AS SEB Pank hagi INGE PULLAT vastu laenuvõlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
838.66 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS SEB Pank, registrikood 10004252, asukoht
esindajad
Tornimäe 2, 15010 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Piret Kangur, AS SEB Pank Ülikooli 2 Tartu, 50099e-posti aadress: [email protected] Kostja: Inge Pullat, isikukood *, elukoht * Kostja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal;
Välja mõista kostjalt Inge Pullat ́ilt hageja AS SEB Pank kasuks 890.19 € (kaheksasada üheksakümmend eurot ja 19 senti), mis koosneb põhivõlgnevusest 694.76 €, intressist 74.50 €, viivistest kuni 28.08.2015.a. (k.a) summas 89.48 € ja teenustasust 31.45 €.
3.Välja mõista kostjalt Inge Pullatilt hageja AS SEB Pank kasuks viivis protsendina põhinõudelt (694.76 eurolt) alates 28.08.2015.a kuni põhinõude täitmiseni 17% aastas.
4.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta kostja Inge Pullati kanda.
2.Välja mõista kostjalt Inge Pullat ́ilt hageja AS SEB Pank kasuks menetluskulu summas 200 (kakssada) eurot, mis on hageja tasutud riigilõiv.
2-15-102095
3.Välja mõista kostjalt Inge Pullat’ilt Eesti Vabariigi kasuks määratud esindaja kulu summas 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, s.o esindajale makstud tasu.
4.Määratud esindaja kulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr * SEB Pank ASis, a/a nr * Swedbank AS-is, a/a nr * Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr * Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber *. Maksekorralduse selgitusse lisada tsiviilasja nr ja menetluskulu liik (määratud esindajaga seotud kulu).
5.Määratud esindaja kulu 48 € tuleb kostjal I. Pullatil tasuda hiljemalt 11.06.2016.a.
6.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja AS SEB Pank on 18.01.2015.a. esitanud hagi, millega palub kohtul välja mõista Inge Pullat’ilt AS SEB Pank kasuks võlgnevus kokku 838.66 eurot, mis koosneb põhiosasummast 694.76 eurot, intressisummast 74.50 eurot, viivistest kuni 19.03.2015.a. (k.a) summas 37.96 eurot ja teenustasust 31.45 eurot. Lähtudes TsMS §-st 367 palub hageja mõista Inge Pullat’ilt välja AS SEB Pank kasuks Lepingust tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 20.03.2015.a. 17% aastas kuni põhinõude 694.76 eurot rahuldamiseni.
1.2.Hagiavalduse kohaselt 15.07.2008.a. sõlmisid hageja AS SEB Pank ning kostja Inge Pullat arvelduslaenu lepingu nr *. Lepingu täitmist tagasid laekumised kostja arvelduskontole. Lepingu kohaselt avas hageja kostjale arvelduslimiidi summas 14 000 EEK, ehk 894.76 eurot. Laenu tagastamise tähtajaga 15.07.2009.a. Vastavalt Lepingu punktile 6.2. pikendati laenu tähtaega igal aastal. 13.05.2013.a. vähendas hageja kostja arvelduslaenu limiiti kostja avalduse alusel 200 eurot võrra summani 694.76 eurot. Tulenevalt Lepingust lepiti kokku laenu kasutamise eest intressimääraks 17% aastas, intressi tasumise päev iga kuu 12-nes kuupäev. Kostja oma kohustust ei täitnud ja rikkus võlgnevuse tasumise kokkulepet, jättes tasumata igakuised intressimaksed ja Lepingu pikendamise tasu alates 30.05.2014.a. (lisa 2). Kirjalikele nõuetele võlgnevuse likvideerimiseks kostja ei reageerinud. 27.10.2014.a. saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles teatas, et lepingujärgse võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 24.11.2014.a. ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles (lisa 3). lepingu öeldi üles 25.11.2014.a.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2-15-102095
2.Kostja esitas 16.04.2015.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostja ei nõustu hagiga. 10.07.2015.a. esitas kostja lepinguline esindaja V. Krinal kostja positsiooni täpsustava seisukoha antud vaidluses. Kostja esitas 19.02.2013 hagejale avalduse, milles taotles võlgnevuse kustutamist tema pangakontole laekuvate vahendite arvelt. Olukorras, kus kostja kontol olid rahalised vahendid, kuid nende käsutamise oli kostja poolt piiratud täitemenetluse tõttu, saanuks hageja need debiteerida oma võla katteks. Hageja jättis antud võimaluse kasutamata ning on oma tegevusetusega ise põhjustanud võla tekkimise.
MENETLUSE KÄIK
3.25.03.2015.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 25.05.2015.a. toimunud eelistungil jäid kohtumenetluse pooled esitatud seisukohtade juurde. Kohus andis taotluste ja täiendatud seisukohtade esitamiseks aega kuni 10.06.2015.a. 31.07.2015.a. toimunud kohtuistungil jäid pooled varem esitatud seisukohtade juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
4.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - 15.07.2008.a. sõlmisid hageja AS SEB Pank ning kostja Inge Pullat arvelduslaenu lepingu nr *. Lepingu kohaselt avas hageja kostjale arvelduslimiidi summas 894.76 eurot. - kostja ei ole hagejale tasunud võlgnevust summa 838.66 eurot, mis koosneb põhiosasummast 694.76 eurot, intressisummast 74.50 eurot, viivistest kuni 19.03.2015.a. (k.a) summas 37.96 eurot ja teenustasust 31.45 eurot.
5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole hagejaga sõlmitud arvelduslaenu lepingu järgseid kohustusi täitnud, millega rikkus võlgnevuse tasumise kokkulepet, jättes tasumata igakuised põhiosa- ja intressimaksed. Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt oli ta pangas taotlenud kogu arvelduslaenu võlgnevuse kustutamist Eesti Töötukassalt laekunud summade arvelt. Kostja arvele AS-s SEB Pank laekus 22.11.2013.a. Eesti Töötukassalt kokku summa 1996.92 eurot. Kostja on kohtule esitanud avalduse hagejale AS-le SEB Pank, millega 19.02.2013.a. palub I. Pullat hagejal kontolt võtta 699 eurot, mis kataks tema krediidi. Kostja I. Pullati arveldusarve nr * oli alates 07.05.2013.a. arestitud sissenõudja AS Swedbank kasuks. Tulenevalt Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 115 lg 2 peab krediidiasutus kandma kontol oleva raha vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses kohtutäituri ametikontole. TMS § 132 lg 1 alusel ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, seetõttu oli kostjal õigus kasutada pangakontot üksnes summas 320 eurot. Kohus leiab, et hagejal ei olnud võimalik kustutada kogu võlgnevust 22.11.2013.a. Eesti Töötukassalt laekunud summade arvelt. Eeltoodust tulenevalt kustutati laekunud summa arvelt kostja arvelduslaenu võlgnevust summas 307.65 eurot ja arvel olevaid teenustasu võlgu summas 12.35 eurot, kokku 320 eurot ning ülejäänud summa 1 688.18 eurot kanti arve arestinud kohtutäitur Rannar Liitmaa ametikontole. Seega on kostja I. Pullati lepingust tulenev võlgnevus kokku 883.66 eurot, millest lepingu põhiosa võlgnevus moodustab 694.76 eurot, 74.50 eurot moodustab intressivõlgnevus, 37.95 eurot moodustab viiviste võlgnevus seisuga 20.03.2015.a. ja 31.45 eurot teenustasu. TsMS § 367 kohaselt võib hageja viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista
2-15-102095
tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised alljärgnevalt: seisuga 19.03.2015.a. on kostja arvestanud lepingult viiviseid summas 37.95 eurot. Lepingust tulenev viivis kostjalt seisuga 19.03.2015.a. on kokku summas 37.95 eurot. Hageja palub arvestada täiendavalt Lepingust tulenevat viivist alates 20.03.2015.a. 17% aastas põhiosa nõudelt summas 694.76 eurot, kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohtuotsuse tegemise ajaks 28.08.2015.a. on alates hagi esitamisest 20.03.2015.a. viivisenõude suuruseks arvestatuna põhinõudelt summas 694,76 eurot kokku 51.52 eurot (viivituses 161 päeva, viivis päevas 0,32€), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagihind
6.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 28.01.2015.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja on esitanud kohtusse hagi kokku summas 838.66 eurot, mis on käesoleva tsiviilasja hinnaks. Menetluskulud
7.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus on hagi rahuldanud. 18.08.2015.a. toimunud kohtuistuistungil taotles hageja riigilõivu hüvitamist, teisi taotlusi menetluskulude hüvitamiseks ei soovitud esitada. Hageja on tasunud kokku summas 200 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
7.2.Riigi õigusabi seaduse § 16 lg 1 ja 3 kohaselt isikule riigi õigusabi andmise korral kohustusega osaliselt või täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, määratakse tema hüvitamiskohustus kindlaks proportsioonina või võimaluse korral konkreetses summas ja otsustatakse, kas hüvitamine toimub ühekordse maksena või osamaksetena. Kui isikule antakse riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena, määrab kohus võimaluse korral kindlaks ka hüvitamise tähtpäeva. Pärnu Maakohus on 11.06.2015.a. rahuldanud Inge Pullati taotluse riigi õigusabi saamiseks, millega andis Inge Pullatile riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja õigusdokumendi koostamiseks kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud hiljemalt 11.06.2016.a. 28.08.2015.a. on kohus rahuldanud osaliselt määratud esindaja Vahur Krinali tasutaotluse, millega on riigieelarvest välja makstud riigi õigusabi tasu summas 48 eurot (sh käibemaks 20% s.o 8 eurot) advokaadile Vahur Krinal. Avaldaja I. Pullatilt tuleb välja mõista riigituludesse 48 eurot, mis kuulub tasumisele hiljemalt 11.06.2016.a. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.