2-12-8764/55 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.Maakohus jättis 11. märtsi 2016 määrusega riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 4 alusel kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. RÕS § 7 lg 1 p 4 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud. Maakohus leidis, et kostja ei ole avaldanud kõiki andmeid oma sissetuleku kohta. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub kostjale maatulundusmaa Viljandimaal Karksi vallas (62,59 ha, registriosa nr XXXXX), maatulundusmaa Viljandimaal Karksi vallas XXX külas (15,19 ha, registriosa nr XXXX) ja maatulundusmaa Viljandimaal Halliste vallas XXX külas (11,66 ha, registriosa nr XXXX). Kinnisasjadele on seatud keelumärked kinnisasjade käsutamise keelamiseks. Liiklusregistrist nähtuvalt ei oma kostja ega tema abikaasa sõiduautot. Kostja märkis menetlusabi taotluses, et tal on pangakonto Nordea pangas, millel rahalised vahendid puuduvad. Pankade vastustest kohtu järelepärimisele nähtub, et kostja omab lisaks kontot Swedbank AS-is, Danske Bank A/S Eesti filiaalis ja AS-is SEB Pank. Kontodel raha ei ole, v.a AS-is SEB Pank asuval kontol, mille jääk 29. veebruari 2016 seisuga on 102 eurot 94 senti. Kostja ja temaga koos elava abikaasa kahekordne keskmine sissetulek on taotlusest tulenevalt 1680 eurot. Sellest on kohtul võimalik maha arvata eluasemekulud 350 eurot ja transpordikulud 80 eurot, kokku 430 eurot. Seega on kahekordne sissetulek – kulud kokku 1250 eurot. Kostja märkis menetlusabi taotluses, et ta ei tea enda nelja kuu alusel arvestatud ühe kuu keskmist sissetulekut, millest on maha arvestatud maksud. Kogutud andmetest nähtub, et kostja on juhatuse liikmena seotud mitme äriühinguga, millest ta saab samuti eeldatavasti tulu. Kostja abikaasa RR on OÜ XXX SP ainuosanik. Majandusaasta aruandest nähtuvalt on äriühingu kasum eelmiste perioodide jaotamata kasumiga kokku 115 508 eurot. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et kostja majanduslik seisund võimaldab tal õigusteenuse eest tasuda.

11.märtsi 2016 määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele peab ringkonnakohus oluliseks märkida, et kostja ei vaidle määruskaebuses vastu, et tema kahekordne sissetulek RÕS § 7 lg 1 p 4 mõttes pärast eluasemeja transpordikulude mahaarvamist on 1250 eurot. Kostja toob alles määruskaebuses esmakordselt välja, kui palju aega võib lepingulisel esindajal hinnanguliselt minna ühe või teise toimingu teostamiseks õigusabiteenuse osutamisel. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on vaid oletusliku kuluga. Samuti ei teki õigusabiteenuse eest tasumise kohustust enne selle osutamist, vaid selle osutamise järel vastavalt teostatud toimingute mahule. Kuivõrd kohtumenetlus on kestev protsess, siis tekib ka õigusabiteenuse osutamise eest tasumise kohustus mitte ühe korraga, vaid jooksvalt. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei tuginenud riigi õigusabi taotluse lahendamisel üksnes asjaolule, et kostja abikaasale kuuluva äriühingu OÜ XXX SP jaotamata kasum on üle 100 000 euro. Maakohus märkis seda täiendava asjaoluna, mis muuhulgas tingis riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole avaldanud kõiki andmeid oma sissetuleku kohta. Füüsilise isiku menetlusabi taotluse ning teatise tema ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta kohaselt on kostja tööandja OÜ XXX SP ning kostja on selle juhatuse liige. Eluliselt ei ole usutav teatises märgitu, et kostja ei tea enda ühe kuu keskmist sissetulekut (III kd, tl 14). Riigi õigusabi taotluse lahendamisel ei oma tähtsust ka asjaolu, et kohus on kostjale mõnes muus kohtuasjas riigi õigusabi andnud. Ühes kohtuasjas isikule menetlusabi andmine või andmata jätmine ei ole kohtule teises asjas menetlusabi taotluse lahendamisel siduv. Ringkonnakohus märgib muuhulgas, et Tartu Maakohus andis kostjale tsiviilasjas nr 2-15-14352 riigi õigusabi kohustusega hüvitada täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud võrdsete osamaksetena ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kindlaksmääramist. Seega ei ole maakohus kostjat vabastanud riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamisest. Tartu Maakohus on 11. märtsi 2016 määrusega andnud kostjale tähtaja hagile vastuse esitamiseks 20 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kohtute infosüsteemi andmetel on kostja vastuse hagile tähtaegselt, s.o 5. aprillil 2016, esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/