Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. august 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-14-7671
Tsiviilasi
Ergo Insurance väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
14 281 eurot
SE
hagi
R.L.
vastu
14 281
euro
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. septembri 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ergo Insurance SE apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Ergo Insurance SE (registrikood: 10017013; asukoht: Tallinn Tammsaare tee 118c), esindaja Kairi Koppel Vastustaja (kostja): R.L. (isikukood: XXXXXX; elukoht: XXXXXXXX), esindaja Ardo Rosin
1.Tühistada Tartu Maakohtu 23. septembri 2014. a otsus.
esindajad
RESOLUTSIOON
2.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses hageja kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Ergo Insurance SE esitas 19.02.2014. a hagi R.L. vastu 14 281 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja K.H. 31.05.2013. a Kodukindlustus Ergo Maksi lepingu, millega kindlustati korter asukohaga XXX maakond. XXXX elamus toimus 31.07.2013. a tulekahju, mis sai alguse korteri nr XX rõdul asunud õhksoojuspumbast. Tulekahju kustutustööde käigus sai K.H.le kuuluv korter veekahjustusi. Korter aadressil XXXX, kust tulekahju sai alguse, kuulub kostjale. Hageja on hüvitanud kahju tulenevalt kodukindlustuse lepingust kogusummas 14 281 eurot (sh kokkuleppeline hüvitis köögimööbli eest 1 500 eurot, koduse vara kokkuleppeline hüvitis 2 000 eurot, ajutise elukoha hüvitis 450 eurot ja korteri remondi hüvitis 10 331 eurot). VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
2.Kostja hagi ei tunnistanud (tl 48-53, 81-82). Esitatud hagiavaldusest ei selgu, milles seisnes kostja poolt korteriomandiseaduse §-s 11 (KOS) lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumine. Hagiavalduse aluseks oleva kahjujuhtumi puhul ei ole tuvastatud kellegi süülist käitumist või tuleohutusnõuete rikkumist. Õhksoojuspumba süttimine oli asjaolu, mida korteriomanik ei saanud mõjutada. Õhksoojuspumba plahvatuse põhjustas kostja hinnangul õhksoojuspumpa sisse löönud äike. Juhul, kui kohus leiab, et kostja sai õhksoojuspumba erandlikku süttimist vältida, siis palus kostja väljamõistetava kahjuhüvitise summat oluliselt vähendada VÕS § 140 lg 1 alusel. Kahjusumma suurus võrdub sisuliselt kostja terve aasta netosissetulekuga. Kostjal on kaks alaealist last, hetkel on kostja lapsehoolduspuhkusel ning kinnisasjadest kuulub kostjale vaid korteriomand. Kostja märkis, et Ajaver OÜ poolt esitatud remondikalkulatsioonis on esitatud hinnapakkumine summas 12 774 eurot, kuid lõplik arve on tasutud summas 10 331 eurot. Seetõttu puudub kostjal võimalus hinnata, millised remonttööd tehti ning milline oli iga töö maksumus.
3.Hageja esitas seisukoha kostja vastusele (tl 74-75). Hageja oli seisukohal, et kostja poolt kahju tekitamine ei ole vabandatav, kuna kostjal oli ligipääs õhksoojuspumbale ja tal oli võimalik kontrollida selle töökorras olekut ning vältida täielikult õhksoojuspumba põlengut. Kostja ei ole tõendanud, et õhksoojuspumba põlengu põhjustas vääramatu jõud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 23.09.2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Käesoleval juhul tuleb kostja kohustus KOS § 11 lg 1 p-st 1, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteri reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 2 sätestab, et korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad § 11 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. KOS § 11 lg 3 esimese lause kohaselt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes. Kohus oli seisukohal, et antud juhul ei ole tõendatud, et kostja oleks rikkunud KOS § 11 lg-st 1 tulenevat kohustust. Päästeameti Lõuna Päästekeskuse menetlusbüroo poolt väljastatud vastusest 07.08.2013. a (tl 11) nähtuvalt ei tuvastatud tulekahju põhjuste menetlemisel kellegi süülist käitumist või tuleohutusnõuete rikkumist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja poolt õhksoojuspumba paigaldamisel on rikutud ohutusnõudeid või et õhksoojuspumba paigaldamine oli lubamatu. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja poolt oleks rikutud soojuspumba hooldamise nõudeid või et soojuspumba hooldamine oleks üldse vajalik. Hageja ei ole esile toonud neid asjaolusid, milles seisnes kostja kohustuste rikkumine ega selgitanud, mis põhjustas õhksoojuspumba põlengu ja plahvatuse. Seega ei ole hageja nõude aluseks olevad asjaolud tõendatud. Kostja on oma väidete tõestuseks viidanud avalikult kättesaadavale internetiaadressile www.reporter.ee/2013/07/31/tartumaal-laks-kortermaja-ohksoojuspumbast-polema/, kus Eesti Soojuspumba liidu tegevdirektor kinnitab, et õhksoojuspumba põlengu põhjustas mingi välimine tegur ning et soojuspumba iseeneslik süttimine on välistatud. Kohus oli seisukohal, et kuna käesolev õnnetus juhtus öösel, siis ei saa eeldada, et kostjal oleks olnud võimalus õnnetust vältida. Samuti ei saa mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata, et kostja saaks arvestada pumba isesüttimise ja plahvatusega või et välisel vaatlusel oleks olnud võimalik aru saada, kas seadmel on rike või mitte. Kuna tõendamist ei leidnud kostja kohustuste rikkumine ega ka kostjapoolne hoolsuskohustuse rikkumine, siis tuleb esitatud hagi jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Ergo Insurance SE esitas 20.10.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub vastustajalt mõista välja menetluskulud summas 1200 eurot. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:
1) on kohus ebaõigesti jaganud poolte tõendamiskoormise. Juhul kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-is 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. Vastustaja kohustus on esitada tõendid selle kohta, mis põhjustas põlengu ja et hoolsuskohustuse rikkumine oli vabandatav. Apellant selgitab, et KOS § 11 lg 1 p-ist 1 tuleneva korteriomaniku vastutuse tekkimiseks ei ole vajalik tuvastada korteriomaniku tegevust või tegevusetust ehk millise konkreetse teo korteriomanik on teinud või tegemata jätnud, mis võis olla kahju põhjuseks. Tegemist on korteriomaniku riskivastutusega. Kõik riskivastutuse eeldused on apellant tõendanud: vastustaja on korteriomanik, korteris toimus põleng, kolmandale isikule on tekitatud kahju ja esineb põhjuslik seos põlengu ja tekkinud kahju vahel; 2) peab vääramatule jõule ehk kohustuse rikkumise vabandatavusele tuginev isik tõendama, et see asjaolu vastab kõikidele järgmistele tunnustele: 1) asjaolu asub väljaspool võlgniku mõjusfääri; 2) mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud võlgnikult oodata, et ta kohustuste tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks; 3) mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa võlgnikult oodata, et ta seda asjaolu väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Käesoleva juhtumi puhul oli õhksoojuspumbale ligipääs, selle hooldamine ja töökorras oleku kontrollimine vastustaja mõjusfääris ning seega ei saa lugeda vastustaja poolt õigusvastase teo tagajärjel kahju tekitamist vabandatavaks VÕS § 103 lg 2 kohaselt. Vastustaja ei ole tõendanud, et õhksoojuspump oli nõuetekohaselt paigaldatud ning hooldatud. Samuti ei ole tõendatud õhksoojuspumba süttimine äikeselöögi tagajärjel. Apellant on seisukohal, et VÕS § 1045 lg 1 p-is 5 sätestatud põhimõttest tulenevalt on omandi igasugune rikkumine õigusvastane.
6.R.L vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellant märkinud, milles seisnes vastustaja poolt tema kohustuse rikkumine; 2) on Päästeameti Lõuna Päästekeskuse menetlusbüroo õhksoojuspump oli nõuetekohaselt paigaldatud ning hooldatud.
vastusega
tõendatud,
et
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 23.09.2014. a otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab R.L.lt välja Ergo Insurance SE kasuks kahjuhüvitise summas 8606,65 eurot. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
8.Õige on apellandi väide selles, et KOS § 11 lg 1 p-ist 1 tuleneva korteriomaniku vastutuse tekkimiseks ei ole vajalik tuvastada korteriomaniku tegevust või tegevusetust ehk millise rikkumise on korteriomanik toime pannud. Hageja kahjunõude esitamise eeldused on järgmised: 1) teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 3) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); 4) teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3).
KOS § 11 lg 1 p-i 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kostja ei taganud talle kuuluva korteriomandi reaalosa, sh õhksoojuspumba korrasolekut. Vaidlust ei ole selles, et kostja korteri rõdul asunud õhksoojuspump lõhkes, mis põhjustas tulekahju. Tulekahju kustutustööde käigus sai veekahjustusi K.H.le kuuluv korter. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Ringkonnakohtu hinnangul on õhksoojuspumba põlengu ja K.H.le kuuluvale korteriomandile tekkinud veekahjustuste vahel põhjuslik seos olemas. Sellega rikkus kostja KOS § 11 lg 1 p-is 1 sätestatud kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning hoiduda seda kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
9.Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga selles, et kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oli vabandatav. Korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 leidnud, et sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav. Kostja väidab, et õhksoojuspumba põlengu võis põhjustada äikeselöök, mis on vääramatuks jõuks VÕS § 103 ja KOS § 11 lg 3 tähenduses. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et õhksoojuspumba põlengu põhjustas äikeselöök. Kostja on esitanud kohtule www.emhi.ee lehekülje väljatrükid, millest nähtub, et 31.07.2013. a ööseks lubati mitmel pool Eestis hoovihma ja äikest. Esitatud väljatrükkidest ei tulene, et ka Tartumaal (Haage külas) oli äikese oht. Asjaolu, et mujal Eestis võis esineda äikese oht, ei tõenda seda, et Tartus oli 31.07.2013. a öösel äike, mis põhjustas õhksoojuspumba põlengu. Kostja leiab, et Päästeameti Lõuna Päästekeskuse menetlusbüroo 07.08.2013. a vastus päringule, milles päästeamet avaldab, et tulekahju põhjuste menetlemisel kellegi süülist käitumist või tuleohutusnõuete rikkumist ei tuvastanud, tõendab, et õhksoojuspump oli nõuetekohaselt paigaldatud ja hooldatud. Ringkonnakohtu hinnangul kuulus kostja mõjusfääri õhksoojuspumba hooldamine ja töökorras hoidmine. Asjaolu, et päästeamet ei täheldanud tuleohutusnõuete rikkumist, ei tõenda, et õhksoojuspump oli töökorras ja nõuetekohaselt hooldatud. Kostja ei ole esitanud muid tõendeid õhksoojuspumba nõuetekohase hooldamise ja töökorras oleku kinnitamiseks. Kostjal oli kohustus hoolitseda selle eest, et vältida masina rikete tõttu võimalikke õhksoojuspumbast lähtuvaid ohtusid ja seeläbi kahju tekitamist teistele korteriomanikele. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastutab kahju tekkimise eest. Kostja ei ole tõendanud, et kahju tekkimine oli KOS § 11 lg 3 järgi vabandatav, st tõendamata on vääramatu jõu esinemine või muu asjaolu, mida kostja ei saanud mõjutada.
10.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 14 281 eurot, millest 1500 eurot on kokkuleppeline hüvitis köögimööbli eest, 2000 eurot on kokkuleppeline hüvitis koduse vara eest, 450 eurot on ajutise elukoha hüvitis ja 10 331 eurot on korteri remondikulud. Kostja esitas 19.03.2014 kostja vastuses muuhulgas vastuväited ka kahjunõude koosseisule ja suurusele. Kostja tõi kahjuhüvitise vähendamise alusena välja, et hageja ei ole tõendanud, et hüvitisotsuse aluseks olnud hinnapakkumine oli vastavuses keskmise turuhinnaga ning et hageja oleks võtnud võrdlevaid hinnapakkumisi teistelt ehitustöödega tegelevatelt ettevõtetelt. Kostja vaidlustas uue tapeedi paigalduse maksumuse 13 €/m2 (alternatiivsed hinnapakkumised kostja esitatud tõendite alusel on 4,35, 5,24 ja 7 €/m2), PVC katte paigalduse 10 €/m2 (alternatiivse hinnapakkumise teinud Klokman Ehitus OÜ hind oli 7 €/m2), lagede ja seinte värvimise koos kruntimise ja pahteldamisega 16 €/m2 (alternatiivsed hinnapakkumised on kostja esitatud tõendite alusel 7 ja 7,60 €/m2) ja laminaatparketi paigalduse hind 8 €/m2 (alternatiivsed hinnapakkumised on kostja esitatud tõendite alusel 3,50 ja 5 €/m2). Kostja vaidlustas ka uue leiliruumi ehituse vajalikkuse ja põhjendatuse summas 1 040 eurot. Kohus kohustas hagejat kostja vastusele kirjalikult vastama (lk 70). Hageja esitas kostja vastuse osas oma seisukohad, kuid kostja poolt vaidlustatud kahju hüvitise koosseisu ja ehitustööde vajalikkuse ning nende maksumuse kohta hageja oma seisukohta ei avaldanud. Hageja esitas 21.03.2014. a menetlusdokumendi lisana LK Ehitajad OÜ hinnapakkumise, mille kohaselt oli tööde kogumaksumuseks koos käibemaksuga 9636,60 eurot (lk 75, 77).. Ajaver OÜ hinnapakkumine summas 12 774 eurot, mille alusel kindlustusandja hüvitise K.H.ile välja maksis, on erinev nii tööde kogumaksumuse kui ka teostatavate tööde mahu osas. Hageja väitel ei olnud LK Ehitajad OÜ remonttööde teostamisest huvitatud. Maakohus andis 25.06.2014 pooltele määrusega aega taotluste ja tõendite esitamiseks kuni
22.08.2014. Pooled ei soovinud midagi täiendavalt esitada.
11.Ringkonnakohus märgib, et maakohus määras korduvalt pooltele tähtaja tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Tuleb möönda, et maakohus ei selgitanud konkreetsete vastuväidete esitamise vajadust ja õigust täites seetõttu selgitamiskohustust üksnes formaalselt. Samas leiab ringkonnakohus, et kohtu selgitamiskohustuse täitmisest ei sõltu poolte käsutusõiguse ulatus hagimenetluses, pooled otsustavad, milliseid asjaolusid esitada ja milliste tõenditega neid tõendada. Hageja, kes tegutseb professionaalse kindlustusandjana, ei soovinud ühtegi vastuväidet esitada kostja detailsetele vastuväidetele, samuti ei avaldanud hageja oma seisukohta kostja poolt esile toodud kahju koosseisu vastuolude kohta hüvitustaotluse ja teise hinnapakkumisega. Mõlemad pooled soovisid asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Arvestades ka aega, mis on kahjujuhtumist möödunud, mis omakorda raskendab kahju suuruse põhjendatuse kohta uute tõendite esitamist hageja poolt, samuti seda, et hageja nõue on seotud tema põhitegevusega ning kostjat esindas õigusteadmistega isik, siis ei pea ringkonnakohus põhjendatuks käesolevas asjas taasavada eelmenetluse etappi ja anda pooltele võimalust kahju osas oma seisukohti täiendada ja esitada asjakohaseid tõendeid.
12.Ringkonnakohus arvestab kahju suuruse hindamisel toimikus olevate tõenditega lk 10, 1526 ja 77 ning kostja vastuväidetega hageja nõudele. Hageja on esitanud tõendid, et kokkuleppeline hüvitis köögimööbli eest oli 1500 eurot ja koduse vara eest 2000 eurot ning 450 eurot ajutise elukoha hüvitiseks. Nimetatud summade osas ei ole kostja oma seisukohta avaldanud. Ringkonnakohus loeb nimetatud kulude kandmise tõendatuks ja suuruse põhjendatuks ning kooskõlas olevaks kindlustuspoliisil määratud koduse vara koguriskikindlustusega ning hüvitistaotlusega. Korteri remondikuludest ei loe ringkonnakohus tõendatuks uue leiliruumi ehitamise vajalikkust ja põhjendtust. Kahjuhüvitamise taotluses leiliruumi ei ole märgitud, alternatiivses
hinnapakkumises ei ole seda samuti kirjas ning kostja vastuväitele, et see kulu ei ole põhjendatud, ei soovinud hageja midagi vastata. Seega tuleb remondikulusid vähendada 1040 euro võrra. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitatud kaks hinnapakkumist remondi teostamiseks ei ole võrreldavad ei ruutmeetrite, tööde loetelu ega muude kriteeriumite alusel. Erinevad ehitusfirmad võivad kasutada kalkulatsiooni koostamisel erinevat metoodikat, kuid sellisel juhul peaks hageja nende ühisosa esile tooma. Käesolevas asjas hageja poolt esitatud kalkulatsioone võrrelda ei saa. Kostja juhtis maakohtus põhjendatult tähelepanu sellele, et OÜ Ajaver kalkulatsioon, milles on nimetatud tööd ja hinnad ei ole võrreldavad OÜ poolt esitatud arvel märgitud andmetega, hagejale esitatud kalkulatsioonis on summa koos käibemaksuga 12 774,00 eurot (lk 26) ja arvel 10 331,00 eurot. Hageja kostja pärimise peale selgitust ei esitanud. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks, et kindlustusjuhtumi korral peaks kindlustusvõtjale tehtav töö olema kõige madalama hinnaga pakkumiste alusel teostatud. Arvestades ka seda, et hageja on kasumile orienteeritud ettevõte, siis puudub alus kahelda, et tööde hinnad olid konkurentsivõimelised ning ei olnud ülemäärased. Ringkonnakohus peab põhjendatud remondikulude suuruseks 9291 (10 331,00- 1040) eurot. Kokku on hageja nõue põhjendatud summas 13 241 eurot.
13.Kostja on esitanud taotluse vähendada oluliselt väljamõistetavat kahjuhüvitise summat VÕS § 140 lg 1 alusel. VÕS § 140 lg 1 järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Ringkonnakohtu arvates on käesolevas asjas kahjuhüvitise vähendamine põhjendatud, kuid samas arvestab ringkonnakohus ka seda, et kostja oleks saanud vastutuskindlustusega hageja esitatud nõuet vältida. VÕS § 140 lg-st 1 tulenevalt on üheks kahjuhüvitise vähendamise asjaoluks poolte majanduslik olukord. Kostja leiab, et kahjuhüvitise vähendamise aluseks on see, et nõutav kahjusumma suurus võrdub sisuliselt kostja terve aasta netosissetulekuga ning kostjal on kaks alaealist last, kes vajavad ülalpidamist. Kostja esitas enda 2013. a tuludeklaratsiooni, millest nähtub, et kostja on saanud 2013. a tulu 20 973,20 eurot, millest on kinni peetud tulumaks summas 4188,31 eurot. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub kostjale korteriomand Haage külas Võilille tee 11A-24, mis on kostja elukohaks. Kostjale ei kuulu muud vara. Arvestades asjas esitatud tõendeid kostja majandusliku seisu kohta, asub ringkonnakohus seisukohale, et need viitavad kostja sellisele majanduslikule olukorrale, mis võimaldab kostja kahju hüvitamise kohustust VÕS § 140 lg 1 alusel vähendada. Kostjal on kaks alaealist last, kes vajavad ülalpidamist. Kostjale ei kuulu muud vara, peale tema elukoha, mille arvelt võiks kahju hüvitamise kohustust täies ulatuses täita. Nõutava kahjuhüvitise täies ulatuses tasumine osutub kostjale ebamõistlikult koormavaks. Hageja on seevastu tulu teenimisele orienteeritud juriidiline isik. Vaidlust ei saa olla selles, et hageja kui kindlustusandja majanduslik olukord on parem võrreldes kahju hüvitama kohustatud isikuga. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab poolte majandusliku olukorra ebaproportsionaalsus, sh arvestades seda, et hageja puhul on tegemist kindlustusseltsiga, vähendada kostja poolt tasumisele kuuluvat kahjuhüvitist.
Ringkonnakohus märgib, et kahjuhüvitise vähendamise aluseks on ka see, et kahjustatud isik K.H., kellele kindlustusandja kahjuhüvitise välja maksis, on vastavalt sõlmitud kindlustuslepingule tasunud hagejale kindlustusmakseid. Hageja on kindlustusandjana maandanud oma võimalikku kahju hüvitamise riski kindlustusjuhtumi tekkimisel kindlustusmaksete näol, mida tuleb käesoleval juhul arvestada. Ringkonnakohus peab eeltoodut arvestades õiglaseks kahjuhüvitise vähendamist, sest kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kostja suhtes ebaõiglane ja koormav. Ringkonnakohus vähendab VÕS § 140 lg 1 alusel hüvitist 35% võrra, s.o 4634,35 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 8606,65 eurot.
14.Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, s.o 65% ulatuses, siis tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses hageja kanda. Hageja on palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1200 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.