Välja mõista Korteriühistult XXX XXXkasuks menetluskuludena riigilõiv 100 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10
2-14-54878 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XXX(hageja) esitas 24.07.2014 Harju Maakohtule hagi Korteriühistu XXX (kostja) vastu 475,27 euro saamiseks. Kõik menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 04.05.2014 korteriühistus talgupäev keldrite prahist koristamiseks. Kostja esindaja helistas hagejale ja palus avada hagejale kuuluv keldriboks, et teostada seal rotitõrjet ja vabastada boks tarbetutest asjadest. Kuna hageja ei saanud ise kohale tulla, palus kostja hagejat anda nõusolek keldriboksi avamiseks talguliste poolt, et nemad ise kõrvaldaksid boksis rotipesa ja viiksid välja prahi. Hageja keldriboksis olid mittevajalike asjade kõrval hoiul ka keemilised ained, mis olid mitmes tulekindlas paksu klaasiga suletud purgis. Purgid seisid metallriiulitel. Hageja andis nõusoleku boksi avamiseks, kuid ei leppinud kostjaga kokku, millised asjad võib boksist välja viia. Purgid kukkusid riiulitelt väidetavalt maha ja purunesid ning nende sisu valgus keldrisse, tekkis ebameeldiv lõhn. Kostja kutsus kohale keemiliste ainete utiliseerimisega tegeleva firma AS XXX. Nende toimingute teostamisel kostja ei teavitanud hagejat toimunust ja oma kavatsusest. Hageja oleks ise võtnud tarvitusele meetmed nende ainete utiliseerimiseks. 05.05.2014 esitas AS XXX kostjale arve summas 475,27 eurot kemikaalide utiliseerimise teenuse eest tasumiseks. Kostja esitas kemikaalide utiliseerimise kulud hageja kommunaalteenuste arves, mille hageja tasus.
3.Hageja ei ole andnud kostjale nõusolekut oma keldriboksis asuvate kemikaalide utiliseerimiseks. Kostja avas õigusvastaselt hagejale kuuluva keldriboksi ning ei teavitanud hagejat sellest, et kavatseb välja viia anumad tundmatu ainega ega tundnud huvi, mis anumad need on. Kostja ettevaatamatuse tõttu üks anumatest purunes, mis tingis eriameti töötajate väljakutsumise vajaduse. Selle asemel, et võtta utiliseerimise kulud enda kanda, pani kostja need ühepoolselt hageja kanda. Kostja ei võtnud ka tarvitusele ettevaatusabinõusid anumate väljaviimisel boksist. Ained olid hoiul kindlalt suletud klaastaaras ega kujutanud endast mingit ohtu suletud keldriboksis. Kui anumate väljaviimine boksist prügikonteinerisse oleks olnud korraldatud arukalt, poleks käesolevat vaidlust tekkinud ja keegi ei hakkaks väitma, et hageja oli seadusvastaselt hoidnud keemilisi aineid oma keldriboksis. Keegi poleks teada saanudki, et seal olid mingid keemilised ained. Mõnda aega hoiti järelejäänud anumaid kostja autos ja kui kostja oleks hagejale juhtunust õigeaegselt teatanud, oleks hageja saanud võtta tarvitusele meetmed nende ainete utiliseerimiseks kostja abita. Kostja peab kulud ise kandma.
4.Hagejal ei olnud kostja ees kohustusi keemiliste ainete utiliseerimise kulude tasumise osas. Need kulud on ette nähtud kostja põhikirjas, milles on sätestatud, et elamut hooldatakse ja peetakse ülal vahendite arvelt, mida maksavad sel eesmärgil kõik kostja liikmed. Keldriboksi
2-14-54878 kasutamise kokkulepe puudub. Kostja liikmete käsutuses on ainult kodukord, milles on osaliselt reguleeritud ühistu liikmete kohustused elamu üldkasutatavate ruumide, sh keldri kasutamise osas. Kodukorras on ette nähtud otsene keeld teatud toimingutele kaasomandi eseme kasutamisel ühistuliikmete poolt. Kodukorras ei ole konkreetselt märgitud, mida võib ühistu liige hoida talle kuuluvas keldriboksis. Antud juhul olid hageja keldriboksis hoiul mh tarbekeemia keemilised ained, mis asusid riiulitel kinnises kindlas taaras ega kujutanud mingit ohtu teistele korteriomanikele ega saanud kuidagi kahjustada nende huve. Kostja poolt antud juhistel teostati keldriruumi puhastamise tööd ja avati boks. Hageja nende toimingute juures ei viibinud. Kui kostja ei oleks boksi avanud, ei oleks anumad kemikaalidega purunenud. Talguliste ettevaatamatu tegutsemise tõttu anumad kemikaalidega purunesidki. Sel juhul pidi kõik keldriruumi puhastamise kulud kandma kostja fondi vahendite arvelt, mis moodustab korteriomanike igakuistest maksetest. Ühistu liige ei vastuta ühistu kohustuste eest. Kui kostja leidis, et hageja oli oma toimingute või tegevusetusega tekitanud ühistule kahju ja soovis, et hageja hüvitaks selle, siis antud juhul ei piisa kahjusumma kandmisest kommunaalteenuste arvekviitungile. Põhikirja p 6.17. kohaselt pidi kostja tegema vastava otsuse ja esitama selle täitmiseks isiklikult hagejale tema allkirja vastu või hageja täisealise perekonnaliikmele allkirja vastu. Kostja seda teinud ei ole. Hageja ei rikkunud kodukorra sätteid. Hageja tasus kommunaalteenuste arve, millele oli kantud ka keemiliste ainete utiliseerimise summa, kuna vastasel juhul oleks kostja nõudnud hagejalt viivist. Hageja täitis kohustuse, mida tema suhtes ei eksisteerinud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei näe hageja kahjunõude rahuldamiseks ühtegi õiguslikku alust. Kahjustatud isiku positsioonil oli kuni hageja poolt 475,27 euro tasumiseni hoopis kostja. Kostja täitis hageja kohustuse ja andis kemikaalained üle selleks ettenähtud kogumispunkti. Üleandmine oli tasuline ja kuivõrd kemikaalainete transport ja utiliseerimine ei ole kostja põhikirjaline, seadusejärgne ülesanne, leidis kostja, et kemikaalainete utiliseerimisega seotud kulud ei ole ühistu liikmete ühiselt kantavad kulud ja need tuleb hagejalt välja nõuda. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus ühe korteriomaniku seadusevastase tegevuse lõpetamiseks kantud kulud jäävad kohustust mitterikkunud isiku(te) kanda. Korterelamu keldriruum ei ole koht, kus laboratoorseid kemikaalaineid hoiustada.
6.Kostja põhikiri ja kodukord ei oma asjas tõenduslikku väärtust. Hageja väited on otsitud ja demagoogilised. Hageja on enda käitumisega väljendanud, et ta ei olnud arve tasumisele vastu. Hageja tasus kostja poolt nõutud ja arvel näidatud summa 475,27 eurot vabatahtlikult. Hageja ei väljendanud arve tasumisel, et ta peab täidetavat kohustust olematuks. Näiteks ei sisalda hageja maksekorraldus ühtegi asjakohast viidet. Hageja käitumine on vastuoluline. Ühelt poolt on hageja nõustunud kostja arve ja selle tasumisega, teisalt on hageja asunud kostjalt raha tagasi nõudma. Kostja leiab, et hageja meeleolumuutlik ja vastuoluline käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja omas pädevust nõuda hagejalt sisse utiliseerimisega seotud kulutused. Hageja väljendatud korralduslikud küsimused ei oma õiguslikku tähendust kostja võlaõigusseaduse (VÕS) alusel esitatud nõudele. Kui kostjal on hageja vastu nõue/nõuded, võib kostja oma nõude vormistada arvel (seda kostja tegigi). Kahjude sissenõudmiseks ei pea olema eraldiseisvat ühingusisest otsust. Kostja õigus nõuda sisse utiliseerimiseks kantud kulutused (tekkinud kahjud) tuleneb seadusest mitte kostja otsus(t)est. Seega isegi juhul, kui puuduks kostja organi otsus (475,27 euro sissenõudmiseks),
2-14-54878 ei välistaks see hagejalt utiliseerimiskulutuste sissenõudmist VÕS-i sätete alusel. Hageja on kostja organi otsuse vajalikkuse selgelt üle tähtsustanud. Kostja teeb üldiste vahendite arvelt kulutusi oma majandustegevusega seotud ülesannete täitmiseks. Kuivõrd kostja põhikirjaliseks kohustuseks/ülesandeks ei ole kemikaalainete äraveo korraldamine ja/või vahendamine, ei ole kostja seotud ka vastavate kulutuste kandmisega. Kõnealuse juhtumi puhul korraldas kostja kemikaalainete äraveo, sest: a) talgute käigus sai teatavaks omaniku kohustuste rikkumine (kemikaalainete hoiustamine korterelamus); b) kohalekutsutud päästeametnik andis kostjale korralduse kemikaalained vastavasse kogumispunkti viia, nimetades selleks AS-i XXX; c) kostja juhatus pidas põhjendatuks täita ametniku korraldus ja tundmatud kemikaalainet kiiremas korras majast eemaldada. Eeltoodust tulenevalt oli kostja kemikaalainete kogumispunkti viimine põhjendatud. Kostja juhatus ei saanud käituda vastutustundetult ja jätta tundmatud kemikaalained korterelamusse, lootuses, et ehk hageja siiski nende äraveo ise korraldab. Kuivõrd AS XXX poolt ei toimunud vastuvõtmine tasuta, tekkis kostjale rahaliselt hinnatav kahju ja kostja käitus õigesti kui nõudis enda arvega hagejalt kulutuste tagasimaksmist. Rotitõrje teostamiseks siseneti hageja keldriboksi viimase teadmisel ja nõusolekul. Anumate purunemist ei saa ette heita talgulistele, vaid hagejale endale. Hageja etteheide on kohatu arvestades, et keldris kemikaalainete hoiustamine on õigusvastane. Seda keeldu rikkudes jättis hageja lisaks täitmata informeerimiskohustuse (talguliste hoiatamine), ka oli hageja poolt rakendamata anumate purunemist vältivad abinõud/meetmed. Kostjal ei ole kahtlust, et anumaid oleks keldriruumis saanud hoida ka selliselt, et need ei oleks boksi sisenemisel purunenud. Purkide purunemine ei oma asjas siiski olulist tähendust, sest purkide seisukord ei õigusta ilmsiks tulnud hageja rikkumist. Sõltumata purkide seisukorrast tulnuks kemikaalained keldriruumist kogumispunkti toimetada ja sellega seotud kulutusi kanda. Hageja käsitlus justkui tuleb ühistusisese regulatsiooni puudumisel lähtuda põhimõttest, et kõik mis pole keelatud, on lubatud, on labane, väljendades ühtlasi hageja ükskõikset suhtumist elukeskkonda ja kaaselanike XXX . Kostjat kummastavad hageja väljaütlemised ka seetõttu, et hagejal puudub väidetavalt siiani ettekujutus, millise ohuastmega aineid ta enda keldriruumis hoiustas. Õiguslikus osas peab hageja kaasomandi eseme kasutamisel lähtuma korteriomandiseadusest (KOS) jt asjassepuutuvatest seadustest. KOS § 10 ja § 11, rahva XXX seaduse (nt § 4 p 1) ja kemikaaliseaduse sätetega ei ole kooskõlas kemikaalainete käitlemine korterelamus. Kostja arvates on asja lahendamisel oluline arvestada muu hulgas järgnevaga. Puudub vaidlus selles, et: a) hageja ainukasutuses on keldriruum; b) vastavast keldriruumist avastati talgute käigus kemikaalained (hageja on hagis ise märkinud, et tema keldriruumis olid purkides hoiul keemilised ained, mis olid sinna hoiule jäetud hageja ema poolt); c) kostja korraldas kemikaalainete äraveo kogumispunkti; d) kemikaalainete vastuvõtja (AS XXX) esitas kostjale tasumiseks arve 475,27 eurot; e) kostja on arvel märgitud summa 475,27 eurot AS-le XXX tasunud.
MENETLUSE KÄIK
7.Kohus selgitas 12.11.2014 kirjas pooltele tõendamiskoormist ja andis asjas õigusliku hinnangu. Samuti selgitas kohus kostjale põhjust, miks ei saa esitatud hagi jätta läbi vaatamata.
2-14-54878
8.12.02.2015 esitas kostja menetluskulude nimekirja ning arved nr 340888 ja 341209. Kostja menetluskulud hõlmavad kulutusi õigusabile. Järgnevalt on välja toodud kostjale osutatud õigusabiteenuse sisu, teenuse osutamiseks kulunud aeg ja sellele vastav teenuse hind: 1) konsultatsioon kliendiga 05.09.2014, 60 minutit, 54 eurot; 2) hagimaterjalidega tutvumine ja hagile vastuse koostamine, 120 minutit, 108 eurot; 3) hageja 21.11.2014 seisukohale vastuse koostamine, 120 minutit, 108 eurot. Kostja menetluskulud kokku on 270 eurot. Kostja kinnitab, et kõik nimekirjas esitatud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.
9.16.02.2015 esitas hageja taotluse menetluskulude määramise kohta, millele on lisatud õigusabikulude arve koos teenuste kirjeldusega summas 250 eurot ja riigilõivu tasumist tõendav kviitung summas 100 eurot. Hageja menetluskulud kokku on 350 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
10.Kostja on esitanud 23.02.2015 vastuväited hageja menetluskuludele. FIE XXXei olnud kohtumenetluses hageja esindaja. TsMS § 339 lg 1 esimene lause näeb ette, kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Volikirja ei pea koos esimese menetlusdokumendiga TsMS § 339 lg 1 teise lause järgi esitama vaid siis, kui menetlusdokumendi allkirjastab esindajana advokaat, kuid kohtul on õigus nõuda selle esitamist. XXX ei ole advokaat. Samuti ei ole koos esimese (ega ka mitme järgneva) menetlusdokumendiga esitatud XXX esindusõigust tõendavat dokumenti. Seega ei ole hageja endale lepingulist esindajat määranud, kelle teenustega seotud kulutusi saaks käsitleda menetluskuludena ja menetluses teiselt poolel välja mõista. Menetluskuludeks ei saa lugeda mitte igat kulutust, mis on kantud kohtumenetluse ajal. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on menetluskuludena käsitletavad menetlusosaliste esindajate kulud. Kui kohus siiski aktsepteerib XXX hageja esindajana kohtumenetluses, siis palub kostja täiendavalt kontrollida, kas esindaja isik vastab TsMS §-s 218 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Hageja kulunimekirja esimeseks artikliks märgitud õigusabi ja vastuväite koostamine ei ole käsitletav hageja menetluskuluna, sest antud kulutus ei oma mingisugust puutumust hagi esitamisega ega sellele järgnenud menetlusega. Hageja vastuväite koostamise näol on tegemist mais 2014 esitatud pretensioonkirjaga kostjale (kirjas vaidles hageja vastu kostja utiliseerimistasu nõudele). Menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Kulutusi menetluskulude nimekirja koostamiseks ei saa käsitleda menetluskuludena ning need ei kuulu kohtumenetluses väljamõistetavate kulude koosseisu.
11.Hageja on esitanud 04.03.2015 vastuväited kostja menetluskuludele. Hageja ei vaidlusta kostja kulusid esitatud arvel nr 340888, mis koosnevad juristi konsultatsioonist 1 tunni jooksul tunnitasuga 83 eurot ja allahindlusega 54 eurot. Hageja ei nõustu sellega, et kostja esindaja kulutas asjaga tutvumise ja hagile vastuse koostamise peale 2 tundi. Esindaja andis kostjale üksikasjaliku konsultatsiooni tunni jooksul, seega juba siis pidi esindaja olema asjaga tuttav. Vastasel juhul ei ole arusaadav, kuidas jurist oleks saanud kostjat konsulteerida, tundmata vaidluse sisu. Seega peab hageja tõendatuks, et esindaja poolt 2-3 leheküljelise vastuse koostamisele kulus 1 tund, mis arvel märgitud allahindlusega moodustab samuti 54 eurot. Teise arve nr 341209 osas ei ole hageja nõus sellega, et esindaja kulutas 2-leheküljelise vastuse koostamise peale 2 tundi. Arvestades, et kostja esindaja oli juba asjaga tuttav ja vaidlus ei ole keeruline ning minimaalse hagihinnaga, siis vastuse koostamiseks oleks
2-14-54878 piisanud ühest tunnist, mis teeb summaks 54 eurot. Hageja leiab, et kostja sai kanda kulusid oma esindajale tasumiseks kokku summas 162 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
13.Kohus märgib, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
14.Lähtudes hageja väidetest faktiliste asjaolude kohta võiks kostja vastu esitatud nõue kuuluda rahuldamisele VÕS § 1028 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kõnealuse nõude rahuldamise eeldusena tuleb seega kontrollida, kas kostja on hagejalt hagis nimetatud rahasumma saanud, kas taoline sooritus on toimunud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks ning kas rahasumma sissenõudmiseks puudus õiguslik alus, st kohustust ei olnud olemas, kohustust ei tekkinud või kohustus on pärast selle täitmist ära langenud (hageja väidete kohaselt praegusel juhul kohustust ei eksisteerinud). Juhul kui kõik VÕS § 1028 lg-st 1 tulenevad eeldused on täidetud, tuleb täiendavalt kontrollida alusetu rikastumise nõuet välistavate eelduste (eeskätt VÕS § 1028 lg-s 2 loetletute) puudumist.
15.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: • hageja on korteriomanik kostja hallatavas elamus ja ka kostja liige ning seega kohustatud tasuma kostjale majandamiskulusid esitatud arvete alusel; • 04.05.2014 toimusid aadressil XXX kostja poolt korraldatud talgud keldriruumide puhastamiseks ja rotitõrje teostamiseks, kus hageja kohal ei viibinud; • hageja hoiustas oma keldriboksis keemilisi aineid; • kostja liikmed (talgutel osalenud) sisenesid hagejale kuuluvasse keldriboksi, mille tulemusel seal riiulitel olnud osa klaasist nõusid keemiliste ainetega purunesid; • kostja andis 05.05.2014 keemilised ained utiliseerimiseks üle AS-le XXX, kes esitas 05.05.2014 kostjale tasumiseks arve nr 174 seeria KK summas 475,27 eurot, mille kostja ka samal päeval tasus; • kostja on esitanud hagejale tasumiseks majandamiskulude 30.04.2014 arve nr T140451 ja 31.05.2014 arve nr T140551, mis sisaldasid mh ohtlike jäätmete utiliseerimise kulusid summas 475,27 eurot; • hageja tasus kostjale 20.06.2014 ohtlike jäätmete utiliseerimise arve summas 475,27 eurot.
16.Praegusel juhul kostja ei eita hagis märgitud 475,27 euro saamist, kuid leiab, et hageja oli ainuisikuliselt kohustatud kemikaalainete utiliseerimisega seotud kulud hüvitama ning kostja võis oma nõude hageja vastu vormistada majandamiskulude arvel. Seega on pooltel vaidlus eeskätt selle üle, kas raha tasumiseks (475,27 eurot) eksisteeris õiguslik alus või mitte.
17.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Hageja kui elamu korteriomanik (ja kaasomanik) ja KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi hageja kui korteriühistu liige peab nii seaduse kui ka kostja põhikirja järgi osalema elamu majandamise ühiste kulude kandmisel vastavalt oma
2-14-54878 kaasomandiosa suurusele. See tuleneb nii KOS § 13 lg 1 esimesest lausest ja lg-st 2 kui kaasomandi kohta üldiselt ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg-st 1.
18.Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulud on KÜS § 151 lg 1 järgi korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 151 lg 2 esimesest lausest tulenevalt loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Kui tegu on vajalike kulutustega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 p 1 mõttes, tuleneb teistele korteriomanikele kui kaasomanikele KOS § 15 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg-st 4 kohustus ühiselt need kulud hüvitada kulutusi teinud korteriomanikule sõltumata oma nõusolekust kulutuste tegemiseks (vt nt Riigikohtu 08.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 16). Selliste kulutuste tegemiseks ei ole vaja korteriomanike kokkulepet või korteriühistu üldkoosoleku otsust ning need kulud ei pea olema iseenesest hõlmatud KÜS §-s 151 nimetatud majandamiskuludest (vt Riigikohtu eelviidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 17). Muude elamule tehtud kulutuste hüvitamist võib korteriomanikult kui korteriühistu liikmelt nõuda korteriühistu, kui korteriomanik on kulutuste tegemisega nõustunud või kui tegu on KÜS §-s 151 nimetatud majandamiskuludega, mille kandmine on otsustatud korteriühistu liikmete üldkoosoleku kehtiva ja KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile ühistu liikmetele kohustusliku otsusega (vt ka Riigikohtu 13.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p-d 21, 22).
19.Praegusel juhul ei ole hageja kulutuste tegemisega nõustunud. Samas leiab kohus, et ka kulud, mis tekivad korteriühistul elamu keldriruumide koristamise talgul keemiliste ainete utiliseerimisel, on korteriühistu makstav tasu elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest ning seda kulu saab lugeda korteriühistu majandamiskuludeks KÜS § 151 lg 1 mõttes. Kohus selgitab, et korteriühistu liikmete üldkoosolekul on pädevus otsustada, mis liiki kulutusi korteriühistu võib majandamiskuludena teha. Ka kostja põhikirja p-s 6.17. on sätestatud, et konkreetsele ühistu liikmele täitmiseks antud otsus või ettekirjutus tehakse teatavaks liikmele endale või tema korteris elavale täisealisele isikule allkirja vastu. Kostja ei ole kohtule esitanud üldkoosoleku otsust keemiliste ainete utiliseerimise kulude hagejalt hüvitamise nõudmise kohta, kuigi kostja on hagejale teatanud, et selline otsus on olemas (vt tl 8). Seejuures juhib kohus tähelepanu, et keldriruumide puhastamise talgute käigus on ülejäänud jäätmed utiliseeritud läbi OÜ Jaaksoni ning kulud on kandnud kostja (vt tl 8). Kostja põhikirja p 3.2.5. sätestab maksete suuruse kindlaksmääramise lähtudes liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Hagejale esitatud arvetest on ka näha, et ta tasub igakuiselt halduse ja hoolduse eest avansilised maksed summas 13,79 eurot (vt tl 5-6). Veel märgib kohus, et üksnes arve esitamine hagejale ei tekita kohustust. Samuti ei nähtu kostja kodukorrast, et hageja oleks mingisugust eeskirja punkti rikkunud (vt tl 55-56).
20.Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja käitumine on vastuoluline ja ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Vastuoluliseks ja hea usu põhimõtte vastaseks käitumiseks peab kostja seda, et hageja on maksnud kostjale vaidlusaluse rahasumma ning siis asunud kostjalt raha
2-14-54878 tagasi nõudma. Hageja on kohtule selgitanud, et ta tasus kommunaalteenuste arve, millele oli kantud ka keemiliste ainete utiliseerimise kulud, kuna vastasel juhul oleks kostja hakanud hagejalt nõudma viivist tekkinud võlgnevuselt. Samuti pöördus hageja vaidlustamata asjaolude kohaselt pärast 2014. a aprilli arve saamist telefoni teel kostja poole nõudmisega kustutada aprillikuu arvelt kemikaalide utiliseerimise kulud. Kostja aga kandis vaidlusaluse summa üle maikuu arvele. 11.05.2014 esitas hageja kostjale kirjaliku pretensiooni kemikaalide utiliseerimise kulude kostja kanda jätmise kohta, millele kostja vastas eitavalt (vt tl 7-8). Seega on hageja algusest peale vaielnud kulude kandmisele vastu ning ei ole käitunud vastuoluliselt.
21.Kohtu hinnangul puudub kostjal õiguslik alus nõuda vaidlusaluste kulude hüvitamist hagejalt. Sellise summa maksmises ei ole pooled asja materjalidest nähtuvalt kokku leppinud ning vastavat nõudeõigust ei tulene ka seadusest. Kostja on vastavasisulise hüvitusnõude summas 475,27 eurot esitanud algselt majandamiskulude 30.04.2014 arves nr T140451 (tl 5) ja seejärel 31.05.2014 arves nr T140551 (tl 6). Vaidlustamata asjaolude kohaselt on hageja arve kostjale tasunud. Kõnealune summa tuleb VÕS § 1028 lg-st 1 juhindudes seega kostjalt hageja kasuks välja mõista. Alusetu rikastumise nõuet välistavaid asjaolusid selles osas ei eksisteeri.
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
24.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
25.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on tema menetluskuludeks tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 250 eurot.
26.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.
27.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
28.Samas ei pea kohus põhjendatuks hageja õigusabikulude kostjalt väljamõistmist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,
2-14-54878 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama sätte teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt sama seadustiku §-s 218 sätestatule. TsMS § 175 lg 2 teise lause järgi ei hüvitata nõustaja kulusid. Esindamine kohtus on sätestatud TsMS §-s 217. Tsiviilasja toimiku põhjal ei ole võimalik järeldada, et hagejat oleks kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on kohtumenetluses esitatud menetlusdokumentidelt nähtav. Ühestki hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist (v.a menetluskulusid puudutavad dokumendid; vt tl 80 ja 94) ei nähtu, et hageja oleks kasutanud nende koostamiseks lepingulise esindaja abi. Kohtu hinnangul ei piisa õigusabikulude hüvitamiseks FIE XXXpoolt hagejale väljastatud arvest nr 93/2015 summas 250 eurot ning osutatud teenuste kirjeldusest (vt tl 81). Kohus peab menetluskulude kindlaksmääramisel hindama õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Seda ei ole aga võimalik teha, kui asja materjalidest ei nähtu ühtegi kohtumenetluses õigusabi osutamisena tehtud toimingut. Kuigi menetluskulude nimekirja koostamise menetlusdokumendile on hageja lepingulise esindaja nimi kirja pandud, on dokument allkirjastatud üksnes hageja poolt. Samuti juhib kohus tähelepanu sellele, et menetluskulude nimekirja koostamise kulu ei oleks ka põhjendatud ega vajalik menetluskulu TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu 11.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Seega ei kuulu hageja taotletud õigusabikulu 250 eurot antud juhul hüvitamisele. Õigusabikulude kostjalt väljamõistmine oleks antud juhul ka ebaõiglane, sest tegemist oleks kulutustega, mille tekkimist ja hüvitamise kohustust ei saanud ta ette näha. Seejuures on ka Riigikohus korduvalt väljendanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (vt nt Riigikohtu 04.02.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-10, p 11 ja 15.10.2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09, p 15). Ülalesitatud seisukohti toetab üheselt ka Tallinna Ringkonnakohtu praktika (vt nt 24.03.2010 määrus tsiviilasjas nr 2-08-11552 ja 04.01.2010 määrus tsiviilasjas nr 2-07-41716).
29.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot. Kohus jätab hageja menetluskulud (õigusabikulud) kostjalt välja mõistmata summas 250 eurot.
30.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.