2-15-8872/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Pankrotiavalduse asjaolud. OÜ Xxx (edaspidi võlgnik) esitas 11.06.2015 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Võlgnik on registrisse kantud 17.12.2001. Võlgniku omanikeks/osanikeks on Xxxja xxxalates 09.01.2002. Juhatuse liige on Xxx. Perioodil 23.01.2002-12.11.2014 oli osanikuks ja juhatuse liikmeks xxx. Võlgniku põhitegevusalaks oli ehitusmaterjalide müük, sh värvide, lakkide ja krohvisegude maaletoomine ja müük. Majandustegevus muutus võimatuks, kui xxxäriruumide rendileandja xxxOÜ sulges 26.02.2010 kuni detsember 2012 võlgniku juurdepääsu ruumidele ja varale. Kuid selle ajaga oli vara muutunud kasutamiskõlbmatuks ning võlgnikul puudus võimalus taastada äritegevus ja kogu laoseis endises mahus. Võlgniku algatatud kohtuvaidlus xxxOÜ vastu lõppes aprillis 2015. Kuid kohus rahuldas võlgniku nõuded xxxOÜ vastu vaid ca pooles ulatuses, mistõttu jäid mitme võlausaldaja nõuded rahuldamata. Vastuses ajutise halduri teabenõudele selgitab võlgnik, et: majandustegevus katkes 26.02.2010 ja ca 5 aastat tuli tegeleda kohtuvaidlusega; peale 2010 töötasid ettevõttes vaid juhatuse liikmed; puuduvad üüri-, rendi- ja liisinglepingud; raamatupidaja on Anne Preiverk, kelle valduses on raamatupidamisdokumentatsioon; viimastel aastatel juhatuse liikmetele väljamakseid tehtud ei ole. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Võlgnikul puudub vara, sealhulgas selgus, et puuduvad osalused äriühingutes, puuduvad väärtpaberid ja sõidukid, pangakonto on tühi. Kohtutäitur Janek Pool menetluses on võlgniku 2009 avaldus 4758 eurot nõudega Jaan Oja vastu, kuid see nõue on lootusetu, sest seda pole õnnestunud sisse nõuda juba alates 2009, st juba väga pika aja jooksul. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa, sest vara puudub. Pankrotiavalduses on võlgade suuruseks märgitud 5469,03 eurot, sealhulgas, 660,71 võlg xxxOÜ ees, 4052,51 eurot Swedbank Liising AS ees ja 755,81 eurot maksuvõlg. Ajutise halduri kogutud andmetel on võlgade suuruseks kokku 1817,90 eurot: 660,71 eurot võlg xxxOÜ ees; maksuvõlg 1157,19 eurot, sellest põhivõlg 746,12 eurot: Maksuvõlad. Swedbank AS ja Swedbank Liising AS ees võlgnikul kohustusi ei ole. Peale ülaltoodute ei ole haldur võlgnikul muid täitmata kohustusi tuvastanud. Seega on tänaseks teadaolevate võlgade suurus 1817,90 eurot, mis veelgi suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Krediidiinfo andmetel tekkis võlgnikul esimesed maksehäired novembris 2009. Majandusandmete analüüs ja andmete seos maksejõuetuse tekkimise põhjustega. Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta ning hinnang juhtorganite ja tegevjuhi tegevusele. Aasta Äritulud (käive) Kasum/kahjum Omakapital

omakapitali viimiseks nõuetele vastavaks. Võlgnik käitus õigesti, kui kohtuvaidluse lõppedes vähendas kohustusi võlausaldajate ees niipalju kui sai ja seejärel esitas pankrotiavalduse. Ajutise halduri hinnangul majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust, võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest: teadaolevaid kohustusi on enam kui 1817,90 eurot; vara puudub; netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 136 nõuetega; puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid saneerimismenetlust või kompromissi; majandustegevuse jätkamiseks puudub raha, äriplaan ja soov; võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse (mille puhul eeldatakse, et ta on maksejõuetu PankrS § 31 lg 4). Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viis maksejõuetuseni rendileandja pahatahtlik käitumine, kui 2010 võeti võlgnikult pikaks ajaks vara valdus. PankrS §§ 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel, sest ajutise halduri seni kogutud andmetel puudub vara, puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning võimalus esitada nõue juhtorgani liikme(te) vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui keegi maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 2500 eurot. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palub ajutine haldur määrata juhatuse liige. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 1817,90 eurot. Vara võlgnikul puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 18.08.2015 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiitkontole 2500 eurot hiljemalt 26.08.2015. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks Xxx. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 540 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot + käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik