(Pankrotimäärus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.august 2015 Paide
Tsiviilasja number
2-15-5950
Tsiviilasi
Võlausaldaja pankrotiavaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja (avaldaja): KT, xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx, e-post. x Võlgnik: LM Food OÜ, registrikood 12035726, Lokuta küla Türi vald Järva maakond Võlgniku seaduslik esindaja Margus Leesmaa Võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv, e-post: x
Kohtuistungil osales
Ajutine pankrotihaldur Eha Pehk
Asja läbivaatamise aeg
19.augustil 2015 avalikul kohtuistungil Paides
2-15-5950
Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.
Võlausaldaja KT on esitanud pankrotiavalduse LM Food OÜ vastu. Avaldusest nähtub, et võlausaldaja töötas LM Food OÜ-s töölepingu alusel kuni xx.xxxxxx, mil tööleping lõpetati majanduslike põhjuste tõttu. Võlausaldajale on välja maksmata töötasu 1862.08 eurot perioodi eest 2014 märts kuni august, puhkusetasu 172.62 eurot perioodi eest 14.07.-27.07.2014, kasutamata puhkusehüvitis 226.77 eurot 19 kalendripäeva eest ja töölepingu koondamise tõttu ülesütlemise hüvitis 280.61 eurot. Väljamaksmata töötasu nõudes pöördus võlausaldaja töövaidluskomisjoni, kes 09.12.2014 tegi otsuse, millega LM Food OÜ-lt mõisteti võlausaldaja kasuks 2542.08 eurot. Kuna võlgnik vabatahtlikult töövaidluskomisjoni otsust ei täitnud, pöördus võlausaldaja 25.02.2015 kohtutäituri poole, kuid täitemenetlus ei ole olnud edukas ning K T nõuet ei ole õnnestunud siiani täita. Eeltoodust lähtudes taotleb KT pankrotiseaduse (PankS ) § 10 lg 2 p 2 alusel LM Food OÜ pankroti väljakuulutamist. 17.06.2015 määrusega nimetas kohus LM Food OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Eha Pehk`i. 19.08.2015 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja oma nõude juurde. Võlgniku väide, et on nõutud töötasu välja maksnud, ei vasta tõele. Ajutise halduri aruanne Aruande kohaselt nähtub äriregistrist võlgniku põhitegevusalana toitlustusteenuse osutamine. Võlgniku tegevuse asukohaks oli kohvik „K“ xxxxvalla allasutuses xxxx xxxxxxxxxx, üürileping oli sõlmitud 14.01.2011 tähtajaga kuni 14.01.2016, kuid lõpetati poolte kokkuleppel 08.09.2014. Kuna võlgnikul oli rendileandja ees võlgnevus, sätestati, et võlgnik tasub võlasumma 9715.69 eurot
2-15-5950 hiljemalt 31.12.2014, mis on ajutise halduri andmetel siiani tasumata. Äriregistri andmetel seisuga 30.07.2015 tulenevalt võlgniku 2013.majandusaasta aruandest on võlgnikul käibevara 17 000 eurot, samas lühiajalised kohustused on 33 287 eurot, ületades seega käibevara pea kaks korda. 2014.majandusaasta aruande kohaselt on omakapital (netovara) negatiivne – 32 033 eurot. Osaühingu 2012-2014 bilansside andmetel leiab ajutine haldur, et alates 2012 ületasid lühiajalised kohustused oluliselt käibevara väärtuse, seega pidanuks juba 2012.majandusaasta tulemuste järel võlgniku juhatus analüüsima tekkinud olukorra põhjuseid ja võtma tarvitusele vajalikud abinõud. Ajutise halduri aruande kohaselt on esialgselt kogutud andmetel võlgnikul vara 15 113.03 eurot ja võlausaldajate nõudeid kokku summas 46 317.22 eurot. Kokkuvõtvalt leiab haldur, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevuse, vara ning kohustuste analüüs näitab, et võlgniku vara ei kata ära tema kohustusi, kohustused ületavad üle 3 korra vara väärtuse. Ka ilma avaldaja esitatud nõudeta, s.o. 2542.08 eurot, ületavad võlausaldajate nõuded vara väärtuse pea 3 korda. Haldur hindab võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks 2014 juuli-augustikuu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, ajutisel halduril puuduvad igasugused andmed võlgniku juhatuse liikmelt äriühingu majandustegevuse jätkamiseks täiendavate investeeringute panustamise võimalusest ja võlgnevuste tasumiseks. Ajutine haldur ei näe majandustegevuse jätkamiseks võimalusi – äriühingul puudub majanduslik alus tegevuse jätkamiseks, ei esine võimalust tervendamiseks pankrotimenetluse kaudu. Kogutud andmete põhjal on ajutine haldur asunud seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud juhatuse ainuliikme poolt majandustegevuses riskide mitteküllaldane arvestamine ja hindamine, vähene hoolsus majandustegevuse analüüsimisel - alates 2013 on kogunenud riigimaksete võlg, samuti on tasumata üür, kuhjunud võlad tarnijatele. Seega on aruandest lähtuvalt maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankS § 22 lg 5 mõistes. Võlgniku seisukoht Võlgnik on taotlenud jätta tähelepanuta pankrotihalduri esitatud aruanne leides, et haldur on esitanud kohtule vääraid ja eksitavaid andmeid, mistõttu on aruanne ebatäpne ning ei kajasta tegelikkust. Võlgnik leiab, et tal ei ole nõuet KT vastu, kuna võlausaldajale on töötasu välja makstud ja viitab võlgniku 09.06.2015 dokumendile nr 1/1502-T. Võlgnik leiab ka, et ajutise pankrotihalduri rahulolematus seoses võlgnikupoolse dokumentide edastamisega ning kättesaamisega on puhkuseperioodi tõttu põhjendamatu ning kinnitab, et on oma laenu AS-le Kagu Petrool tagasi maksnud. Lisaks leiab võlgnik, et ajutine pankrotihaldur pole piisavalt pööranud tähelepanu võlgniku ja xxxxx Vallavalitsuse kirjavahetusele, milles püüti leida lahendusi võlgnevuse likvideerimiseks olemasoleva vara arvel. Võlgnikule on arusaamatu ajutise pankrotihalduri käsitlus liiga väikese omakapitali kohta, kuna ta ongi panustanud äriühingusse juhatuse liikme isikliku rahaga ning tähelepanuta tuleks jätta ka ajutise pankrotihalduri käsitlus majandusaasta aruande esitamise tähtaja osas. Võlgnik leiab, et on teinud endastoleneva selleks, et ettevõtte käivet kasvatada, täiendades oma teenuseid, kuid kahjuks on tekkinud tõrked seoses K OÜ kohtuvaidlusega. xxxx ja võlgnik on omavahel pidanud aktiivset kirjavahetust, mille eesmärk oli ajatada maksuvõlg, samuti on peetud läbirääkimisi Maksu- ja tolliametiga, et paika panna maksegraafikud.
2-15-5950 võlgniku võlausaldajate nõuete esialgne suurus 46 317.22 eurot. Kuigi võlgnik on väitnud, et tal võlga OÜ Kagu Petrool ees ei ole, ei nähtu antud võlga halduri aruandest. Võlausaldaja KT nõude osas on võlgnik väitnud, et seda ei ole, kuid võlausaldaja nõue tuleneb töövaidluskomisjoni otsusest ning võlausaldaja on jäänud selle juurde, et tema nõue on jätkuvalt rahuldamata. Isegi kui hinnata võlgniku maksejõulisust (st suutlikkust tasuda võlgu ning vara ja kohustuste omavahelist vahekorda) ilma vaidlusaluse nõudeta, ületavad võlgniku kohustused rohkem kui kolm korda võlgniku vara. Nõude olemasolu või kuuluvus on võimalik selgeks vaielda nõuete kaitsmise ja tunnustamise käigus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.