngaga, mis on ületatav tõlgendamise kaudu, ei oska avaldajad kommenteerida, kuid kuna antud seadusesätet ei ole põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud, siis ei ole avaldajad antud osas kohtu arvamusega nõus. Kui kohus leidis, et tegemist on väidetava seaduse lüngaga, siis võib tegemist olla riigivastutusega ning puudutatud isikud II ja III võiksid pöörduda riigi vastu nõudega tekitatud kahju hüvitamiseks. Avaldajad ei vastuta seaduse lünga eest ja seega on neil põhjendatud alus ja õigus lähtuda kehtivast seadusest. Ei ole menetluslikult ega õiguslikult alust üle kanda vastutust väidetava seaduse lünga eest avaldajatele, kes ei võta ega saagi võtta osa seadusloomest. Kui seadusandja pole teinud muudatusi, siis järelikult ongi seadusandja tahe selline, et sellisel kujul seadus kehtib. Igasuguste põhimõtete kohaldamisega ei ole võimalik vabandada ega asendada kehtiva seaduse kohaldamata jätmist. Avaldajad pöördusid kaebusega kohtusse põhjusel, et kohtutäitur ei ole lähtunud tema tööd reguleerivast seadusest, mistõttu on avaldajad kannatanud kahju. Kohus aga tõlgendas oma määruses kehtivat seadust ebaõigesti (pigem jättis kehtiva seaduse kohaldamata, kuigi mingit õiguslikku alust seaduse kohaldamata jätmiseks menetluslikult polnud), märkides et tegemist on seaduselüngaga, samas kui tegemist on kehtiva seadusega ja antud seadusesätteid ei ole põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud. Kui on olemas kehtiv seadus, siis põhimõtetest lähtumine ei ole mingil juhul põhjendatud. Kui kohus süvenes põhimõtetesse, siis on igal juhul kaebajate põhimõtted ja huvid ülekaalukamad, kui puudutatud isikute II (huvi müüa kinnistu) ja III (huvi saada odavalt kinnistu, selle arendamise eesmärgil) põhimõtted ja huvid, kuna enampakkumisel müüdud kinnisasi on ainus kaebajate elukoht, neil ei ole kuskile minna ja see huvi on väärtuslik ning väärib seda, et pooled ja kohus lähtuks seadusest, mitte aga põhimõtetest. Avaldajad palusid jätta menetluskulud puudutatud isiku I kanda.
7.Puudutatud isikud paluvad määruskaebuse jätta rahuldamata. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-131 Määruse põhjendused
8.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 27.02.2015. a kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning avaldajate 13.03.2015. a määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
9.Täitemenetluse regulatsiooni täiendati alates 2010. aastast elektroonilise enampakkumise võimalusega (TMS § 93 lg 21). Sama seaduseelnõuga anti kohtutäiturile õigus pikendada ostja taotlusel ostuhinna tasumist 15 päeva võrra esialgsest ostuhinna tasumise lõpptähtpäevast arvates (TMS § 93 lg 6). Nimetatud lõige viitab kehtiva TMS kohaselt vaid TMS § 93 lg-le 2 (ostuhinna tasumise kohustus suulise enampakkumise korral) ning ei viita otseselt TMS § 93 lg-le 21 (ostuhinna tasumise kohustus elektroonilise enampakkumise korral). Seega puudub seaduses säte, mis lubaks elektroonilise enampakkumise korral ostuhina tasumise tähtaega pikendada. Avaldajad on määruskaebuses tuginenud asjaolule, et kuna vaidlusalusele olukorrale (elektrooniline enampakkumine) on ettenähtud kehtiv ja selge seadusandlus, siis tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest, mitte aga üldpõhimõtetest. Seega on avaldajad seisukohal, et kuivõrd TMS § 93 lg-s 6 ei ole otsest viidet TMS § 93 lg-le 21, siis ei ole võimalik elektroonilise enampakkumise korral ostuhinna tasumise tähtaega täiendavalt 15 päeva võrra pikendada TMS § 93 lg 6 alusel.
10.Ringkonnakohus leiab, et avaldajate käsitlus ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kohtutäituril oli õigus TMS § 93 lg 6 alusel ostja taotlusel pikendada ostuhinna tasumist 15 päeva võrra esialgsest ostuhinna tasumise lõpptähtpäevast arvates elektroonilise enampakkumise puhul. Kohtu ülesanne on tsiviilasja õigesti lahendamiseks täita ka seaduses olevad lüngad, vajadusel analoogiat kasutades. TsMS § 8 lg 2 alusel kohaldab kohus menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Analoogia kohaldamise eraõiguses üldpõhimõttena sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 ja selle kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Käesoleval juhul on õigustatud analoogia kohaldamine, kuna elektroonilise enampakkumise korral ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise võimaluse puudumine ei vasta TMS mõttele ega eesmärgile. Suulise enampakkumise ja elektroonilise enampakkumise ostuhinna tasumise tavatähtajad on reguleeritud sarnaselt ning ka sellest tulenevalt puudub mõistlik põhjendus, miks peaks tähtaja pikendamise osas kahte enampakkumise tüüpi eristama. Analoogiaotsustuse kasutamine tagab käesoleval juhul võrdsuspõhimõtte järgimise: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja sarnaseid asju käsitada sarnaselt.
11.Avaldajad on tuginenud ka sellele, et kuivõrd TMS § 93 lg-t 6 ei ole Riigikohus kehtetuks tunnistanud, siis ei saa analoogiat kohaldada. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 alusel kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Käesoleval juhul ei ole esimese astme kohus jätnud kohaldamata õigustloovat akti ega ole tunnistanud seda põhiseadusega vastuolus olevaks, vaid on täitnud seaduslünga, kohaldades analoogiat.
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-131 Analoogia on lünga täitmiseks seaduses ette nähtud võte. Riigikohtul puudub alus normi põhiseadusevastasuse motiivil kehtetuks tunnistada, kui on võimalik kohaldada analoogiat.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et nii kohtutäitur kui ka maakohus on põhjendatult järeldanud, et ka elektroonilise enampakkumise korral on kohtutäituril õigus pikendada ostuhinna tasumise tähtaega vastavalt TMS § 93 lg-le 6.
13.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et arvestades seda, et käesoleval juhul on ostuhind ostja poolt täielikult tasutud kohtutäituri poolt antud täiendava tähtaja jooksul, siis on see ka avaldajate huvides, et täitemenetlus viiakse lõpuni ning ei kuulutata enampakkumist nurjunuks ega asuta kordusenampakkumist korraldama. Sellega kaasneksid kõigile menetlusosalistele täiendavad kulud ja veniks avaldajate suhtes algatatud täitemenetlus.
14.TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Vastavalt Harju Maakohtu 27.02.2015.a kohtumäärusele, kuna maakohus ei olnud menetlusosalistele korraldusi menetluskulude nimekirjade esitamiseks andnud, siis juhindudes TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast 27.02.2015. a määruse jõustumist.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.