Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. august 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-8764
Tsiviilasi
AS-i SEB Pank hagi Toomas Rüütmanni vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 000 000 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 1. novembri 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Toomas Rüütmanni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Toomas Rüütmann (isikukood: XXXX; elukoht: XXXXX), esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee Vastustaja (hageja): AS SEB Pank (registrikood: 10004252; asukoht: Tallinn Tornimäe 2), esindaja Janek Alvela
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 1. novembri 2013. a otsus
ja
saata
asi
maakohtule
uueks
läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja uuel läbivaatamisel lõppotsusega.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS SEB Pank esitas 29.02.2012. a hagiavalduse Toomas Rüütmanni vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 13 917 346,46 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS SEB Pank (endise ärinimega AS SEB Eesti Ühispank) ja OÜ TR Majad 28.05.2007. a võlakirjaemissiooni korraldamise lepingu, mille kohaselt OÜ TR Majad emiteeris 1000 võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot (tl 10-31). Võlakirjaemissiooni korraldamise lepingu lisa 1 tingimuste punkti 11.1 kohaselt oli võlakirjade omanikel teatud asjaolude esinemise korral õigus nõuda võlakirjade erakorralist ennetähtaegset lunastamist. 98,22% OÜ TR Majad emiteeritud võlakirju omanud investoritest on seda õigust kasutanud ja nõudnud vastava taotluse esitamisega OÜ-lt TR Majad võlakirjade erakorralist ennetähtaegset lunastamist. Lepingu lisa 1 tingimuste punkti 11.3 kohaselt on OÜ TR Majad kohustatud maksma investoritele 7 päeva jooksul võlakirjade erakorralise ennetähtaegse lunastamise nõude esitamisest lunastamishinna (s.o võlakirja nimiväärtuse ja lunastamise ajaks kogunenud intressi summa). OÜ TR Majad ei maksnud nõutud tähtajal ühelegi investorile lunastamishinda, rikkudes sellega võlakirjaemissiooni korraldamise lepingut. OÜ TR Majad emiteeritud võlakirjade ennetähtaegset lunastamist taotlenud investorid kandsid vastavalt tingimuste punktile 5.6 võlakirjad AS-i SEB Pank väärtpaberikontole. Vastavalt lepingu tingimuste punktile 5.6 loetakse investorite võlakirjadest tulenevad nõuded loovutatuks AS-ile SEB Pank. Sellest tulenevalt on AS-il SEB Pank nõue OÜ TR Majad vastu summas 13 583 740,25 eurot võlakirjaemissiooni korraldamise lepingu alusel. AS SEB Pank ja Toomas Rüütmann sõlmisid 28.05.2007. a käenduslepingu (tl 75), millega käendaja tagas solidaarselt OÜ-ga TR Majad panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tulenevad AS-i SEB Pank ja OÜ TR Majad vahel 28.05.2007. a sõlmitud võlakirjaemissiooni korraldamise lepingust. AS-i SEB Pank nõue Toomas Rüütmanni vastu OÜ TR Majad kohustuse tagamiseks sõlmitud käenduslepingust tulenevalt on kokku summas 12 000 000 eurot. AS SEB Pank esitas 23.05.2008. a käendajale nõude võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 27.05.2008. a, kuid käendaja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei tasunud. AS SEB Pank
esitas 27.06.2008. a Toomas Rüütmannile pankrotihoiatuse nõudes võlgnevuse tasumist hiljemalt 07.07.2008. a, kuid käendaja võlgnevust ei tasunud. AS SEB Pank ja AS Kommest Auto sõlmisid 27.06.2007. a laenulepingu nr 2007024278 summas 59 767 000 krooni (tl 81). Laenusaaja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. AS SEB Pank esitas 22.05.2008. a AS-ile Kommest Auto teate laenulepingu nr 2007024278 erakorralise ülesütlemise kohta. Sellest tulenevalt on AS-il SEB Pank laenulepingust nr 2007024278 tulenev nõue kokku 960 159,17 eurot. AS SEB Pank ja AS Kommest Auto sõlmisid 06.08.2007. a garantiilepingu nr 2007026281, mille alusel väljastas AS SEB Pank garantii summas 4 500 000 eurot. Lepingu punkti 5 kohaselt tekib AS-il SEB Pank regressiõigus AS Kommest Auto suhtes panga poolt garantiikirja alusel väljamakstud summa ulatuses. AS Kommest Auto ei ole nõuetekohaselt tasunud AS-ile SEB Pank garantiilepingu alusel välja makstud summasid. Sellest tulenevalt on 29.02.2012. a seisuga AS-i Kommest Auto garantiilepingust nr 2007026281 tulenev võlgnevus kokku 1 889 114,81 eurot. AS SEB Pank ja Toomas Rüütmann sõlmisid 27.07.2007. a käenduslepingu nr 2007024288, (tl 117), millega käendaja tagas solidaarselt AS-iga Kommest Auto panga nõudeid laenusaaja vastu, mis tulenevad AS-i SEB Pank ja AS-i Kommest Auto vahel sõlmitud laenulepingust nr 2007024278. AS SEB Pank ja Toomas Rüütmann sõlmisid 06.08.2007. a käenduslepingu nr 2007026291, (tl 121), millega käendaja tagas solidaarselt AS-iga Kommest Auto panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tulenevad AS SEB Pank ja AS-i Kommest Auto vahel sõlmitud garantiilepingust nr 2007026281. Sellest tulenevalt on AS-i SEB Pank nõue Toomas Rüütmanni vastu AS-i Kommest Auto kohustuste tagamiseks sõlmitud käenduslepingutest nr 2007024288 ja nr 2007026291 tulenevalt kokku 1 917 349,46 eurot. AS SEB Pank esitas 22.05.2008. a käendajale nõude võlgnevuse tasumiseks. AS SEB Pank esitas 04.08.2008. a pankrotiavalduse, mille alusel kuulutas Harju Maakohus 10.08.2008. a välja Toomas Rüütmanni pankroti (tl 125). AS SEB Pank esitas 17.10.2008. a nõudeavalduse Toomas Rüütmanni pankrotimenetluses summas 14 876 024,14 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.04.2009. a lahendiga Harju Maakohtu 08.10.2008. a otsuse tsiviilasjas nr 2-08-52544 ja tegi uue otsuse, millega jättis AS-i SEB Pank avalduse Toomas Rüütmanni pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata (tl 136). Riigikohtu tsiviilkolleegium tegi 26.08.2009. a kohtumääruse tsiviilasjas nr 3-7-1-2-307, millega jäeti AS-i SEB Pank kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2009. a otsuse peale menetlusse võtmata (tl 149). Käendaja ei ole võlgnevust tasunud. AS SEB Pank vähendas 11.04.2012. a kirjaga (tl 160) oma nõuet ning palus kostjalt välja mõista 1 000 000 eurot.
2.Toomas Rüütmann jäi 29.10.2013. a kohtuistungil oma väite juurde, et tema jaoks ei ole selge, milliste lepingute alustel hageja 1 000 000 eurot nõuab.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 01.11.2013. a otsusega hagi ja mõistis Toomas Rüütmannilt välja võlgnevuse 1 000 000 eurot AS-i SEB Pank kasuks. Võlgnevus on tekkinud 28.05.2007. a OÜ TR Majad ja SEB Pank AS-i vahel sõlmitud võlakirjalepingu ja AS-i SEB Pank ning Toomas Rüütmanni vahel sõlmitud käenduslepingu, 27.06.2007. a sõlmitud AS-i Kommest Auto ja AS-i SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingu nr 2007024278, 06.08.2007. a AS-i SEB Pank ja AS-i Kommest Auto vahel sõlmitud garantiilepingu nr 2007026281, 27.07.2007. a ja 06.08.2007. a AS-i SEB Pank ja Toomas Rüütmanni vahel sõlmitud käenduslepingute nr 2007024288 ja nr 2007026291 alusel.
Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest. Asjas ei ole vaidlust lepingute sõlmimise üle. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hagimaterjalide järgi kohustus Toomas Rüütmann käenduslepinguga solidaarselt OÜ-ga TR Majad vastutama võlausaldajate ees kõigi lepingust tulenevate nõuete eest. Kohus leidis, et kõik tagatised on antud laenulepingust ja garantiilepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Kohus asus seisukohale, et kostjal laenusaaja seadusliku esindajana ning käendajana oli kohustus hinnata riske ettevõtluse muutuvas keskkonnas. Kostja pidi hindama oma võimet lepingut täita. Laenulepingu sõlmimisel pidi kostja arvestama asjaoluga, et lepingujärgseid kohustusi tuleb täita ka laenusaaja või kostja majandusliku olukorra muutumisel. Hageja vähendas 11.04.2012. a kirjas (tl 160) haginõuet ning palus kostjalt välja mõista 1 000 000 eurot. Kohus leidis, et hageja nõue on vastutulek kostjale. Hagi tuleb rahuldada ning mõista kostjalt välja 1 000 000 eurot. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Toomas Rüütmann esitas 04.04.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata, või asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei selgu otsusest, millises ulatuses on erinevatest käenduslepingutest tulenevad nõuded rahuldatud. Tegemist on rikkumisega, mille tõttu kuulub otsus tühistamisele. Kohtuotsusest jääb arusaamatuks, milliste konkreetsete käenduslepingute alusel on vastav 1 000 000 eurot välja mõistetud ning kuidas see 1 000 000 eurot vaidlusaluse kolme käenduslepingu vahel jaguneb. Samuti tekib küsimus, missugustest nõuetest on hageja loobunud; 2) on kohus ebaõigesti järeldanud, et üksnes Toomas Rüütmannil oli käendajana kohustus hinnata, kas ta on suuteline käenduslepingutest tulenevaid kohustusi täitma. Toomas Rüütmanniga sõlmitud käenduslepingud on nende heade kommete vastasuse tõttu tühised; 3) on kõik käenduslepingutest tulenevad nõuded Toomas Rüütmanni vastu aegunud, kuna põhikohustused, mida Toomas Rüütmann käendas, on aegunud. AS SEB Pank ja Toomas Rüütmann sõlmisid 28.05.2007 käenduslepingu. AS SEB Pank esitas käenduslepingust ja võlakirjaemissiooni lepingust tuleneva nõude Toomas Rüütmanni vastu esmakordselt 23.05.2008. TSÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega võlakirjaemissiooni lepingust tulenev nõue aegus hiljemalt 23.05.2011. AS SEB Pank esitas käesolevas tsiviilasjas hagi alles 29.02.2012. AS SEB Pank ja Toomas Rüütmann sõlmisid 27.07.2007 käenduslepingu nr 2007024288. AS SEB Pank ütles laenulepingu nr 2007024278 erakorraliselt üles 22.05.2008. Arvestades TSÜS § 146 lõikest 1 tulenevat üldist aegumistähtajaga, pidid kõik laenulepingust nr 2007024278 tulenevad nõuded aeguma hiljemalt 22.05.2011. AS SEB Pank ja Toomas Rüütmann sõlmisid 06.08.2007 käenduslepingu nr 2007026291. AS SEB Pank esitas 22.05.2008 Toomas Rüütmanni vastu sellest käenduslepingust ja
garantiilepingust tuleneva nõude. Seega aegusid kõik garantiilepingust tulenevad nõuded hiljemalt 22.05.2011.
5.AS SEB Pank vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole käenduslepingud tühised. Kuni apellatsioonkaebuse esitamiseni ei olnud poolte vahel vaidlust käenduslepingute kehtivuse osas. Apellant ei ole maakohtus toonud esile mitte ühtegi põhjendust ega asjaolu, miks hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellandi poolt kaebuses toodud asjaolud ei ole aluseks käenduslepingute tühiseks ja heade kommete vastaseks lugemiseks; 2) ei ole hageja nõuded aegunud. Apellant on jätnud tähelepanuta asjaolu, et AS SEB Pank esitas 04.08.2008. a pankrotiavalduse, mille alusel kuulutas Harju Maakohus 08.10.2008. a välja Toomas Rüütmanni pankroti. AS SEB Pank esitas 17.10.2008. a nõudeavalduse Toomas Rüütmanni pankrotimenetluses summas 14 876 024,14 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.04.2009. a Harju Maakohtu 08.10.2008. a otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis Toomas Rüütmanni pankroti välja kuulutamata. Riigikohus tegi 26.08.2009. a määruse, millega jättis AS-i SEB Pank kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2009. a otsuse peale menetlusse võtmata. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Seega oli hagi aegumine peatunud perioodil 04.08.2008-26.08.2009, mistõttu ei ole hagi aegunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 1. novembri 2013 otsus tuleb tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu ja asi tuleb saata eelmenetluse staadiumis maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et maakohtu otsusest ei selgu, millises ulatuses on erinevatest käenduslepingutest tulenevad nõuded rahuldatud. 29.02.2012 esitas hageja kostja vastu nõuded 3 käenduslepingu alusel: 1) T. Rüütmanni (käendaja) ja AS SEB Eesti Ühispank (pank) vahel ilma kuupäevata ja numbrita sõlmitud käenduslepingu (lk 75) alusel, millega T. Rüütmann käendas võlakirjaemissiooni korraldamise lepingut, mille emissiooni maht oli 10 000 000 eurot. Hageja nõude suuruseks nimetatud käenduslepingu alusel oli käenduslepingu maksimumsumma 12 000 000 eurot. 2) T. Rüütmanni (käendaja) ja AS SEB Eesti Ühispank (pank) vahel 27.07.2007 sõlmitud käenduslepingu nr 2007024288, (tl 117), millega käendaja tagas solidaarselt AS-iga Kommest Auto panga nõudeid laenusaaja vastu, mis tulenevad AS-i SEB Pank ja AS-i Kommest Auto vahel sõlmitud laenulepingust nr 2007024278. 3) T. Rüütmann AS SEB Pank ja sõlmisid 06.08.2007. a käenduslepingu nr 2007026291, (tl 121), millega käendaja tagas solidaarselt AS-iga Kommest Auto panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tulenevad AS SEB Pank ja AS-i Kommest Auto vahel sõlmitud garantiilepingust nr 2007026281. Hageja märkis, et nõue T. Rüütmanni vastu AS-i Kommest Auto kohustuste tagamiseks sõlmitud käenduslepingutest nr 2007024288 ja nr 2007026291 tulenevalt on kokku 1 917 349,46 eurot. 11.04.2012 esitas hageja kohtule haginõude vähendamise avalduse, milles palus kostjalt välja mõista 1 000 000 eurot (lk 160). Nõude vähendamisega koos tasus hageja esmakordselt riigilõivu summas 30 000 eurot.
Maakohus võttis 4.juunil 2012 hagi menetlusse, kuid kohtumäärusest ei nähtu hagihind ega hageja nõude koosseis (lk 164). 20.12.2012 esitas hageja maakohtule enamtasutud riigilõivu tagastamise avalduse, millest nähtub, et ta lähtub hagihinnast 1 000 000 eurot. 11.03.2013 esitas kostja hagile vastuse. Vastuse kohaselt ta hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu ning palub täpsustada, millise kohustuse täitmise ning millise lepingu alusel nõutakse 100 000 eurot (eelduslikult on tegemist eksitusega ning kostja pidas silmas 1 000 000 eurot) (lk 191). Ringkonnakohus märgib, et kostja vastusest ei nähtu ühtegi sisulist vastuväidet hageja nõudele, sh kas kostja soovib esitada samu vastuväiteid, mis pankrotimenetluses, mh lepingute tõlgendamise osas VÕS § 29 alusel, kas tal on vastuväiteid selle kohta, et nõuded on pandi realiseerimistega täidetud ja soovib tugineda VÕS § 145 lg-le 5. 22.03.2013 teatas hageja, et „AS SEB Pank on hagiavalduses selgelt välja toonud, millistele õigussuhetele ning millistele kostjaga sõlmitud lepingutele tugineb tema nõue. Hageja leiab, et kuna tema nõue baseerub mitmel erineval lepingul, siis ei pea haginõudes välja tooma, millisele konkreetsele lepingule baseerub haginõue, kuna haginõuet võib põhjendada ka mitmete üksteist välistavate (alternatiivsete) kui ka mittevälistavate asjaoludega“ (lk 197).
8.Ringkonnakohus leiab, et hagejal on kohustus oma nõue selgelt esitada. Kui hageja tugineb mitmele erinevale lepingulisele suhtele, mille sisu ja sellest tulenev nõude suurus on erinevad, siis peab ta märkima iga lepingu alusel nõutava summa suuruse. Hagejal on õigus esitada nõuded alternatiivselt ja jätta märkimata, millisest lepingust tulenevat nõuet ta soovib, et kohus esimesena kontrollib, sellisel juhul otsustab kohus seda TsMS § 370 alusel. Nõuete paljusus hagis aga ei anna õigust jätta märkimata nõuete suurusi. Maakohus rikkus TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesandeid. Asja materjalidest ei ole võimalik aru saada, millest koosneb hageja nõue, samuti puuduvad asjas kostja vastuväited, mida maakohus oleks saanud otsuse tegemisel hinnata. Kui asja uuel läbivaatamisel jääb hageja ka TR Majade võlakirjaemissiooni korraldamisest või emissioonist tuletatud nõude juurde, siis juhib ringkonnakohus tähelepanu, et hageja esitatud dokumentaalsed tõendid on võõrkeelsed ning ilma tõlketa.
9.29. oktoobri 2013 toimunud kohtuistungil märkis kostja mh, et „kogu nõuete maht oli 148 miljonit krooni, millest vara realiseerimisest kaeti lepingumaht umbes 135 miljonit krooni. AS-l Kommest Auto oli ka tütarettevõte. Summa jäi ülesse umbes 5-7 miljonit krooni. Sellises summas olin ma nõus kompromissi sõlmima.“. Maakohus ei ole täpsustanud, kas kostja võtab mingi hageja esitatud faktiväite sellega omaks või tunnistab ta nõuet. Hageja märkis samal istungil, et „ ma ei oska varade realiseerimise suurusjärku öelda. Tean, et 2 miljonit jäi puudu. Võlakirjaemissiooni asi on täiesti rahuldamata“. Ringkonnakohus leiab, et kohus ei saa täita seadusest tulenevat selgitamiskohustust seni, kuni hageja ei ole esitanud selget nõuet ja esile toonud nõude suuruse kujunemise asjaolusid. Seejärel tuleb anda kostjale vastuväidete esitamise õigus, kus kostja saab soovi korral esitada konkreetsed vastuväited iga nõude aluseks oleva õigussuhte või nõude suuruse kohta. Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole toimunud nõuetekohast eelmenetlust, siis ei saa ringkonnakohus asjas ise uut otsust teha ning asi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
9.Apellatsioonkaebuses on apellant vaidlustanud maakohtu otsuse ka põhjusel, et kostjaga sõlmitud käenduslepingud on tühised TsÜS § 86 lg 1 alusel. Käenduslepingute võimalikuks tühisuseks apellandi esitatud põhjendused alust ei anna. Ringkonnakohus märgib samas, et käenduslepingute kehtivust tuleb hinnata nende sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 või muu tühisuseks alust andva normi redaktsiooni alusel. Kuna ei ole teada, millistele
käenduslepingutele hageja soovib täpsustatud nõudes tugineda ning millal on sõlmitud ilma kuupäevata käendusleping, siis juhul kui apellant jääb selle vastuväite juurde, peab maakohus vajaduse korral tühisuse osas seisukoha võtma.
10.Apellant on esmakordselt ringkonnakohtus esitanud ka nõude aegumise vastuväite. Tegemist on vastuväitega, mida saab esitada esimese astme kohtus kuni asja sisulise arutamise lõpuni (vt ka RKTKO 3-2-1-136-10 p 14). Kostja vastuväide on esitatud hilinemisega, mida kohus saab arvestada TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud eeldustel. Kuna ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis, siis peaks hageja märkima iga esitatud nõude sissenõutavaks muutumise aja ning pärast seda saab kohus aegumise osas seisukoha kujundada. Apellatsioonimenetluses esitatud hageja vastuväide, et pankrotimenetlus peatas aegumise kulgemise TsÜS § 160 lg 2 p 1 alusel, on õige.
11.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.