Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. Menetluse käik Korteriühistu Kohtla-Järve Ahtme mnt 73 esitas 20.06.2014.a kohtusse hagi N. B.i ja S. B.i vastu, kus palub tuvastada kostjad N. B. pärandvara, milleks on I. B.i nimele kinnistusraamatusse kantud korteriomand asukohaga Kohtla-Järve linn Ahtme mnt 73 – xxx (kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registriossa nr xxx) vastu võtnuks. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 2927,38 eurot, viivise seisuga 31.05.2014.a summas 917,09 eurot ning menetluskulud, sh hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagiavalduse kohaselt on kinnitusraamatu andmete kohaselt korteri asukohaga Ahtme mnt 73-xxx Kohtla-Järve linn omanikuks I. B. ﴾sünd. 25.10.1924﴿ (rahvastikuregistri andmetel I. B. isikukood xxx), kes suri 02.06.2004. aastal. 14.03.2013 Harju Maakohtu Pärimisregistri teate kohaselt on I. B.i pärandvara suhtes 23.07.2004 avalduse notarile pärimistoimiku avamiseks teinud N. B.. Kohtla-Järve Linnavalitsuse vastuse kohaselt oli I. B. ́i abikaasaks N. B. (isikukood xxx), kes suri 06.07.2011.a. Hageja kohtus kostjaga 1, kes selgitas, et peale isa surma esitas notarile avalduse ainult ema. Peale ema surma esitas kostja 1 pärimistoimiku avamise avalduse notarile, kuid pärimismenetluse protsess seisab. Pärimisregistri 14.01.2014 vastuse kohaselt on N. B. kohta notar Oksana Bauer-Karle tõestanud pärimismenetluse algatamise avalduse. I. B. ́i surma hetkel (02.06.2004) kehtinud pärimisseaduse kohaselt tuli pärandi vastuvõtmiseks esitada avaldus notarile, mida tema üleelanud abikaasa N. B. tegi. Pärimisseaduse § 180 kohaselt pärimisele kohaldatakse pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui käesoleva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. Pärimisele kohaldatava õiguse ulatus määratakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 26 järgi. Seega N. B. pärijate väljaselgitamisel kuulub kohaldamisele 06.07.2011 kehtinud pärimisseadus. Kuna kinnistusse korteriomanikuna kantud I. B. ́i pärandvara on pärinud N. B. (kes ise suri 06.07.2011), siis korteri asukohaga Kohtla-Järve linn Ahtme mnt 73-xxx korteriomanikeks on kostja1 ja kostja2, kui N. B. lapsed, kes ei ole teinud loobumisavaldust notarile. Käesolevas asjas on nõude sisuks korteriomanike poolt oma kohustuste täitmata jätmine. Kuna kinnistusraamatusse kantud korteriomanik on surnud, siis tuleb esmalt tuvastada konkreetse korteri omanike ring, sest majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, st kõik korteriomandi kaasomanikud juhul, kui korteriomand on kaasomandis (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-124-10 otsusepunkt 19). Kuna AÕS § 70 lg 2 kohaselt ühine omand on

kaasomand või ühisomand, siis laieneb eelnev Riigikohtu seisukoht ka olukorrale kus korteriomand on ühisomandis. Kuna kostjad ei ole oma osa suurust korteriomandis määratlenud ega kokku leppinud, siis korteriomandiga seotud kohustuste puhul on kostjad solidaarvõlgnikud. Alates 2000 aastast teostab Ahtme mnt 73 elumaja haldamist ja majandamist hageja. Korteriühistu 16.12.2010 üldkoosoleku otsusega kehtestati hooldustasu suuruseks 0,50 eurot korteri ruutmeetrilt. Hageja 19.05.2013 üldkoosoleku otsusega suurendada hooldustasu 0,05 euro võrra. Selle tulemusena on hooldustasu suuruseks 0,55 eurot korteri ruutmeetrilt. Seisuga 18.06.2014 on kostjate võlgnevus hageja ees: põhivõlgnevus 2927,38 eurot ja viivised seisuga 31.05.2014 917,09 eurot intresside sissenõudmiseks ühistu liikme kohustuste täitmata jätmise eest. Kostja N. B. esitas 28.10.2014.a kohtule vastuse, milles ta tunnistab hagi ainult pooles ulatuses. Vastuse kohaselt esitas ta 02.02.2012 Jõhvi notar Oksana Bauer-Karle nimele pärimisavalduse selle kohta, et teda tunnistataks korteri Ahtme mnt 73 – xxx omanikuks Pärimistunnistust talle Pärimisseaduse § 171 alusel väljastatud ei ole. Tal on vanem vend S. B., kes on samuti pärija, kuid kes ei ole teinud ei pärimisavaldust ega saanud ka pärimistunnistust. Ta elab juba aastaid Venemaal. Mainitud korter on tühi, seal ei ela keegi. Kostjal seda vaja ei ole ning ta ei taha maksta selle eest, mida ta ei kasuta. Samuti oli kostja pikka aega töötu. Kostja arvab, et kohtul on pädevus tunnistada teda pärandavara vastuvõtnuks ning määrata korteri müügile enampakkumisega. Sellest summast piisaks täiesti kohtukulude tasumiseks. Ülejäänud summa teeksid nad teise kostjaga pooleks. Kostja S. B.ile on hagimaterjalid kätte toimetatud (tl142). Kostja hagile vastust ei esitanud. Maakohus määras 27.05.2015.a lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud nõude, kus palub tuvastada kostjad N. B. pärandvara, milleks on I. B.i nimele kinnistusraamatusse kantud korteriomand asukohaga Kohtla-Järve linn Ahtme mnt 73 – xxx (kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registriossa nr xxx) vastu võtnuks. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 2927,38 eurot, viivise seisuga 31.05.2014.a summas 917,09 eurot ning menetluskulud. Kostja N. B. on tunnistanud, et ta on korteri omanik, paludes jagada võlgnevuse kostjate vahel pooleks. Võlgnevuse ja viivise suuruse osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja S. B. vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Korteri asukohaga Ahtme mnt 73-xxx Kohtla-Järve linn omanikuks on kinnitusraamatu andmete kohaselt I. B. ﴾sünd. 25.10.1924﴿ (rahvastikuregistri andmetel I. B. isikukood xxx), kes suri 02.06.2004. aastal (tl 10, 12). 14.03.2013 Harju Maakohtu Pärimisregistri teate kohaselt I. B. ́i pärandvara suhtes on 23.07.2004 avalduse notarile pärimistoimiku avamiseks teinud N. B. (tl 12). Kohtla-Järve Linnavalitsuse vastuse kohaselt oli I. B. ́i abikaasaks N. B. (isikukood xxx), kes suri 06.07.2011.a (tl 66). Asjas on tuvastatud, et I. B. ́i surma hetkel (02.06.2004) kehtinud pärimisseaduse kohaselt tuli pärandi vastuvõtmiseks esitada avaldus notarile, mida tema üleelanud abikaasa N. B. tegi.

Pärimisseaduse § 180 kohaselt pärimisele kohaldatakse pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui käesoleva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. Pärimisele kohaldatava õiguse ulatus määratakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 26 järgi. Seega N. B. pärijate väljaselgitamisel kuulub kohaldamisele 06.07.2011 kehtinud pärimisseadus. Vastavalt Pärimisseaduse (PärS § 119) pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. PärS § 118 lg 1 kohaselt, kui pärija käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. PärS § 130 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Käesolevas asjas on nõude sisuks korteriomanike poolt oma kohustuste täitmata jätmine. Kuna kinnistusraamatusse kantud korteriomanik on surnud, siis tuleb esmalt tuvastada konkreetse korteri omanike ring, sest majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, st kõik korteriomandi kaasomanikud juhul, kui korteriomand on kaasomandis (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-124-10 otsusepunkt 19). Kuna AÕS § 70 lg 2 kohaselt Ühine omand on kaasomand või ühisomand, siis laieneb eelnev Riigikohtu seisukoht ka olukorrale kus korteriomand on ühisomandis. Kuna kinnistusse korteriomanikuna kantud I. B.i pärandvara on pärinud N. B. (kes ise suri 06.07.2011), siis on korteri asukohaga Kohtla-Järve linn Ahtme mnt 73-xxx pärinud kostja 1 ja kostja 2, kui N. B. lapsed, kes ei ole teinud loobumisavaldust notarile. Kuna kostjad ei ole oma osa suurust korteriomandis määratlenud ega kokku leppinud, siis korteriomandiga seotud kohustuste puhul on kostjad solidaarvõlgnikud. VÕS § 65 lg 1 kohaselt Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuna kostjad on pärandvara, sh korteriomandi asukohaga Kohtla-Järve Ahtme mnt 73 -xxx, Kohtla-Järve, vastu võtnud, on nad korteriomandi omanikud ja sellest tulenevalt ka korteriühistu liikmed (KÜS § 5 lg 1). Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on korteriühistu majandamiskuludeks need korteriühistu vajalikud kulud ja eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sh energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 15 1 lg 2 kohaselt eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.

Korteriomandi seadus (edaspidi KOS) § 13 lg 1 kohaselt pidid korteriomanikud kandma mõtteliste osade majandamise kulutused ja tasuma maksud võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osade suurusega. KÜS § 51 korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 kohaselt korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Seisuga 18.06.2014 on kostjate võlgnevus hageja ees: põhivõlg 2927,38 eurot ja viivis seisuga 31.05.2014 917,09 eurot intresside sissenõudmiseks ühistu liikme kohustuste täitmata jätmise eest (tl 11). Kohus selgitab kostjale N. B.ile, et kohtul puudub alus panna korteriomand müüki enampakkumise teel. Seda saab kohtulahendi täitmisel teha kohtutäitur Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kuna kostjad ei ole oma osa suurust korteriomandis määratlenud ega kokku leppinud, siis korteriomandiga seotud kohustuste puhul on kostjad solidaarvõlgnikud ning kohtul puudub alus võlgnevuse kostjate vahel pooleks jagamiseks. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi.

Menetluskulude jaotus Kehtiva TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Hageja esindaja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt summas 275 eurot ja kandnud tõlkekulusid summas 300,60 eurot ning õigusabikulusid kogusummas 300 eurot (180 eurot hagi esitamisega seotud õigusabikulud ja 120 eurot kohtuistungil osalemisega ja seisukoha esitamisega seotud õigusabikulud), kokku 875,60 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud, sh tõlgi kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 275 eurot, tasus tõlkekulusid summas 300,60 eurot ja tasumist tõendavad maksekorraldused asuvad tsiviilasja toimikus tl 64 ja 162. Kostjatel tuleb nimetatud summad hagejale solidaarselt hüvitada.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Kohus leiab, et õigusabi kulud hagiavalduse ning seisukoha koostamise ja kohtuistungil osalemise eest kokku summas 300 eurot, on põhjendatud ja vajalikud. Seega kuuluvad kostjatelt kogusummas 875,60 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.