Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. august 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-15-1787
Tsiviilasi
KÜ XXXXX hagi M.I-B. vastu võlgnevuse 2219,95 eurot väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
200 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 31. märtsi 2015 otsus (õigeksvõtuotsus)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.I-B. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): M.I-B. (ik: XXXXXXX) Vastustaja (hageja): KÜ XXXXX (rk: 80158577), esindaja Marko Tiirik
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Viru Maakohtu 31. märtsi 2015 õigeksvõtuotsust, määrates kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Võimaldada kostjal tasuda väljamõistetud võlgnevus 2219,95 eurot ja menetluskulud 330 eurot hagejale ositi, igakuiste 100-euroste osamaksetena alates ringkonnakohtu otsuse tegemisele järgnevast kuust, maksetähtajaga iga kuu 18. kuupäev. Parandada maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2, milles kostjalt
väljamõistetud summa 2219,95 eurot on sõnadega välja kirjutatud ilmselt ebatäpselt. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.2.Välja mõista kostjalt M.I-B.`lt KÜ XXXXX kasuks võlgnevus summas 2219,95 eurot (kaks tuhat kakssada üheksateist eurot 95 senti).
2.3.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud kostja M.I-B. kanda ning välja mõista kostjalt M.I-B.`lt KÜ XXXXX kasuks menetluskulud kogusummas 330,00 eurot (kolmsada kolmkümmend eurot ja 00 senti), sh riigilõiv summas 250,00 eurot ja õigusabikulud summas 80,00 eurot.
2.4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja tähtaeg. M.I-B.l tuleb käesoleva otsuse resolutsiooni punktides 2.2 ja 2.3 väljamõistetud summad tasuda alates ringkonnakohtu otsuse tegemisele järgnevast kuust osamaksetena igakuuliselt vähemalt 100 eurot maksetähtajaga iga kuu 18. kuupäev. Õigeksvõtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 – § 474 ettenähtud korras. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt alates veebruarist 2015 võlgnevusena tasutud summasid.
1.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
2.Vabastada M.I-B. riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest osas, milles M.I-B. oli Tartu Ringkonnakohtu 18. mai 2015 määrusega apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi korras vabastatud, s.o summas 75 eurot. Jätta riigilõiv summas 75 eurot (seitsekümmend viis eurot) Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.KÜ XXXXX esitas 04.02.2015 maakohtule M.I-B. vastu hagi võlgnevuse 2219,95 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteri Jõhvis XXXXX-XX omanik. Seisuga jaanuar 2015 moodustas kostja võlgnevus hageja ees 2219,95 eurot.
2.20.02.2015 esitatud kirjalikus vastuses kostja tunnistas hagi ja teatas, et on saavutanud hagejaga kokkuleppe, et hakkab võlgnevust tasuma alates veebruarist 2015 vabatahtlikult, summas 100 eurot kuus, millele lisaks maksab igakuiselt ka jooksva kuu arve. Kuna kostja
ülalpidamisel on kaks last, siis suuremat summat ei ole kostjal võimalik tasuda. Kostja esitas kohtule kompromisslepingu, mille soovis hagejaga sõlmida.
3.Hageja kostja esitatud kompromisslepinguga ei nõustunud ja palus hagi rahuldada otsusega, kuna kostja on hagi tunnistanud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 31. märtsil 2015 hagi õigeksvõtuotsusega ja mõistis M.I-B.lt välja KÜ XXXXX kasuks võlgnevuse 2219,95 eurot. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 330 eurot, sh riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 80 eurot. Maakohus märkis, et õigeksvõtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS §-des 467–474 ettenähtud korras. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates veebruarist 2015 võlgnevusena tasutud summasid. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagi tõendatud kostja omaksvõtuga ja õiguslikult põhjendatud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kuna kostja on asunud võlgnevust tasuma, siis tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt alates veebruarist 2015 võlgnevusena tasutud summasid.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.M.I-B. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 31. märtsi 2015 otsuse muutmist selliselt, et kostjal võimaldataks hüvitada võlgnevus ositi, 100-euroste kuumaksetena, kuni kogu võlg koos menetluskuludega on tasutud. Apellant kohustub maksma koos võla kustutamisega jooksvad arved täies ulatuses ja tegema maksed hiljemalt iga kuu 18. kuupäeval. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kasvatab kostja üksi kahte alaealist last, teine vanem lastele elatist ei maksa ja kostjal on veel üks täitmata kohustus täitemenetluses (kohtutäitur Andrei Krek). Kostja on korteriühistu juhatusele korduvalt selgitanud, et maksab kõik võlad, kuid mitte kogu summat korraga. Kuna kostja varaline seisund ei võimalda tasuda kogu võlga korraga, palus ta võimalust maksta ositi, kuid kohus sellele ei reageerinud, viidates, et hageja esindaja (küsiti vaid lepingulise esindaja käest) ei ole sellega nõus; 2) kinnitas kostja oma lubaduste täitmist kirjalikus vastuses, märkides, et maksis 18.02.2015 võla katteks 100 eurot ja jooksva arve täies ulatuses, s.o 108,70 eurot. Kostja esitas kohtule ka mõlemad kviitungid, kuid teist kviitungit kohus ei aktsepteerinud; 3) on olukorras, kus kostjal ei ole muud vara peale korteriomandi, kus ta kahe alaealise lapsega elab, reaalne oht, et korter müüakse ja kostja tõstetakse koos lastega korterist välja. Kostja püüab seda vältida.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on võimalik rahuldada. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsust, määrates kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Ringkonnakohus võimaldab kostjal tasuda väljamõistetud võlgnevuse 2219,95 eurot ja menetluskulud 330 eurot hagejale ositi, igakuiste 100-euroste osamaksetena alates ringkonnakohtu otsuse tegemisele järgnevast kuust, maksetähtajaga iga kuu 18. kuupäev. Ringkonnakohus parandab ühtlasi maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2, kus kostjalt väljamõistetud summa 2219,95 eurot on sõnadega välja kirjutatud ilmselt ebatäpselt, s.o kaks
tuhat kakssada üheksakümmend üheksateist eurot ja 945 senti; peab olema kaks tuhat kakssada üheksateist eurot ja 95 senti. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, taotledes maakohtu otsuse muutmist selliselt, et kostjal võimaldataks hüvitada võlgnevus koos menetluskuludega ositi, 100-euroste kuumaksetena. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
8.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel mh kindlaks määrata otsuse täitmise korra ja tähtaja. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja maakohtus sisuliselt taotlenud võimalust tasuda hageja ees tekkinud võlgnevus osamaksetena, esitades ka sellist tingimust sisaldava kompromissettepaneku. Hageja kostja kompromissettepanekuga ei nõustunud, paludes kohtul lahendada tsiviilasi sisuliselt. Maakohus lahendas hagi õigeksvõtuotsusega, samas võtmata otsuses seisukohta kostja võlgnevuse ositi tasumise soovi osas. Kostja põhjendab oma taotlust asjaoluga, et ta kasvatab üksi kahte alaealist last ja tema varaline seisund ei võimalda tasuda kogu võlga korraga. Kostja on esitanud kohtule tõenditena maksekorraldused hagejale tehtud maksete kohta, millised ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel asja juurde. Esitatud maksekorralduste järgi on kostja teinud alates 17.02.2015 kuni 31.07.2015 hagejale makseid kokku summas 891,83 eurot. Eeltoodu kinnitab kostja väidet, et kostja püüab võlgnevust hageja ees kustutada, et vältida korteriomandi müüki ning kostja koos lastega nende elukohast väljatõstmist. Kostja ei ole küll maksekorraldustes täpselt välja toonud, kui suure osa moodustab maksest võlgnevuse tasumine ja kui suure osa jooksva kuu makse, kuid viimase poole aasta jooksul tehtud maksetest võib siiski järeldada, et kostja väide, et talle on jõukohane kustutada võlga 100 euro ulatuses kuus, vastab tõele vaatamata asjaolule, et ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamise ajal oli kostja seoses menetlusabi taotlusega esitatud majandusliku teatise kohaselt töötu. Ringkonnakohus märgib siinkohal ka, et hageja ei ole pidanud vajalikuks kostja apellatsioonkaebusele tähtaegselt vastuväiteid esitada. Ringkonnakohtu poolt pooltele tsiviilasja kohta seisukohtade esitamiseks määratud viimane tähtaeg oli 10.08.2015. 14.08.2015 esitatud vastuväites kostja menetluskulude kohta mainib hageja üldsõnaliselt, et kohtuotsuse muutmiseks puudub alus. Hageja ei ole ka oma hilinenult esitatud seisukohas toonud välja ühtegi konkreetset asjaolu, näiteks et võlgnevuse laekumine taotletud küllaltki pika perioodi jooksul kahjustaks hageja huve ebamõistlikult või et hagejale teadaolevalt ei ole ka taotletud maksed kostjale tegelikult jõukohased. Ringkonnakohus leiab, et ülaltoodut arvestades on antud juhul olemas sellised erandlikud asjaolud, mille alusel on võimalik määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja tähtaeg kostja taotletud viisil selliselt, et kostja tasub temalt väljamõistetud summad igakuiste 100-euroste osamaksetena kuni võlgnevus koos menetluskuludega on kustutatud.
9.Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluse menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Vaidlust ei ole selles, et kostja võlgneb hagejale märkimisväärse summa ja hagejal tuli kostjalt nimetatud summa väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole. Ainuüksi asjaolul, et ringkonnakohus pidas võimalikuks lubada kostjal tasuda temalt väljamõistetud summad ositi ning seetõttu rahuldas apellatsioonkaebuse, oleks kostja apellatsioonimenetluse menetluskulude hagejalt väljamõistmine ringkonnakohtu arvates äärmiselt ebaõiglane. Hageja on kohtule teatanud, et hagejal apellatsiooniastmes menetluskulud puuduvad.
10.Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2015 määrusega rahuldati kostja menetlusabi taotlus ja vabastati kostja menetlusabi korras riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel.
Kuna ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse menetluskulud poolte endi kanda, tuleks kostjalt TsMS § 190 lg 5 kohaselt mõista riigi kasuks välja 75 eurot, s.o riigilõiv, mille tasumisest ta apellatsioonkaebuse esitamisel vabastati. Ringkonnakohus peab võimalikuks vabastada kostja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu tasumise kohustusest riigituludesse osas, milles kostja oli ringkonnakohtu eelnimetatud määrusega menetlusabi korras vabastatud. Ringkonnakohus leiab, et kostja maksevõime on selline, mis ei võimalda hüvitada riigile menetluskulusid. Seega esineb TsMS § 190 lg-s 7 sätestatud alus vabastada kostja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest täielikult. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 75 eurot riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.