2-14-54902 M.M.i (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnniku hagiavaldus Osaühing Prado vastu 17 830.52 euro nõudes Menetluse lõpetamine loobumisega, hagi tagamise tühistamine ja menetluskulude kindlaksmääramine, kirjalik menetlus Hageja M.M.i (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxxx) pankrotihaldur Andrus Õnnik Kostja OÜ Prado (registrikood 10899450, asukoht Pikk 26M3, 80013 Pärnu) lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela (e-post: [email protected] )
Menetlustoiming
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu M.M.’i (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnniku poolt 04.05.2015 istungil esitatud loobumine hagiavaldusest.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-54902, M.M.i (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnniku hagiavalduses Osaühing Prado vastu 17 830.52 euro nõudes.
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4.Tühistada Pärnu Maakohtu 25.08.2014 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega arestiti OÜ-le Prado (registrikood 10899450) kuuluv kinnistu asukohaga Kalda, Kõima küla, Koonga vald, Pärnu maakond (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna jaoskonna registriosa number 3280806) ning seati selle kohta käsutamise keelumärge kinnistusraamatusse.
Toimetada määrus pooltele kätte ja saata määrus jõustumise järel hagi tagamise tühistamise osas täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.
2-14-54902 Asjaolud ja menetluse käik
1.Kohtu menetluses on M.M.i (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnniku hagiavaldus OÜ Prado vastu 17 830.52 euro nõudes. Hagiavalduse aluseks oli 07.04.2011 notariaalsest lepingust tulenev raha maksmise nõue, mis tekkis kostjal rohkem kui 3 aastat tagasi ja oli hageja, M.M.i (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnniku andmetel kostja poolt täielikult tasumata. Hagiavalduse kohaselt kostja M.M. ́i ja tema pankrotihalduri pöördumistele (nt kostja seaduslikule esindaja T. Rebbas’ele pankrotihalduri poolt 30.10.2012 saadetud nõudele – tlk. 26) ei reageerinud.
2.Kostja seaduslikud esindajad V. Tõnisson ja T. Rebbas kinnitasid neile 27.10.2014 e-postiga saadetud hagimaterjalide kättesaamist alles 04.12.2014 (postiga ei olnud võimalik vaatamata korduvatele katsetele kostja registreeritud aadressile Pikk tn 26-M3, Pärnus saata, kuna postkast ligipääsetamatu). Kostjate lepinguline esindaja esitas 17.12.2014 ja 02.02.2015 vastused, milles teatas, et puuduvad vastuväited asja menetlusse võtmise kohta, kuid „olles põhjalikult tutvunud hagiga“, ei tunnista hagi, sest kostja arvates nõue on aegunud ja hageja peaks andma TsMS § 196 kohase tagatise kostja võimalike menetluskulude katteks (tlk. 101, 125). Nõude puudumise kohta selle varasema tasumise tõttu esitas kostja andmed esimest korda 25.03.2015 vastuses, 5 päeva enne 01.04.2015 määratud istungi toimumist ja teatas, et nõue tasuti kostja OÜ Prado poolt 17.05.2011 kassa väljamineku orderiga M.M.i poolt 04.03.2010 volitatud H.B.i poolt omakorda 10.04.2011 volikirjast tuleneva edasivolituse alusel õigustatud isikule, U.L.ule (dokumentide skanneeringud tlk. 149-151). Võla tasumist tõendavad originaaldokumendid esitas kostja mitte esimesel võimalusel ehk 01.04.2015 toimunud istungil, vaid selleks eraldi korraldatud 04.05.2015 eelistungil.
3.04.05.2015 istungil, olles tutvunud võla tasumise originaaldokumentidega, M.M. (pankrotis) pankrotihaldur A. Õnnik esitas kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna hagi alus on ära langenud. M.M. on pankrotihaldurile selgitanud, et ei teadnud tema volitatud isiku, H.B.i poolt tehtud edasivolitusest ja sellest, et võlg tasuti kostja poolt U.L.ule. Kostja esindaja istungil hagist loobumisele vastuväiteid ei esitanud, palus jätta menetluskulud hageja kanda.
4.08.05.2015 ja 26.05.2015 e-posti teel esitas H. Indela taotluse jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt kostja kasuks kulutused õigusabile summas 2134,15 eurot, so advokaaditasu 20,8 töötunni eest summas 2080 € (100 € /tund + käibemaks) ja kulud transpordile 54,15 €. Kostja on hulgaliselt viidanud Riigikohtu lahenditele võimaliku mõistliku tasu osa
5.22.05.2015 avalduses hageja viitab TsMS § 162 lg 4 palub jätta menetluskulud poolte endi kanda, põhjendades, et kostjal oli võimalus hagi esitamist täielikult vältida. M.M.i pankrotihaldur esitas 01.11.2012.a. talle teadaoleva info põhjal OÜ Prado juhatuse liikmele Tõnis Rebbas ́ele võla tasumise nõude. Kostja juhatuse liige ei teatanud pankrotihaldurile, et OÜ Prado on nõude juba 17.05.2011.a. tasunud. Selliste toimingute tegemiseks ei oleks kostja pidanud kasutama advokaadi abi, kuna OÜ Prado juhatuse liige Tõnis Rebbas, töötades Riigi Kinnisvara AS õigusja hankeosakonna juhataja kohusetäitjana, omab tõenäoliselt kohtule lihtsama vastuse koostamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Antud asjas on hagiavalduse esitanud pankrotihaldur oma ametiülesannete käigus. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi otsus ts. asjas nr. 3-2-2-1-15 p.11). Kohtumääruse põhjendused
6.Menetluse lõpetamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on avaldusest loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja avaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades
2 (3)
2-14-54902 selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et hagiavaldusest loobumine ja menetluse lõpetamise taotlus on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada.
7.Hagi tagamise tühistamine. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kohus lõpetab asjas menetluse hagist loobumise tõttu, tuleb Pärnu Maakohtu 25.08.2014 määrusega käesolevas asjas kohaldatud hagi tagamine tühistada.
8.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel ja määrab kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 169 lg 1 ja 3 kohaselt menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Muu hulgas võib sõltumata menetluse tulemusest jätta menetlusosalise kanda talle menetlusdokumendi kättetoimetamisega põhjustatud kulud, kui kättetoimetamine viibis seetõttu, et isiku kohta olid rahvastikuregistrisse, äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ebaõiged andmed. TsMS § 200 kohaselt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Eeltoodud sätete alusel ja käesoleva määruse punktis 2 kirjeldatud asjaoludel kohus nõustub hageja 22.05.2015 seisukohaga ja leiab, et hagimenetluses tekkinud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 5 ja § 169 lg 1 ning § 162 lg 4 alusel kogumis poolte endi kanda, kuna tekkinud menetlusliku olukorra eest lasub vastutus nii pankrotivõlgnik M. M.il kui ka kostjal ning vastaspoole menetluskulude väljamõistmine oleks kohtumenetluse asjaolusid arvestades mõlema poole suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik. Kohus möönab, et kostja otseselt küll ei rahuldanud hageja nõuet hagimenetluse ajal, kuid siiski lahenes kohtuvaidlus alles seejärel, kui kostja lõpetas menetluse asjatu venitamise menetluskulude tagatise ja vaheotsuse taotlustega ja esitas haginõude täitmist tõendavad dokumendid, misjärel hageja koheselt ka hagist loobus. Arvesse võttes, et hagejaks käesolevas asjas on mitte pankrotivõlgnik, vaid ametiülesande korras pankrotihaldur, kellel lasub vastutus kõik nõuded kindlaks teha ja pankrotipessa sisse nõuda ning haldur ei saa vastutada pankrotivõlgniku käitumise eest, seda enam, et ka pankrotivõlgnik M. M. ise on veenvalt selgitanud, miks ta võla tasumisest ei teadnud, siis oli just kostjal sõltumatult hagejast otsene võimalus nõude tasumise vastuväite ja maksedokumendi esitamisega (juba enne kohtusse pöördumist) aidata kaasa vaidluse kohesele lahendamisele ja vältida kohtumenetlust ning hiljem ka menetluse venimist. Kuna hageja on juba kostjat enne kohtusse pöördumist teavitanud nõudest, kuid kostja ignoreeris hageja nõuet, siis kohus leiab, et hageja kohtusse pöördumise põhjustas kostja pahatahtlik käitumine. Esitades kostja vastuse koos õigete vastuväidete ja tõenditega oleks kostja saanud ära hoida oma menetluskulude tekkimise ja kuhjumise ning kohtu eksitamise. Kostja ei ole kordagi ei kirjalikes vastustes ega istungitel selgelt välja toonud ega põhjendanud, miks ta ei saanud kontrollida oma raamatupidamisest nõude tasumist ja kuluka advokaadi palkamise 3 (3)
2-14-54902 asemel vajalikke dokumente kohe esitada, mis oleks olnud menetlusosalise mõistlik heauskseks käitumiseks. Kuna kummagi poole menetluskulud jäävad nende endi kanda, puudub vajadus poolte menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 alusel.
9.Riiginõudest. Kohtutoimiku andmete kohaselt hageja 19.08.2015 määrusega vabastati menetlusabi korras 375 € ehk 1⁄2 ulatuses riigilõivust ja hageja tasus 19.08.2014 kohtumäärtud kontole riigilõivu 375 €. TsMS § 190 lg 4 alusel tuleks menetluse lõpetamise korral menetlusabi korras saadu nõuda hagejalt riigituludesse. TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 tulenevalt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isikule poole menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kuna hageja saab TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagasi riigilõivu sama palju, kui ta menetlusabi sai, loeb kohus riigilõivuga seotud nõuded tasaarvestatuks ja jätab nende osas korraldused tegemata. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
4 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.