Võlaõigus › Võõrandamislepingud

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl. 14-19; 41-43) Hagiavalduse kohaselt tellis kostja Anttila AS-ilt kaupu, mille kohta Anttila AS väljastas arve nr 7003763 kohese tasumise korral tähtajaga 23.10.2011. a ja osade kaupa tasumise korral tähtajaga 23.08.2012. a. Kostja valis osade kaupa tasumise ja tasus kauba saamisel käsiraha summas 79,90 eurot. Kostja osamakseid tasunud ei ole. 10.11.2014.a loovutas Anttila AS nõude kostja vastu hagejale. Kostja võlgneb hagejale põhivõla 268,10 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.08.2012 – 2.04.2015 eest kokku 50,77 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 268,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 50,77 eurot, kokku 318,87 eurot ning täiendav viivis alates 2.04.2015. a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl. 36; 56) Kostja oma vastuses märgib, et tal ei ole vastuväiteid hageja nõudele kuid ta ei suuda võlgnevust tasuda täies ulatuses. Kostja sissetulekuks on ainult pension. Kostja on nõus tasuma iga kuu 15 eurot võlgnevuse katteks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lõike 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on Anttila AS esitanud 16.09.2011. a kostjale arve nr 7003762 (tl. 25-26), millest nähtuvalt on kostja ostnud sülearvuti ASUS X53U-SX087, mille eest tuli tasuda ühekordse maksena 325,90 eurot hiljemalt 23.10.2011. a või 11 osamaksena, kokku 348 eurot, viimase osamakse tasumise tähtajaks oli 23.08.2012. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja oma vastuses kohtule tunnistab hageja poolt esitatud põhinõuet ja ei vaidle sellele vastu, siis ei võta kohus seisukohta kostja poolt omaksvõetud nõude põhjendatuse üle ja rahuldab selles osas hageja nõude täies ulatuses. Arvestades eeltoodut, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 268,10 eurot. Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt viivist summas 50,77 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud viivisemäär oli perioodil 24.08.2012. a kuni 31.12.2012. a 8% aastas, 1.01.2013. a kuni 30.06.2013. a 7,75 % aastas, 1.07.2013. a kuni 31.12.2013. a 8% aastas, 1.01.2014. a kuni 30.06.2014. a 8,25 % aastas, 1.07.2014. a kuni 31.12.2014. a 8,15 % aastas ja 1.01.2015.a kuni 2.04.2015.a 8,05 % aastas. Tuginedes eeltoodule tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 24.08.2012. a kuni 2.04.2015. a eest kokku summas 50,77 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades eelpooltoodut kuulub hageja nõue ka täiendava viivise osas rahuldamisele. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele täiendav viivis alates hagiavalduse esitamisest s.o 2.04.2015.a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 318,87 eurot, millest põhivõlg on 268,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised on 50,77 eurot ning täiendava viivise põhinõudelt alates 2.04.2015. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSKULUD

Tulenevalt TsMS § 173 lõikest 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lõike 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lõike 2 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 174 lõige 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kantud menetluskuludeks tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 300 eurot kokku 375 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot (tl. 5) ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 30 eurot (tl. 31). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja kantud riigilõiv summas 75 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast (tl. 51-53) nähtuvalt on hageja õigusabikuluks lepingulise esindaja tasu tunnihinnaga 75 eurot, kokku 300 eurot ilma käibemaksuta (4 tundi x 75 eurot). Hageja esindaja vastab TsMS §-is 218 sätestatud nõuetele. Kohus, arvestades käesoleva nõude suurust ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ja hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 2 tunni ulatuses kokku summas 150 eurot. Seega kuulub kostjalt

hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud summas 225 eurot (riigilõiv 75 eurot + õigusabikulud 150 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotleb menetluskuludelt viivist. Seega tuleb kostjal tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.