Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2 (9)

07.10.2013 tasaarvestas kostja hageja poolt esitatud arved nr 198419, 98418, 98438, 98533, S93426 enda poolt esitatud tühise tehingu arvega, summas 2748 eurot. Hageja poolt esitatud vastuväidete tõttu on tasaarvestamine lubamatu. Kostja ei ole selgitanud, milles seisnes masina puudus ja mittekohane töötamine, samuti seda, milles seisnes masina mittevastavus lepingu tingimustele.

3 (9)

Kostja suhtles mitme eksperdiga, kasutas erinevaid taigna retsepte, kuid tulutult. Kostja on seisukohal, et sõõrikumasin ei vastanud lepingutingimustele, tegemist ei olnud automatiseeritud sõõrikumasinaga. Kostja leidis, et hageja on oluliselt lepingut rikkunud ja taganes hagejaga sõlmitud müügilepingust. Sõõrikumasin tagastati hagejale septembris 2013, seda on hageja tunnistanud ja kostjal oli õigus nõuda lepingu alusel üleantu so ostusumma 2 748 euro tagastamist. VÕS § 186 p 3 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. Kostja tasaarvestas oma nõude hageja vastu hageja poolt esitatud arvetega ja pärast tasaarvestust jäi hagejal nõue kostja vastu summas 1 170,07 eurot, mis on kostja poolt tasutud. Hagejal puudub nõue kostja vastu, kuna puudub põhinõue, siis puudub ka viivisenõue. Viivisenõude osas ei ole olnud pooltevahelist kokkulepet kohaldada lepingulist (arvele märgitud viivist) viivisemäära so 0,15%. 8.1 Hageja poolt kostjale müüdud sõõrikumasin ei olnud uus, vaid kasutatud, sõõrikumasin ei vastanud lepingutingimustele. Sõõrikumasin tegi pärast taigna laadimist ära küll kõik tehnilised toimingud, kuid selle protsessi käigus valminud sõõrik ei olnud müügikõlbulik. Automaatsete toimingute korral küpsetas sõõrikumasin mõlemaid külgi ebaühtlaselt ja valminud sõõrik oli kas ühelt poolt parajalt küpse ja teiselt poolt üleküpsetatud, reguleerimisel sõõrik ühelt poolt parajalt küpse, teiselt poolt alaküpse ehk nätske. Kostja töötaja pidi ise mehhaaniliselt keerama sõõrikut, et saavutada sõõriku täiuslik küpsemine ja kaubanduslik välimus. Sõõrikumasina reguleerimine ei andnud tulemusi. Automaatse sõõrikumasina korral ei saa eeldada lisatöö tegemist, see tähendaks kostjale nii lisatööjõudu kui ka lisakulu. Kostja proovis ka erinevat taigna koostist, kuid sõõrikumasin küpsetas sõõrikuid ebaühtlaselt ja ei saavutatud tulemust, kus sõõrikud oleksid ideaalse küpsetusastme ja kaubandusliku välimusega ilma inimese sekkumiseta küpsetusprotsessis. Automaatset küpsetamist sõõrikumasin ei võimaldanud ja oli sobimatu.

4 (9)

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud hageja projektijuht M. S. ütluste kohaselt tegi ta kostjale hinnapakkumise sõõrikumasinale, see mis oli seisnud 1,5 aastat oli soodsam. Seadme oli endale soetanud nende klient, kelle äriplaan muutus, eelmine klient jättis seadme lattu, ei hakanud seda kunagi kasutama, seda firmat enam ei ole, firma oli Meriton Food Boutique (lk 133-134). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et pooltevahelistele õigussuhetele tuleb kohaldada müügilepingu sätteid. Bestmarki Suurköökide AS-i ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et nad oleksid Jaagumäe Kaubanduse OÜ-le kas suuliselt või kirjalikult avaldanud, et ei ole tegelikult selle sõõrikumasina omanikud, vaid vahendavad seadme müüki. Samuti märgib kohus, et käesolevas vaidluses ei oma tähtsust Bestmarki Suurköökide AS-i ja kolmanda isiku vahelised õigussuhted seda enam, et tunnistaja ütluste kohaselt kolmandat isikut enam ei ole. VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja on vastusele lisanud Bestmark Suurköökide AS-i poolt 20.09.2012 esitatud arve nr O90769, viitega automaatne sõõrikumasin, osamakse summas 2290 eurot, käibemaks 20% so 458 eurot, kokku 2748 eurot (tl 35). Samuti on lisatud Bestmarki Suurköökide AS-i poolt esitatud arvesaateleht 25.02.2013 nr S92941, mille kohaselt on kostjale väljastatud automaatne sõõrikumasin (tl 36). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et esitatud arveid ei saa pidada lepinguks, kostja on oma huvidest lähtudes tõlgendanud Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-144-09. Nõustuda tuleb kostja väitega, et viidatud lahendis on Riigikohus tõepoolest märkinud, et allkiri on antud arve vastuvõtmise kohta. Seda ei saa aga TsÜS § 68 lg 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga (vt RKTKo nr 3-2-1-144-09 p 11 esimene lõik). Samas lahendis viidatud punkti 11 viimases lõigus on aga Riigikohus selgitanud, et Arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms (vt RKTKo nr 3-2-1-144-09 p 11 viimane lõik). Hageja poolt esitatud ja kostja poolt aktsepteeritud ning tasutud ettemaksu arvest nr O90769 nähtuvalt on arvele selgesti märgitud, et arvet käsitatakse lepinguna. Kaup on müüja omandis arve täieliku laekumiseni. Müüjal on õigus nõuda viivist arvel näidatud määra ulatuses. Ostja kinnitab oma allkirjaga kauba vastuvõtmist arvel näidatud tingimustel (tl 35). Samasisuline tekst on ka arve-saatelehel nr S92941, millega anti automaatne sõõrikumasin üle kauba saajale so Jaagumäe Kaubanduse OÜ-le (tl 36). Seega tõendavad pooltevahelist ostu-müügilepingut ka viidatud arved. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus leiab, et eeltoodu alusel on pooled ka teoga väljendanud oma tahet sõlmida ostu-müügileping, Bestmarki Suurköökide AS-i on esitanud Jaagumäe Kaubanduse OÜ-le ettemaksu arve, viimane on selle tasunud ja müügiesemeks olnud automaatne sõõrikumasin PRF-11/900A on ostjale arve-saatelehe alusel üle antud ja vastu võetud.

5 (9)

VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Viidatud sätte lg 2 järgi ei vasta asi muuhulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (lg 2 p 1), kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (lg 2 p 2). 12.1 Kohus leiab, et tõendamist on leidnud kostja väide, et müügiesemeks olnud sõõrikumasin ei olnud pakendis. Tunnistaja M. S. (hageja töötaja) ütluste kohaselt oli saadaval kaks sõõrikumasinat, masin, mis oli seisnud 1,5 aastat oli odavam, masinad olid pakitud pappkastidesse, kas see masin, mis kostjale müüdi, oli pappkastis või mitte ei tea, sest polnud seal juures (tl 133 pöördel). Tunnistaja V. M. (kostja töötaja) ütluste kohaselt nägi masinat esimest korda siis, kui see Tallinnast toodi, oli lahti võetud ja paistis kasutatud masin, oli õline nagu kasutatud masin ikka, ei olnud läikiv, oli purune ja küttekehad ei olnud enam uued, põhjas oli puru, õli ringiajamise seadmes olev filter oli puru täis, see võis olla sõõrikutaigna puru, masin tuli komplektis, kõik lahtikäivad osad olid küljest ära (tl 134 pöördel, 135). Vande all üle kuulatud kostja seaduslik esindaja T. T. ütluste kohaselt ütles Meeri, et masin ei ole uus, ei huvitanud, et masinat on kasutatud, kui käisid isaga masinat vaatamas, oli see lao riiulil, masinal olid küpsetusjäljed, küpsetuspuru (tl 135, 135 pöördel). Seega, kuigi pooled ei ole esitanud kohtule kirjalikke tõendeid, millises seisus (pakendis või mitte) sõõrikumasin kostjale üle anti, on kostjapoolne tunnistaja ja kostja vande all kinnitanud, et sõõrikumasin ei olnud pakendis. Kostja on esile toonud väite, et sõõrikumasin ei olnud uus vaid kasutatud, kostja tunnistaja V. M. ja vande all üle kuulatud T. T. on ütlustes kinnitanud, et masinat oli kasutatud, hageja töötaja M. S. on kinnitanud, et masin oli küll seisnud 1,5 aastat aga see oli kasutamata, seadmele anti garantii 12 kuud, kasutatud masinatele antakse garantiiks 3-4 kuud. Kohus märgib, et olukorras, kus laos seisab masin 1,5 aastat, ei ole pakendis, ei pruugigi see enam välja näha nagu uus. Samas ei ole kohtule esitatud tõendit selle kohta, et pooled oleksid kokku leppinud, et sõõrikumasin antakse kostjale üle pakendis ja kui seda ei tehta, saab seda pidada müügilepingu oluliseks rikkumiseks või sõõrikumasin ei vasta lepingutingimustele. Kohus leiab, et asjaolu, kas masin oli uus või kasutatud, ei saa kohus esitatud tõendite põhjal üheselt tuvastada, samas isegi kui eeldada, et sõõrikumasin oli kasutatud, oleks kostja pidanud heauskselt käitudes sellest koheselt hagejale teada andma, masina oletatavale kasutamisele on etteheiteid tehtud alles kohtumenetluses. 12.2 Kostja on esile toonud asjaolu, et sõõrikumasin ei olnud täisautomaatne, inimene pidi osalema sõõrikute valmimise protsessis. Bestmarki Suurköökide AS-i töötaja M. S. ja Jaagumäe Kaubanduse OÜ juhatuse liikme T. T. e-kirjavahetusest nähtuvalt saadeti kostjale sõõrikumasina PRF-11/900A kasutusjuhend (tl 56-76). Kostja töötaja V. M. u, kes sõõrikumasina seadistas, ütluste kohaselt pani masina tööle, kõik masina tehnilised osad töötasid, juhataja tõi internetist väljatrükitud juhendi, varem ei ole sõõrikumasinaid kokku pannud (tl 135). Kostja T. T. on ütlustes kinnitanud, et ei olegi soovinud, et masin töötaks täiesti ilma inimtööjõuta aga küpsetamine pidi olema ilma inimtööjõuta, juhend saadeti meili teel nii eesti kui vene keeles (tl 135 pöördel). Kostja on kohtule esitatud taotluses selgitanud, et pärast taigna laadimist masinasse teeb masin küll automaatselt kõik tehnilised toimingud ära, kuid selle protsessi käigus valminud sõõrik ei ole müügikõlbulik, sõõrikumasinaga töötav kostja töötaja pidi ise mehhaaniliselt aitama sõõrikuid keerata,

6 (9)

et saavutada sõõriku täiuslik küpsemine ja kaubanduslik välimus (tl 86). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud enda poolt väidetud asjaolu, nimelt seda, et sõõrikumasin ei vastanud lepingu tingimustele. Kostja on soovinud saada hagejalt automaatset sõõrikumasinat (nimetab ka täisautomaatseks sõõrikumasinaks), kuid ei ole tõendanud asjaolu, et tema sooviks oli saada sõõrikumasin, mis ei vaja tootmise ajal töötaja järelevalvet ja sekkumist. Esitatud sõõrikumasina kasutusjuhendist nähtub üheselt, et sõõrikute valmistamise protsessis tuleb osaleda ka inimesel, näiteks kirjeldatakse: et kummalgi suunal oleks vajalik arv sõõrikuid, tuleb muuhulgas hoida sõõrikuid enne ümberpööramiskulpi kinni, kuni neid on kogunenud vajalik arv, laske sõõrikud ümberpööramiskulbile ja hoidke neid tagasi enne mahalaadimiskulpi, ümberpööramismehhanism hakkab sõõrikuid ükshaaval tagasisuunale ümber pöörama jne (tl 71). Kohus leiab, et selline juhendis esitatud kirjeldus eeldab üheselt ja selgelt töötaja, inimese juuresolekut ja osa tootmisprotsessis.

7 (9)

esitas 30.09.2013 arve. Kohus leiab, et isegi juhul, kui kostja sellist käitumist tõlgendada konkludentse taganemisena, tuleb nõustuda hageja seisukohaga, et lepingust taganemine on lubamatu, sest lepingust ei ole taganetud mõistliku aja jooksul. VÕS § 118 lg 1 p 1 järgi kaotab lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada. Kostja väidete kohaselt ilmnes asjaolu, et ostetud sõõrikumasin PRF-11/900A ei ole täisautomaatne koheselt pärast seadistamist, so veebruaris 2013, sõõrikumasin tagastati hagejale septembris 2013, seega kaheksa kuu möödumisel. Hageja poolt esitatud tõendi kohaselt on sõõrikumasinaga valmistatud 21366 toodet, mida ei saa pidada proovimiseks (tl 77). Hageja seaduslik esindaja T. T. on vande all antud ütlustes samuti kinnitanud, et nad valmistasid müügiks sõõrikuid (tl 135 pöördel). Kohus leiab, et olukorda, kus kostja kasutab sõõrikumasinat 8 kuu jooksul ja valmistab sellega üle 21000 toote ning ei avalda hagejale mingeid pretensioone, ei pöördu vaatamata kehtivale garantiile hageja poole, tuleb tõlgendada kostja kahjuks ja lugeda, et ta on VÕS § 118 alusel kaotanud õiguse lepingust taganemiseks.

8 (9)

Menetluskulud 18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ja hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulud järgmised: tasutud riigilõiv summas 250,00 eurot, 31.01.2014 dokumentidega tutvumine ja hagi arve summas 210,00 eurot; 12.03.2014 vastuse koostamine arve summas 105,00 eurot, 04.11.2014 esindamine kohtuistungil arve summas 127,60 eurot, 21.11.2014 vastuse koostamine ja istungil osalemine arve summas 282,50 eurot, 12.01.2015 vastus protokolli parandamise taotlusele arve summas 60,00 eurot, 16.01.2015 hageja lõplikud seisukohad arve summas 180,00 eurot, kokku menetluskulud 1215,10 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.