Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Asjaolud 19.01.2015. a kohtumäärusega kuulutati välja Urmas Kasenurm'e pankrot. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 29.04.2015. a.

08.06.2015. a esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 26.06.2015. a määrusega. 10.08.2015. a esitas pankrotihaldur alljärgneva aruande Urmas Kasenurm'e pankrotimenetluses ning menetlusabi taotluse: 1) Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Urmas Kasenurm omab * arvelduskontot nr *, mille saldo oli pankroti väljakuulutamise päeva seisuga 1,60 eurot. Haldur edastas Swedbank AS-i avalduse, millega lubas Urmas Kasenurm'el võtta arvelduskontolt pangaautomaadist välja maksimaalselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga, s.o 390 eurot kuus. Seega ei kuulu kontojääk pankrotivara hulka. Müüdud ja müümata pankrotivara käesolevas menetluses ei ole Seega ei ole pankrotivaras vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks. 2) Andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta:  Ajutise pankrotihalduri tasu ja ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 800 eurot, millele lisandub käibemaks summas 160 eurot, kokku 960 eurot. Väljamõistetud summast 476,40 eurot koos käibemaksuga mõisteti välja riigi vahenditest (alus: Pärnu Maakohtu 19.01.2015. a määrus);  Pankrotimenetluse kulud (s.h kulutused bürootarvetele; telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, skaneerimismasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, jmt): 100 eurot (alus Pärnu Maakohtu 26.06.2015. a määrus);  Pankrotihalduri arvestatav tasu: PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Haldur on seiskohal, et käesolevas menetluses tuleb tasu arvestamisel kohaldada PankrS § 23 lg 3, mille kohaselt on halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on Urmas Kasenurm'e pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud arvestusega 70 eurot tunnis:

ITM Inkasso OÜ summas 1290 eurot; Eesti Vabariik Maksu ja Tolliameti kaudu summas 41,33 eurot; Folkia AS Eesti filiaal summas 400 eurot; AS Eesti Telekom summas 848,69 eurot; OÜ Aktiva Finants summas 2634,66 eurot. 8) Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. 9) Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 10) Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud: PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /.../ nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Urmas Kasenurm ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväidet esitanud. 11) Maksejõuetuse tekkimise põhjus: Töökaotusest tekkinud suutmatus tasuda endale võetud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. 12) Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes: PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Urmas Kasenurm on kohtule esitanud avalduse oma kohustustest vabastamiseks. Avalduses on Urmas Kasenurm kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole Urmas Kasenurm pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu. Eesti Töötukassa vastusest halduri järelepärimisele nähtub, et Urmas Kasenurm on töötuna arvele võetud alates 06.08.2014. a kuni käesoleva ajani. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 29.04.2015. a toimunud nõuete kaitsmise koosolek võttis päevakorrapunkt 2 juures vastu otsuse: Juhul, kui kohus algatab Urmas Kasenurm’e kohustustest vabastamise menetluse, jätta Urmas Kasenurm’e usaldusisik nimetamata ja teha kohtule ettepanek kohustada Urmas Kasenurm’e ennast täitma usaldusisiku kohustusi. (Koosoleku protokoll on kohtule edastatud koos jaotusettepanekuga).

PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Samas informeerib haldur kohut selles, et PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Urmas Kasenurm'e pankrotimenetluses on Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu võlanõude aluseks Pärnu Maakohtu otsused kriminaalasjades 1-11-6248, 1-12-1962 ja 1-142598 ning Rimi Eesti Food AS-i võlanõude aluseks on Pärnu Maakohtu otsus määrus kriminaalasjas 1-14-2598. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes PankrS § 157 p 2, § 158 lg 4 ja § 168 ning § 171, § 172 lg 6 palub haldur:

edastas Swedbank AS-i avalduse, millega lubas Urmas Kasenurm'el võtta arvelduskontolt pangaautomaadist välja maksimaalselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga, s.o 390 eurot kuus. Seega ei kuulu kontojääk pankrotivara hulka. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole Urmas Kasenurm pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu. Eesti Töötukassa vastusest halduri järelepärimisele nähtub, et Urmas Kasenurm on töötuna arvele võetud alates 06.08.2014. a. U. Kasenurm'e pankrotimenetluses ei ole vara, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid ja teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid. Halduri tasu PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Haldur on esitanud kohtule 10.08.2015. a taotluse määrata pankrotihalduri tasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku seega 756 eurot, millest menetlusabi korras välja maksta Eesti Vabariigi vahenditest 397 eurot, millele lisandus käibemaks 79,40 eurot, seega kokku summa 476,40. Taotluse kohaselt on haldur pärast pankroti väljakuulutamist kulutanud U. Kasenurm'e pankrotimenetluses ligikaudu 9 tundi arvestusega 70 eurot tunnis. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest 397,00 euro ulatuses (millele lisandub käibemaks 79,40 eurot). PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Eeltoodud sättest tulenevalt oleks põhjendamatu ja pankrotimenetluse eesmärgiga vastuolus suurendada füüsilisest isikust pankrotivõlgniku kohustuste mahtu pankrotimenetluse käigus. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks tuleb rahuldada. Kohus määrab pankrotihalduri tasu hüvitamise riigi vahenditest TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatuses, s.o summas 397 eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda Ly Müürsoo halduritasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. Tasu tuleb maksta OÜ-le Sentire MK (registrikood 10539935, arvelduskonto nr *), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb. Pankrotihalduri tasust 279,60 eurot jätta Urmas Kasenurm'e kanda. Pankrotimenetluses hüvitamata jäänud pankrotimenetluse kulud kokku summas 583,60 eurot, s.h Pärnu Maakohtu 19.01.2015. a määruse alusel hüvitamata ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud summas 483,60 eurot ning Pärnu Maakohtu 26.06.2015. a määruse alusel hüvitamata pankrotihalduri kulud summas 100 eurot jätta Urmas Kasenurm'e kanda. Halduri vabastamine

PankrS § 165 lg 3 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Ly Müürsoo tuleb vabastada Urmas Kasenurm'e pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 29.04.2015. a toimunud nõuete kaitsmise koosolek võttis päevakorrapunkt 2 juures vastu otsuse: „Juhul, kui kohus algatab Urmas Kasenurm’e kohustustest vabastamise menetluse, jätta Urmas Kasenurm’e usaldusisik nimetamata ja teha kohtule ettepanek kohustada Urmas Kasenurm'e ennast täitma usaldusisiku kohustusi.“ Seega on haldur teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Eeltoodust tulenevalt võlgnik U. Kasenurm peab ise täitma seaduses sätestatud usaldusisiku kohustusi. Vastavalt PankrS § 172 lg 2 usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 173 lg 1-3 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.