Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunikud
Tiit Kollom, Margo Klaar, Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
25.08.2015 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-14-54902
Tsiviilasi
MM (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnniku hagi OÜ Prado vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu lõpetamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Prado määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja MM (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnnik Kostja OÜ Prado (registrikood 10899450), lepinguline esindaja adv. Helmeri Indela
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
27.05.2015
määrus
menetluse
Jätta Pärnu Maakohtu 27.05.2015 määrus tsiviilasjas nr. 2-14-54902 muutmata ja OÜ Prado määruskaebus rahuldamata. Määruse peale saab esitada vandeadvokaadi vahendusel määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja maakohtu määrus 25.07.2014 esitas MM (pankrotis) pankrotihaldur hagi Pärnu Maakohtusse OÜ Prado vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse aluseks oli 07.04.2011 notariaalsest lepingust tulenev raha maksmise nõue, mis tekkis kostjal rohkem kui 3 aastat tagasi ja oli pankrotihalduri andmetel kostja poolt täielikult tasumata. Hagiavalduse kohaselt kostja MM ja tema pankrotihalduri pöördumistele ei reageerinud. Kostja seaduslikud esindajad VT ja TR kinnitasid neile 27.10.2014 e-postiga saadetud hagimaterjalide kättesaamist alles 04.12.2014. Kostjate lepinguline esindaja esitas 17.12.2014 ja 02.02.2015 vastused, milles teatas, et puuduvad vastuväited asja menetlusse võtmise kohta,
kuid „olles põhjalikult tutvunud hagiga“, ei tunnista hagi, sest kostja arvates nõue on aegunud ja hageja peaks andma TsMS § 196 kohase tagatise kostja võimalike menetluskulude katteks. Nõude puudumise kohta selle varasema tasumise tõttu esitas kostja andmed esimest korda 25.03.2015 vastuses, 5 päeva enne 01.04.2015 määratud istungi toimumist ja teatas, et nõue tasuti kostja OÜ Prado poolt 17.05.2011 kassa väljamineku orderiga MM poolt 04.03.2010 volitatud HB poolt omakorda 10.04.2011 volikirjast tuleneva edasivolituse alusel õigustatud isikule UL-le. Võla tasumist tõendavad originaaldokumendid esitas kostja mitte esimesel võimalusel ehk 01.04.2015 toimunud istungil, vaid selleks eraldi korraldatud 04.05.2015 eelistungil. Pankrotihaldur A. Õnnik esitas avalduse hagist loobumiseks, kuna hagi alus oli ära langenud. 27.05.2015 määrusega võttis Pärnu Maakohus vastu hageja hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasjas menetluse. Poolte menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. TsMS § 169 lg 1 ja 3 kohaselt menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Muu hulgas võib sõltumata menetluse tulemusest jätta menetlusosalise kanda talle menetlusdokumendi kättetoimetamisega põhjustatud kulud, kui kättetoimetamine viibis seetõttu, et isiku kohta olid rahvastikuregistrisse, äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ebaõiged andmed. TsMS § 200 kohaselt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Eeltoodud sätete alusel ja eelkirjeldatud asjaoludel leidis kohus, et hagimenetluses tekkinud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 5 ja § 169 lg 1 ning § 162 lg 4 alusel kogumis poolte endi kanda, kuna tekkinud menetlusliku olukorra eest lasub vastutus nii pankrotivõlgnik MMl kui ka kostjal ning vastaspoole menetluskulude väljamõistmine oleks kohtumenetluse asjaolusid arvestades mõlema poole suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik. Kohus möönas, et kostja otseselt küll ei rahuldanud hageja nõuet hagimenetluse ajal, kuid siiski lahenes vaidlus alles seejärel, kui kostja lõpetas menetluse asjatu venitamise menetluskulude tagatise ja vaheotsuse taotlustega ja esitas haginõude täitmist tõendavad dokumendid, misjärel hageja koheselt ka hagist loobus. Arvesse võttes, et hagejaks käesolevas asjas on mitte pankrotivõlgnik, vaid ametiülesande korras pankrotihaldur, kellel lasub vastutus kõik nõuded kindlaks teha ja pankrotipessa sisse nõuda ning haldur ei saa vastutada pankrotivõlgniku käitumise eest, seda enam, et ka pankrotivõlgnik MM ise on veenvalt selgitanud, miks ta võla tasumisest ei teadnud, siis oli just kostjal sõltumatult hagejast otsene võimalus nõude tasumise vastuväite ja maksedokumendi esitamisega (juba enne kohtusse pöördumist) aidata kaasa vaidluse kohesele lahendamisele ja vältida kohtumenetlust ning hiljem ka menetluse venimist. Kuna hageja on juba kostjat enne kohtusse pöördumist teavitanud nõudest, kuid kostja ignoreeris hageja nõuet, siis asus kohus seisukohale, et hageja kohtusse pöördumise põhjustas kostja pahatahtlik käitumine. Esitades kostja vastuse koos õigete vastuväidete ja tõenditega, oleks kostja saanud ära hoida oma menetluskulude tekkimise ja kuhjumise ning kohtu eksitamise. Kostja ei ole kordagi ei kirjalikes vastustes ega istungitel selgelt välja toonud ega põhjendanud, miks ta ei saanud kontrollida oma raamatupidamisest nõude tasumist ja kuluka advokaadi palkamise asemel vajalikke dokumente kohe esitada, mis oleks olnud menetlusosalise mõistlik heauskne käitumine. Määruskaebus
Kostja palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas. Maakohus on alusetult kohaldanud TsMS § 162 lg-t 4. Maakohtu viited TsMS §-le 200 ning § 169 lg-le 1 ning seisukohad, et määruskaebuse esitaja on tegelenud käesoleva tsiviilasja menetluse venitamisega, on küündimatud. Sisuliselt heidab maakohus määruskaebuse esitajale ette kohtu enda suutmatust eelmenetlust mõistlikul viisil korraldada ning suutmatust määruskaebuse esitaja 17.12.2014 taotlust menetluskulude katteks tagatise saamiseks lahendada. Vaidlust ei saa olla asjaolus, et määruskaebuse esitajal esines TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel selge alus nõudmaks vastustajalt menetluskulude tagatist, mida määruskaebuse esitaja ka tegi. Kostja võib keelduda hagile vastamast, kuni kohus lahendab menetluskulude tagatise nõudmisele suunatud taotluse. Määruskaebuse esitaja käitus vastavalt seadusele ja Riigikohtu juhistele. Määruskaebuse esitaja hinnangul on tõsiselt küsitav kohtu poolne menetluse juhtimine, kostja taotluste mittelahendamine ning tema asetamine ebaselgesse menetluslikku olukorda. Sisuliselt on maakohtu poolt menetluse suvaline juhtimine tekitanud üksnes määruskaebuse esitajale põhjendamatuid menetluskulusid, mida määruskaebuse esitaja üritas 17.12.2014 taotluse esitamisega vältida. Maakohtu seisukohad, et määruskaebuse esitajal oli võimalik hagimenetlust vältida, ei põhine ühelgi tõendil ning need on sisutud. Vastustaja pole pöördunud kohtuväliselt määruskaebuse esitaja poole, sest määruskaebuse esitaja pole ühtegi sellist järelepärimist või nõudekirja kätte saanud. Toimikus puuduvad tõendid, mille kohaselt on vastustaja esitanud järelepärimise ja tõendanud selle järelepärimise määruskaebuse esitaja poolt kättesaamise. Ühestki seaduse sättest ei tulene määruskaebuse esitajale kohustust vastata teise isiku pahausksele ning paljasõnalisele nõudekirjale, seda enam, et vastustaja pole isegi mitte tõendanud, kas OÜ Prado juhatuse liige on üldse mingi nõudekirja kätte saanud või mitte. Olukorras, kus seadusest ega ka mitte hea usu põhimõttest ei ole tuletatav mistahes vastamise kohustust, on maakohtu seisukohad täielikult sisutud. Oluline on mh viidata, et isegi kui määruskaebuse esitaja oleks vastustaja poolt väidetud nõudekirja kätte saanud, siis määruskaebuse esitaja tegevusetusel puuduvad ka seaduse alusel mistahes õiguslikud tagajärjed. Nimelt TsÜS § 68 lg 4 sätestab, et vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Seega puuduvad vaikimisel või tegevusetusel ainuüksi seadusest tulenevalt mistahes õiguslikud tagajärjed, maakohtu vastupidised seisukohad ei põhine kehtival õigusel. Oluline on rõhutada, et määruskaebuse esitaja menetluskulud tekivad määruskaebuse esitaja osalemisest menetluses, mistõttu on määruskaebuse esitaja seisukohal, et mingite kohtumenetluse eelsete argumentidega või väidetega (liiatigi asjakohatutega) pole võimalik isegi mitte teoreetiliselt sisustada TsMS § 162 lg 4 rakendamist. Seega on maakohtu seisukohad, et määruskaebuse esitaja ignoreeris alusetult mingit vastustaja nõuet, üksnes kohtu enda väljamõeldis. TsMS § 168 lg 4, mille kohaselt hagist loobumisel kannab hageja kõik menetluskulud, on selgelt erinorm TsMS § 162 lg 4 suhtes, mistõttu menetluskulude jaotuse määramisel pole võimalik lähtuda TsMS § 162 lg-st 4, vaid tuleb lähtuda üksnes TsMS § 168 lg-st 4. Hagist loobumise korral pole TsMS § 162 lg 4 isegi mitte kohaldatav. Seega on maakohus TsMS §
162 lg-t 4 ebaõigesti rakendanud. Praegusel juhul puudusid mistahes TsMS § 162 lg 4 tähenduses „erandlikud asjaolud“ antud normi rakendamiseks TsMS § 168 lg 4 asemel. Erandlikuks asjaoluks pole asjaolu, et pankrotihaldur esitab kohtule alusetu ja pahauskse hagi, nõudmaks kord juba tasutud ostuhinna tasumist teist korda. Vastustaja käitumine võib olla kvalifitseeritav koguni kelmusena, kuna soovitakse saada täiesti alusetult kinnistu ostuhinda teistkordselt. Ka MM käitumisega pole võimalik õigustada hagist loobumise korral menetluskulude poolte endi kanda jätmist. Hageja seisukoht Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kostjal oli võimalik hagi esitamist täielikult vältida. MM pankrotihaldur esitas 01.11.2012 talle teadaoleva info põhjal OÜ Prado juhatuse liikmele TR-le võla tasumise nõude. Kostja juhatuse liige ei teatanud pankrotihaldurile, et OÜ Prado on nõude juba tasunud. Ka pärast hagi esitamist oli kostjal võimalus hagist loobumise aluseks olevad asjaolud koheselt avaldada, millest tulenevalt oleks olnud hagejal võimalus hagi tagasi võtta ning kogu edasist kohtumenetlust vältida. Selle asemel koostas kostja esindaja kohtule taotlusi jm teateid, tekitades kostjale põhjendamatuid menetluskulusid. Info võla tasumise kohta esitas kostja esindaja ebamõistlikult vähe aega enne kohtu eelistungit. Hagejal ei olnud võimalik esitatud väite ja dokumentide koopiatega enne istungit tutvuda, millest tulenevalt kohus pidi määrama uue eelistungi. Kostja on ise tahtlikult kohtuasja venitanud ning seeläbi suurendanud ka enda kohtukulusid. Menetluse edasine käik Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis kaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul oli õigustatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Asjaolu, kas kostja sai hageja järelepärimised võla olemasolu kohta kätte enne hagi kohtusse esitamist, ei oma menetluskulude jaotuse osas määravat tähendust. Kostja sai hageja nõudest teadlikuks hiljemalt hagiavalduse kättesaamisel. Asjakohased ei ole määruskaebuse esitaja etteheited maakohtule selles, et maakohus venitas menetlust, jättes koheselt lahendamata kostja taotluse hagejalt eeldatavate menetluskulude katteks tagatise saamiseks. Menetluskulude poolte kanda jätmise otsustamine ei ole seotud asjaoluga, millal ning kuidas otsustas maakohus lahendada kostja esitatud taotluse hagejalt kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise saamiseks. Tähendust omab aga fakt, et kostja, olles teadlik, et tegelikult hagejal nõue puudub, ei esitanud esimesel võimalusel kohtule dokumente nõude aluseks olnud summa tasumise kohta. Kostja esitas originaaldokumendid nõude tasumise kohta alles neli kuud pärast hagiavalduse kättesaamist.
Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles osas, et pankrotihalduri kohustuseks oli ametiülesande korras kõik nõuded kindlaks teha ja pankrotipessa sisse nõuda ning haldur ei saa vastutada pankrotivõlgniku käitumise eest. Kostja käitumist kogumis hinnates leidis maakohus õigesti, et praegusel juhul esinesid sellised erandlikud asjaolud, mis annavad aluse kohaldada TsMS § 162 lg-t 4.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.