Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. detsember 2017. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-8764
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi Toomas Rüütmanni vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
958 674,73 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. juuni 2016. a osaotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Toomas Rüütmanni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
14. november 2017. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Toomas Rüütmann (isikukood xxx), esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee Vastustaja (hageja): AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja Janek Alvela
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 15. juuni 2016. a otsus osas, milles kohus lahendas asja osaotsusega TsMS § 450 järgi. Lugeda Tartu Maakohtu 15. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 212-8764 tehtud lõppotsuseks.
2.Jätta ülejäänud osas Tartu Maakohtu 15. juuni 2016. a otsus muutmata ja Toomas Rüütmanni apellatsioonkaebus rahuldamata.
Jätta asjas kantud menetluskulud Toomas Rüütmanni kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
4.Mõista Toomas Rüütmannilt riigituludesse välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud ja ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga tasumata riigilõiv summas 1800 eurot. Riigilõiv 1800 eurot tuleb tasuda Maksu-ja Tolliameti kontole SEB Pank AS-is nr EE351010052031000004, Swedbank AS-is nr EE522200221013264447, Nordea Bank AB Eesti filiaalis nr EE401700017002872300 või Danske Bank AS Eesti filiaalis nr EE873300333499990003 unikaalse viitenumbriga 99917700081148. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja nr 2-12-8764. Nimetatud kohustus tuleb täita lahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud riigilõivu osas otsuses sätestatud tähtaegadel, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6). Riigi kasuks väljamõistetud riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS SEB Pank (hageja) esitas Toomas Rüütmanni (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 13 317 349,46 eurot. Hageja tugines hageja ja OÜ TR Majad vahel sõlmitud võlakirjaemissiooni korraldamise lepingule, mille järgi OÜ TR Majad võlgnes pangale 11 125 093,15 eurot võlakirjade nimiväärtuse ja kogunenud intressi eest ning 2 458 647,10 eurot viivistena. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud käendusleping, millega kostja tagas panga nõudeid põhivõlgniku vastu. Lisaks võlakirjaemissiooni korraldamise lepingule viitas hageja veel hageja ja AS Kommest Auto vahel 27.06.2007 sõlmitud laenulepingule nr 2007024278 summas 59 767 000 krooni. 27.07.2007 on sõlmitud käendusleping nr 2007024288 kostjaga tagamaks eelviidatud laenulepingust tulenevaid nõudeid. Käendusega tagati nii põhinõuded kui kõrvalnõuded, sealhulgas intressid, viivised, trahvid ja võla sissenõudmise kulud 15 000 000 krooni ehk 958 674,73 euro ulatuses. Samuti sõlmiti 06.08.2007. a hageja ja kostja vahel käendusleping nr 2007026291, millega käendaja tagas panga ees AS Kommest Auto kohustusi garantiilepingu nr 2007026281 alusel.
Asja uuel läbivaatamisel maakohtus esitas hageja 23.12.2015 nõude täpsustuse, milles palus kostjalt välja mõista kokku 1 000 000 eurot järgnevate alternatiivsete nõuete alusel: -
-
958 674,73 eurot 27.07.2007 käenduslepingu nr 2007024288 ja laenulepingu nr 2007024278 alusel ning ülejäänud summa 06.08.2007 käenduslepingu nr 2007026291 ja garantiilepingu alusel või alternatiivselt 06.08.2007 käenduslepingu nr 2007026291 ja garantiilepingu alusel või alternatiivselt käenduslepingu alusel, mis on antud seoses 28.05.2007 sõlmitud võlakirjaemissiooni korraldamise lepinguga.
Hagiavalduse kohaselt ei täitnud laenusaaja laenulepingust nr 2007024278 tulenevaid kohustusi ning AS SEB Pank esitas 22.05.2008 AS-ile Kommest Auto teate laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta. 29.02.2012 seisuga oli laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 960 159,17 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 645 074,44 eurot, intressivõlgnevus 13 465,01 eurot ja viivisvõlgnevus 301 619,72 eurot. Kuna käenduslepingust nr 2007024288 tuleneva vastutuse piirsumma on väiksem kui hageja esitatud nõue, soovib hageja oma nõude rahuldamist käenduslepingu nr 2007026291 alusel või alternatiivselt 28.05.2007. a käenduslepingu alusel. Hageja selgitas nõude aegumise osas, et käenduslepingust nr 2007024288 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 23.05.2008. Hageja esitas nõude AS Kommest Auto pankrotimenetluses 05.03.2010 ning hageja nõuet tunnustati 09.06.2010. a. AS Kommest Auto pankrotimenetlus ei ole lõppenud. Lisaks on käenduslepingu p 4.4 pooled kokku leppinud, et tagatis on antud ka juhuks, kui võlgnik esitab vastuväiteid võlaõigusseaduse alusel. Seega ei saa käendaja esitada VÕS § 149 lg 2 alusel aegumise vastuväidet.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Asja esmakordsel läbivaatamisel maakohtus kostja kirjalikult sisulisi vastuväiteid hageja nõudele ega selle arvestusele ei esitanud. Kostja esitas 04.04.2014. a apellatsioonkaebuses hageja nõuetele aegumise vastuväite. Kostja viitas Riigikohtu lahenditele, mille kohaselt võlausaldaja nõuded käendaja vastu muutuvad sissenõutavaks ja hakkavad aeguma samaaegselt nõuetega põhivõlgniku vastu. Põhivõlgniku AS Kommest Auto kohustuste aegumisele kohaldub üldine kolmeaastane aegumistähtaeg ning see oli hagi esitamise ajaks saabunud. Kostja esitas 10.06.2016 vastuväited, mille kohaselt on käendusleping nr 2007024288 tühine. Hageja ei teavitanud kostjat enne käenduslepingu sõlmimist, et põhivõlgnik ei pruugi olla krediidivõimeline. Lisaks on käendusleping tühine hageja tegevuse või pettuse tõttu, kuna hageja ei teavitanud kostjat põhivõlgniku võimalikust krediidivõimetusest. Kostja teeb hagejale tühistamisavalduse. Käendusleping on tühine ka seetõttu, et hageja hindas ebaõigesti kostja krediidivõimelisust. Hageja tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega ning heade kommetega. Hageja on tekitanud kostjale kahju hageja poolt sissenõutava summa ulatuses ning kostja tasaarvestab oma nõude hagejaga summas 958 674,73 eurot. Kostja esitas taotluse hagejalt laenutoimiku väljanõudmiseks ning esitas vastuväite osaotsuse tegemise osas.
MENETLUSE KÄIK
3.Tartu Maakohus rahuldas 01.11.2013 otsusega hagi ja mõistis Toomas Rüütmannilt välja võlgnevuse 1 000 000 eurot AS-i SEB Pank kasuks. Tartu Ringkonnakohus tühistas 25.08.2015 otsusega Tartu Maakohtu 01.11.2013 otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Riigikohus jättis 18.11.2015 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
Tartu Maakohus määras 02.06.2016 kohtuistungil, et teeb osaotsuse 27.06.2007 laenulepingu tagamiseks sõlmitud käenduslepingust nr 2007024288 tuleneva nõude osas. 27.07.2007 käendusleping on tulenevalt 23.12.2015 täpsustusest nõude aluseks kogu ulatuses. Garantiilepingu tagamiseks antud käendus nr 2007026291 on nõude aluseks 41 325 27 euro ulatuses. Lisaks on nõue alternatiivselt esitatud garantiilepinguga seotud käenduslepingu või alternatiivselt võlakirjaemissiooni korraldamise lepinguga seotud käenduslepingu alusel. Seega on hageja esitanud nõuded TsMS § 370 lg 2 järgides. Kohus märkis, et garantiilepinguga seotud käenduslepingu osas jätkab kohus menetlust, kuivõrd garantiilepingu tagamiseks antud käendus on esmaseks nõude aluseks 41 325 27 euro ulatuses. TsMS § 442 lg 8 kohaselt ei analüüsi kohus alternatiivseid nõudeid, kui kohus rahuldab esimese nõude.
MAAKOHTU LAHEND ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
4.Tartu Maakohus rahuldas 15.06.2016 osaotsusega hageja nõude 27.06.2007 laenulepingu nr 2007024278 ja sellega seotud käenduslepingu alusel. Poolte seisukohtadest nähtub, et vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: -
-
27.06.2007 sõlmisid AS SEB Pank ja AS Kommest Auto laenulepingu nr 2007024278 summas 59 767 000 krooni. 27.07.2007 sõlmisid AS SEB Pank ja Toomas Rüütmann laenulepingu tagamiseks käenduslepingu nr 2007024288. Käendaja vastutuse maksimumsumma oli 958 674,73 eurot. 08.08.2007 lisakokkuleppega nr 1 lepiti kokku laenusummaks 49 767 000 krooni ning muudeti laenu tagastamise graafikut. 25.09.2007 lisakokkuleppega nr 2 lepiti kokku laenusummaks 59 767 000 krooni. 22.05.2008 esitas hageja AS-ile Kommest Auto teate laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta alates 23.05.2008.
Lisakokkulepetes on toodud käendaja kinnitus, et käendus laieneb ka lepingu lisas toodud laenulepingu muudatustele ning kostja ei ole väitnud vastupidist. Seega oli hageja ja AS Kommest Auto vahel sõlmitud VÕS 396 lg 1 kohane laenuleping ning hageja ja kostja vahel selle tagamiseks VÕS § 142 kohane käendusleping.
5.Kohus andis kostjale 11.01.2016 tähtaja hageja nõuete osas seisukohtade esitamiseks, kostja esitas 05.04.2016 aegumise vastuväite ning leidis, et hageja on nõudest osaliselt loobunud. Menetluse käigus on hageja oma nõuet selgitanud, esitanud nõude alused alternatiivselt. Hageja nõude suuruseks on jätkuvalt 1 000 000 eurot.
6.Kostja esitas 10.06.2016 esmakordselt menetluse jooksul vastuväited käenduslepingule. Kohus leidis, et kostja 10.06.2016 vastuväited käenduslepingule tuleb jätta tähelepanuta. 02.06.2016 protokollist (III kd, tl 65 pöördel) nähtub, et kohus on piiranud seisukohtade (vastuväidete) esitamist ainult hagi aegumisega seonduvaga. Ülejäänud seisukohad ja taotlused oleks pidanud TsMS § 329 lg 2 kohaselt olema esitatud mitte hiljem kui seitse päeva enne istungit. Kohus andis kostjale juba 11.01.2016 kirjaga tähtaja seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning selgitas, et hageja on nõuded esitanud alternatiivselt. Pärast 11.01.2016 ning kohtuistungil ei ole ilmnenud ühtegi uut asjaolu, kostjal oleks olnud võimalik nimetatud vastuväited esitada juba esimeses vastuses 28.01.2013. Kostja ei esitanud ka taotlust hagejalt laenutoimiku väljanõudmiseks tähtaegselt. Kohus leidis, et kostja ei ole kasutanud oma menetlusõiguseid heauskselt ning on menetlust venitanud. Kohus selgitas, et tehingu tühistamise avaldus eksimuse või pettuse tõttu tuleb esitada teisele poolele. Seda võib teha ka läbi kohtule esitatud vastuse, kuid kohus saab avaldusega arvestada ainult juhul, kui
see on menetluslikult tähtaegselt esitatud ning teisele poolele kätte toimetatud. Käesoleval juhul kostja seda järginud ei ole ja kohus selle vastuväitega arvestada ei saa. Samadel põhjustel ei pidanud maakohus võimalikuks arvestada ka kostja esitatud tasaarvestuse avaldusega. Kui kostja leiab, et tal on nõue hageja vastu, on tal õigus sõltumata käesoleva asja lahendamisest esitada omapoolne hagi AS SEB Pank vastu.
7.Kostja viitas viimases seisukohas käenduslepingu tühisusele. Tehingu tühisust ning vastuolu heade kommetega tuleb kohtul endal kontrollida ning kohus arvestab selle väitega. Kohus tehingu tühisusele viitavaid asjaolusid käesolevas menetluses tuvastanud ei ole. Riigikohus on 13.01.2016 otsuses nr 3-2-1-156-15 p 12 asunud seisukohale, et „...käendusleping ei saa olla heade kommete vastane ja seega tühine seetõttu, et hageja ei teatanud kostjale kui käendajale olulistest asjaoludest, ega ka juhul, kui võlausaldaja ei hinnanud krediidi andmisel põhivõlgnike või käenduslepingu sõlmimisel käendaja krediidivõimekust.“
8.Kostja on esitanud aegumise vastuväite. 02.04.2016 vastusest ja 02.06.2016 istungiprotokollist nähtub, et kostja on viidanud hagi aegumisele põhivõlgniku osas. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 22.05.2008 esitas hageja põhivõlgnikule teate laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Tulenevalt sellel ajal kehtinud TsÜS §-st 147 ning VÕS § 196 ja § 189 muutus nõue alates 23.05.2008 sissenõutavaks. Viimane nõude esitamise tähtaeg oli nii põhivõlgniku kui käendaja vastu 22.05.2011. 10.02.2010 kuulutati välja põhivõlgniku AS Kommest Auto pankrot, hageja esitas 05.03.2010 põhivõlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse ning sellega peatus nõude aegumine põhivõlgniku vastu TsÜS § 160 lg 2 p 1 alusel. Võlausaldaja nõudele põhivõlgniku vastu tekib pankrotimenetluse tulemusena täitedokument, kostja ei saa enam viidata aegumisele põhivõlgniku osas.
9.Hageja on laenulepingu alusel tekkinud võlgnevuse selgitusena esitanud laenu maksete aruande, millest nähtub põhivõla suurus 645 074,44 eurot, intressivõla suurus 13 465,01 eurot ning viivisearvestus 23.05.2008 kuni 09.02.2010 kokku 301 619,72 eurot (I kd, tl 96-98). Kokku on hageja kinnitusel laenulepingu järgne võlg 960 159,17 eurot ning kostja ei ole käendajana selle summa osas vastuväiteid esitanud. Laenulepingu ülesütlemisega alates 23.05.2008 muutus põhivõlg ning intressinõue sissenõutavaks, hagejal tekkis VÕS § 113 alusel õigus nõuda võlgnetavalt summalt viivist. Kostjal on VÕS § 145 alusel tekkinud kohustus hagejale võlgnetavad summad tasuda, arvestades käenduslepingus kokku lepitud vastutuse piirmäära. Kohus leidis, et hageja nõue 27.06.2007 laenulepingu nr 2007024278 ja sellega seotud käenduslepingu alusel 958 674,73 euro väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu 15.06.2016 osaotsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Juhul, kui kohus hagi rahuldab, siis palub kostja arvestada 10.06.2016 esitatud tasaarvestuse avaldusega, millega kostja tasaarvestab talle tekkinud kahju suuruses 958 674,73 eurot hageja rahuldatud nõudega kostja vastu. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus jätnud kostja 10.06.2016 esitatud vastuväiteid ebaõigesti tähelepanuta. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et 02.06.2016 istungil antud täiendava tähtaja jooksul oli kostjal õigus esitada vastuväide vaid hagi aegumisega seonduvaga. Täiendava tähtaja andmine on käsitatav selliselt, et pooled võisid esitada mistahes vastuväiteid ja taotlusi antud vaidlusega seonduvalt. Kohus lahendas alles 02.06.2016 istungil kostja 20.01.2016 ja 05.04.2016
vastuväiteid hagi muutmise osas, lisaks sai kostja hageja esitatud menetlusdokumendid ja tõlked võõrkeelsete dokumentide osas kätte alles pärast 02.06.2016 istungit. Seetõttu oli kostjal õigus esitada ka käendustehingu tühistamise avaldus eksimuse või pettuse tõttu ning ka tasaarvestuse avaldus ning esitada nõue laenutoimiku väljanõudmiseks. Kostja jääb oma 10.06.2016 esitatud kõikide vastuväidete juurde, seejuures ka tehingu tühistamise vastuväite juurde eksimuse või pettuse läbi ning tasaarvestuse avalduse juurde. Hageja ei teavitanud kostjat põhivõlgniku potentsiaalsest krediidivõimetusest, mis pidi hagejale teada olema. Kostja on tekitanud hagejale kahju hageja poolt sissenõutava summa ulatuses, mille kostja tasaarvestab hageja nõudega. Kostja viitab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-156-15 p-le 15 ning märgib, et käesoleval juhul ei ole kohus osaotsuses teavituskohustuse rikkumise asjaolusid analüüsinud, kuna leidis, et vastav vastuväide ei olnud tähtaegne. Seega on kohus rikkunud menetlusõiguse norme. Samal põhjusel on kohus jätnud ebaõigesti analüüsimata tasaarvestuse avalduse. Lisaks puudub maakohtu otsusest TsMS § 450 lõikes 2 sätestatud kohustuslik reservatsioon. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et käendusleping nr 2007024288 on tühine. Kostja ei teavitanud hagejat enne käenduslepingu sõlmimist asjaolust, et põhivõlgnik ei pruugi olla krediidivõimeline, st jättis teavitamata VÕS § 14 lg 2 tähenduses olulistest asjaoludest. Käendusleping on seega eksimuse tõttu tühistatav ning sellest tulenevalt on kostjal hageja vastu tekkinud kahju hüvitamise nõue VÕS § 14 ja § 115. Maakohus ei oleks tohtinud teha osaotsust. Kostja selgitas juba 10.06.2016 vastuväites, et asjaolud ei ole piisavalt selged. Samuti on nõue jätkuvalt ebaselge hagist osalise loobumise tõttu 11.02.2012 ja hagi muutmiste tõttu 23.12.2015. Osaotsuse tegemine ei kiirendanud kogu asja läbivaatamist. Seega rikkus kohus TsMS § 450 lõiget 2. Maakohus on jätnud otsuses vastamata 10.06.2016 vastuväidetele osaotsuse tegemise lubatavuse kohta ning seega on kohtuotsus selles osas põhjendamata. Kostja esitas 20.01.2016 ja 05.04.2016 vastuväite hagi muutmisele, mida kohus 02.06.2016 istungil ei arvestanud. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et hageja on hagi lubamatult kostja nõusolekuta muutnud. Hagi muutmine seisneb selles, et hageja on 11.04.2012 nõudest osalise loobumise avalduses palunud kostjalt välja mõista kolme käenduslepingu sh käenduslepingu nr 2007024288 alusel kokku välja 1 000 000 eurot, jättes täpsustamata, millise käenduslepingu alusel kui suure summa väljamõistmist hageja soovib ja missuguses mahus ta iga käenduslepingu lõikes oma nõudest loobub. Hageja on 23.12.2015 menetlusdokumendis nõuet muutnud ning palunud hagi rahuldada, kas ühe, teise või kolmanda käenduslepingu alusel. Kohtul puudus võimalus teha osaotsus käenduslepingu nr 2007024288 osas, kuivõrd on teadmata, mis osas on hageja selle käenduslepingu puhul nõudest loobunud. Selleks, et hinnata, kas hageja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet, peab kohus hindama seda, kas hageja on täitnud krediidiasutuste seaduse § 83 lõikest 3 tulenevaid kohustusi ning kogunud ja säilitanud andmeid põhivõlgniku rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutanud neid andmeid põhivõlgniku jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks.
11.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Vastuse kohaselt ei ole maakohus jätnud kostja 10.06.2016 esitatud vastuväiteid ebaõigesti tähelepanuta. 02.06.2016 toimunud istungil määras kohus pooltele tähtajaks 10.06.2016
laenulepingust tuleneva nõude aegumise osas seisukohtade esitamiseks, kuna mingeid muid vastuväiteid kostja esitanud ei olnud, ning määras osaotsuse tegemise päevaks 15.06.2016. Käenduslepingud ei ole tühised ega tühistatavad. Kuni esimese apellatsioonkaebuse esitamiseni ei ole poolte vahel olnud vaidlust käenduslepingute kehtivuse osas. Lisaks ei anna kostja poolt kaebuses toodud asjaolud alust lugeda käenduslepinguid heade kommete vastaseks ning tühisteks või neid tühistada. Samuti ei ole ühtegi tõendit väidetavate asjaolude tõendamiseks. Ringkonnakohus on esimeses otsuses 25.08.2015 leidnud, et kostja pole tühisuse aluseks olevaid asjaolusid välja toonud. Kostja on olnud põhivõlgniku juhatuse liige 10-aastase perioodi jooksul enne vaidlusaluste lepingute sõlmimist, mistõttu ei ole mingit põhjust asuda seisukohale, et kostjal oli põhivõlgniku majanduslik olukord teadmata. Seega väide, nagu oleks põhivõlgniku majanduslik olukord olnud halb, on esitatud kostja poolt teadliku valeväitena, kui kostja poolt juhitav äriühing (OÜ TR Majad) omandas samal ajal osaluse põhivõlgnikus 10 000 000 euro eest. Taotlus mistahes laenutoimiku väljanõudmiseks on seega täiesti põhjendamatu, kuna kostja olles tehingute tegemise hetkel olnud põhivõlgniku juhatuse liige, oli põhivõlgniku majanduslikust olukorras väga hästi teadlik. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas apellant on esitanud nii tehingu tühistamise kui tasaarvestuse avalduse, temale väidetavalt tekitatud (kuid täielikult tõendamata) kahjuga, kui apellant ise oma kaebuses on esile toonud, et selle hindamiseks on vaja kõigepealt välja nõuda laenutoimik vastustajalt. Lisaks ei ole kostja tühistamisavaldus tähtaegne TsÜS § 99 tähenduses. Hageja ei nõustu kostja väidetega nagu maakohus ei oleks võinud osaotsust teha ning et hageja nõue ei ole selge. Täiesti asjakohatud on kostja viited nagu hageja oleks oma nõuet muutnud. Asjakohane ei ole ka kostja etteheide maakohtule osaotsuse tegemise kohta, kuna maakohus jättis kostja 10.06.2016 vastuväited põhjendatult tähelepanuta. Põhjendatud pole ka väide, et maakohtu otsusest puudub tasaarvestuse avalduse tõttu kohustuslik reservatsioon. Maakohus jättis kostja vastuväite tähelepanuta, mistõttu ei saanud ta otsusesse märkida ka, et tegemist on tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega. Osaotsuse tegemine oli tingitud asjaolust, et ühel alternatiivsel alusel esitatud nõude osas olid kõik olulised asjaolud välja selgitatud, mistõttu oli võimalik teha nimetatud nõude osas lahend.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada osas, milles kohus lahendas asja osaotsusega TsMS § 450 järgi. Kohtuotsus tuleb lugeda lõppotsuseks ning menetlus asjas ei jätku, v.a juhul, kui käesolev ringkonnakohtu otsus tühistatakse. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks osas, milles maakohus asja sisuliselt lahendas, rahuldades hageja nõude vastavalt hageja poolt esile toodud järjestusele 27.06.2007 laenulepingu nr 2007024278 ja sellega seotud käenduslepingu alusel ning mõistes kostjalt hageja kasuks välja 958 674,73 eurot. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata.
13.Asja uuel läbivaatamisel maakohtus esitas hageja 23.12.2015. a oma nõude selgituse, mille kohaselt on hagi esitatud kolme erineva lepingu alusel kolme erineva kohustuse sissenõudmiseks kogumahuga 13 917 349,46 eurot, kuid hageja soovib kostjalt kokku vaid 1 000 000 euro väljamõistmist. Ülejäänud osas ei soovinud hageja lähtudes otstarbekusest kostja vastu oma nõudeid
maksma panna. Hageja ei pidanud oluliseks, millise konkreetse võlasuhte alusel kohus hagi rahuldab, kuid väljendas, et on valmis loobuma ülejäänud nõuete maksmapanekust üksnes eeldusel, et ühel esitatud alustest nõue rahuldatakse. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud apellandi väited hageja nõude ebaselguse ning hagi lubamatu muutmise osas. Hageja esitas maakohtule 11.04.2012. a avalduse haginõude vähendamiseks (I kd tl 160), milles märkis, et ehkki 29.02.2012.a esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja võlgnevuse 13 917 349,46 eurot, siis käesolevaga vähendab hageja nõuet ja palub edaspidi kostjalt välja mõista 1 000 000 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud avaldusega ei muutnud hageja ei hagi eset ega alust, vaid väljendas üksnes soovi panna oma nõuded kostja vastu maksma osaliselt. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Isegi kui pidada 11.04.2012. a avaldust hagi muutmiseks, siis oli see TsMS § 376 lg 1 ja 2 järgi lubatud ka üksnes kohtu nõusolekul. Kohtul oli õigus lubada hagi muutmist ka ilma kostja nõusolekuta. Ringkonnakohus märgib lisaks, et hageja esitas 11.04.2012. a avalduse ca 1,5 kuud peale esialgse hagiavalduse esitamist, kuid maakohus võttis hagi menetlusse alles oma 04.06.2012. a määrusega. Seega ei ole hageja nõue selle algses suuruses olnud kohtu menetluses. TsMS § 376 reguleerib hagi muutmist pärast hagi menetlusse võtmist.
14.Ka hageja 23.12.2015 avaldus ei ole käsitatav hagi muutmisena TsMS § 376 mõttes, vaid hageja üksnes selgitas oma nõuet, millisel kujul hageja selle esitas juba oma 11.04.2012. a avaldusega. Hageja selgitas seejuures, et tal ei ole olemuslikult vahet, millise käenduslepingu alusel ja millise tagatava kohustuse katteks kohus hageja nõude rahuldab ja kostja võlgnevuse tasub. Küll aga ei soovinud hageja piirata oma nõuet konkreetse hagi aluseks oleva lepinguga ning soovis vältida olukorda, kus hagi jääks rahuldamata seetõttu, et mõnest lepingust tulenevale nõudele võinuks kostja esitada põhjendatud vastuväite, samas kui mõnest teisest lepingust tulenev nõue oleks põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole millegagi põhjendatud kostja väited, justkui oleks hageja mõnes oma menetluse vältel tehtud avalduses väljendanud osalist loobumist oma nõuetest selliselt, et vähendades oma esialgset haginõuet (13 917 349,46 eurot) ühe miljoni euroni tuleks lugeda hageja teatud osas (nt proportsionaalselt) loobunuks igast hagi alusena toodud alternatiivsest nõudest. Kostja väited hageja poolt nõuetest osalise loobumise tõttu on asjakohatud muuhulgas ka seetõttu, et VÕS § 207 kohaselt eeldab võlausaldaja poolne nõudest loobumine võlausaldaja ja võlgniku vahelist kokkulepet (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-25-15, p 13). Kokkuleppe sõlmimise eeldusena peaks VÕS § 9 lg 1 kohaselt olema arusaadav, milles on pooled kokku leppinud (s.o üks pooltest peaks tegema teisele konkreetse sisuga pakkumuse ning teine andma sellele oma selgelt väljendatud nõustumuse). Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks teinud oferdi, kus oleks loobunud teatud osas oma hagi alusena toodud nõuetest, ning kostja oleks andnud sellele omapoolse nõustumuse. Samale järeldusele on jõudnud ka maakohus oma otsuse p-s 5.
15.Eeltoodust lähtudes sai maakohus lahendada asja 15. juuni 2016. a otsuses märgitud viisil, s.o hageja poolt esimese eelistusena määratud 27.07.2007. a käenduslepingu nr 2007024288 alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole esitanud hageja nõudele põhjendatud vastuväiteid. Esmakordselt kogu 2012. a alanud menetluse kestel esitas kostja sisulisi vastuväiteid oma 10.06.2016. a menetlusdokumendis, mille osas maakohus asus põhjendatult seisukohale, et vastuväited on esitatud hilinemisega. Maakohus on ka oma 02.06.2016. a istungil kohtuistungi protokollist nähtuvalt selgitanud, et kostja on saanud juba 11.01.2016. a vastuväidete esitamiseks tähtaja ning ei ole nõuetele sisulisi vastuväiteid esitanud, mistõttu saab kostja esitada vastuväited üksnes aegumist puudutavas osas. Põhjendatud ei ole kostja väited, mille kohaselt ei saanud ta vastuväiteid esitada seetõttu, et hageja ei esitanud osa menetlusdokumentide tõlkeid. Tsiviilasja materjalide hulgas
puuduvad tõlketa võõrkeelsed dokumendid, millest sõltuks 27.07.2007. a käenduslepingu nr 007024288 alusel hageja nõude lahendamine.
16.Maakohus kontrollis siiski ka asjaolu, kas kostja poolt esiletoodu alusel võis käendusleping olla tühine. Kostja esitas 10.06.2016. a menetlusdokumendis väite, mille kohaselt on käendusleping nr 2007024288 tühine esmalt seetõttu, et hageja ei teavitanud kostjat enne käenduslepingu sõlmimist asjaolust, et põhivõlgnik ei pruugi olla krediidivõimeline. Seega on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellest tulenevalt on käendusleping tühine ning kostjal on tekkinud hageja vastu sellest tulenevalt kahju hüvitamise nõue VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Samuti on käendusleping tühine hageja tegevusest tingitud eksimuse või pettuse tõttu, kuivõrd hageja jättis kostja teavitamata põhivõlgniku majandusliku seisundiga seotud olulistest asjaoludest, s.o võimalikust krediidivõimetusest. Seega on kostjale tekkinud kahju hageja poolt sissenõutava nõude näol 958 674,73 euro ulatuses ning kostjal on õigus oma vastav nõue hageja nõudega tasaarvestada. Lisaks leidis kostja, et käendusleping on vastuolus nii hea usu põhimõttega kui ka heade kommetega. Kostja tegi 10.06.2016 menetlusdokumendis ka tasaarvestuse avalduse. Riigikohus selgitas oma 22. veebruari 2017. a otsuses nr 3-2-1-160-16 (p 14 – 15), et laenuandjal on käenduslepingu sõlmimisel üldine VÕS § 14 lg-st 2 (täpsemalt esimesest lausest) tulenev kohustus teavitada käendajat olulistest asjaoludest, sh võlgniku majanduslikust seisundist. Laenuandjal on käenduslepingu sõlmimisel teavitamiskohustus sõltumata sellest, kas käendaja teavet nõuab (vt ka Riigikohtu 26. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16, p 12). Käendajal on kolm õiguslikku võimalust oma õiguste kaitsmiseks. Esiteks saab ta VÕS § 149 lg-te 1 ja 3 järgi kasutada laenuandja vastu samu vastuväiteid nagu põhivõlgnikust laenusaaja, mh tasaarvestada võlgniku kahju hüvitamise nõude, mis tuleneb vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest, laenuandja nõudega. Teiseks saab käendajal olla VÕS § 14 lg 2 esimese lause alusel teavitamiskohustuse rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue (mida saab samuti tasaarvestada). Kolmandaks võib tal olla õigus käendusleping eksimuse või pettuse tõttu tühistada (vt Riigikohtu 26. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16, p 11 ja seal viidatud varasem praktika).
17.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja on kaotanud võimaluse tugineda käenduslepingu tühistamisele väidetava eksimuse või pettuse tõttu, kuna sellekohane avaldus on esitatud menetluslikult hilinenult ning maakohtul ei olnud võimalik sellega arvestada. Ringkonnakohus märgib lisaks, et eksimuse või pettuse mõjul tehtud tehingu tühistamise tähtajad on sätestatud TsÜS § 99 lg 1 punktis 2, mille kohaselt tuleb niisuguse tehingu tühistamiseks teha teisele poolele avaldus kuue kuu jooksul arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. TsÜS § 99 lg 2 kohaselt ei saa tehingut lõikes 1 sätestatust hoolimata tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud kolm aastat. Praegusel juhul on vaidlusalune käendusleping sõlmitud 27.07.2007 ning 10.06.2016. a seisuga oli nimetatud tähtaeg möödunud. Samuti ei ole põhjendatud kostja väited, mille kohaselt on hageja kui laenuandja rikkunud põhivõlgnikust laenusaaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet ja/või kostja kui käendaja suhtes VÕS § 14 lg 2 esimesest lausest tulenevat teavitamiskohustust. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-30-16 (p 11 ja 13) kohaselt ei kohaldu laenuandja suhtes käendajaga käenduslepingule vastutustundliku laenamise põhimõte. Käendaja nõuded võivad tuleneda üksnes VÕS §-st 14 ja eelkõige juhul, kui krediidiasutus ei ole lepingueelseid läbirääkimisi pidades avaldanud talle käenduslepingu sõlmimisel olulist informatsiooni võlgniku majandusliku seisundi kohta. VÕS § 14 lg 2 ja § 115 lg 1 alusel esitatava nõude puhul on käendaja tõendada, et ta ei oleks käenduslepingut sõlminud, kui laenuandja oleks käendajat laenusaaja majanduslikust olukorrast kohaselt informeerinud. Seevastu ei ole käendajal iseseisvat kahju hüvitamise nõuet, kui laenuandja
tõendab, et ta on teavitamiskohustust täitnud ja käendaja oli või pidi olema laenusaaja majanduslikust olukorrast teadlik. Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 3-2-1-156-15 (p 12) tehtud otsuses, et käendusleping ei saa olla heade kommete vastane ja seega tühine seetõttu, et hageja ei teatanud kostjale kui käendajale olulistest asjaoludest, ega ka juhul, kui võlausaldaja ei hinnanud krediidi andmisel põhivõlgnike või käenduslepingu sõlmimisel käendaja krediidivõimekust.
18.Sellele lisaks selgitas Riigikohus oma otsuses nr 3-2-1-160-16 (p 16), et arvestada tuleb ka võimalust, et kostjast käendaja pidi laenusaaja majanduslikust olukorrast olema ise teadlik osaluse kaudu laenusaajast äriühingus või tegutsemise kaudu äriühingu juhtorganis. VÕS § 14 lg 2 teise lause kohaselt ei pea lepingupool teavitama teist lepingupoolt neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata. Käenduslepingu nr 2007024288 (I kd tl 117-120) järgi käendas kostja põhivõlgniku AS Kommest Auto kohustusi, mis tulenesid laenulepingust nr 2007024278. Käendaja vastutuse maksumuspiiriks oli 15 miljonit Eesti krooni. Käenduslepinguga samaaegselt sõlmitud laenulepingu nr 2007024278 allkirjastas laenusaaja esindajana juhatuse liige Toomas Rüütmann, s.o kostja. Kostja oli põhivõlgniku juhatuse liige ka laenulepingu sõlmimisele eelnenud 10-aastase perioodi vältel. Laenulepingu punktist 14 tulenevalt oli laenusaaja kohustatud panka viivitamatult teavitama muuhulgas oma majandusliku seisundi ja maksevõime halvenemist põhjustada võivatest asjaoludest; TsÜS § 31 lg 2 ÄS §-de 306 ning 315 kohaselt lasus vastutus nende kohustuste täitmise eest juhatusel. Ringkonnakohtu arvates ei ole eluliselt võimalik, et pank kui laenuandja oleks pidanud olema laenusaajast äriühingu varalise seisundiga paremini kursis kui seda oli äriühingu juhatuse liige. Seega puudub alus asuda seisukohale, et hageja pidi kostjat käenduslepingu sõlmimisel veel eraldi teavitama põhivõlgniku varalisest seisundist ja sellega seotud asjaoludest. Kostja ei ole põhistanud ka oma väiteid, mille kohaselt põhivõlgnik AS Kommest Auto ei pruukinud olla laenulepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Sellisel juhul oleks kostja ise kui põhivõlgniku juhatuse liige pidanud laenulepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimiste käigus VÕS § 14 lg-te 1 ja 2 alusel teatama pangale, et põhivõlgniku jaoks võivad lepinguga võetavad rahalised kohustused osutuda üle jõu käivaks.
19.Eeltoodust lähtudes on ringkonnakohus seisukohal, et puudub õiguslik põhjendus arvestamaks kostja poolt esitatud tasaarvestuse avaldust. Hageja nõue ei ole lõppenud kostja poolse tasaarvestuse tulemusena.
20.Ringkonnakohus leiab, et põhjendatuks ei saa pidada maakohtu poolt asja lahendamist osaotsusega. TsMS § 450 lg 1 järgi võib kohus juhul, kui ühes hagis on esitatud mitu nõuet, millest on üks nõue lõplikuks otsustamiseks valmis, teha iga nõude kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Praegusel juhul aga ei olnud tegemist olukorraga, kus kõik nõuded üldse vajaksid lahendamist. TsMS § 370 lg 1 kohaselt võib hageja esitada ühes hagis mitu erinevat nõuet mh juhul, kui need nõuded põhinevad erinevatel asjaoludel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on lubatud esitada hagis mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. TsMS § 442 lg 8 viienda lause kohaselt ei pea alternatiivse nõude rahuldamise korral teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Hageja on selgelt väljendanud, et kui kohus rahuldab ühe nõude, siis teiste nõuete läbivaatamist ja lahendamist ei pea hageja vajalikuks. Seega on hagi esitatud selliselt, et hageja poolt esimesena järjestatud nõude rahuldamisel ei soovi hageja enam teiste nõuete menetlemist.
Maakohtu istungi protokollist ega kohtuotsusest ei nähtu, missugust tulemust pidas maakohus asja osaotsusega lahendades silmas ning milles peaks seisnema asja edasine menetlus. TsMS § 450 lg 1 kohaselt tuleks menetlust pärast osaotsuse tegemist lahendamata jäänud nõuete osas jätkata.
21.Ringkonnakohus leiab, et menetlusökonoomia ja õigusselguse seisukohalt on põhjendatud tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus märkis, et tegemist on osaotsusega. Kohtuotsus tuleb lugeda mitte osa-, vaid lõppotsuseks. See võimaldab kohtulahendil hagi rahuldamist puudutavas osas jõustuda. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustamise korral on võimalik arvestada, et hageja esitas mitu erinevatel võlasuhetel põhinevat nõuet ning kui esimese alternatiivi alusel hagi rahuldav kohtuotsus tühistatakse, siis tuleb menetlust jätkata ja lahendada ülejäänud nõuded. Põhjendatud ei ole seejuures siiski apellandi väited, mille kohaselt oli osaotsuse tegemine lubamatu ning kohus jättis märkimata TsMS § 450 lõike 2 järgi kohustusliku tasaarvestuse reservatsiooni. Maakohus võttis kostja esitatud tasaarvestuse vastuväite põhjendatuse osas seisukoha juba oma 15.06.2016. a otsuses, mistõttu ei jäänud vastuväide hilisemaks lahendamiseks, nagu seda eeldab TsMS § 450 lg 2. Apellatsioonimenetluses ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud. Ringkonnakohus ei korda maakohtu otsuse p-s 8 märgitut.
22.Maakohus ei määranud oma 15.06.2016. a otsusega kindlaks menetluskulude jaotust, juhindudes TsMS § 173 lõikest 5. Ringkonnakohus leiab, et asjas kantud menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna maakohus ei ole asjas menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, siis tuleb TsMS § 174 lg 4 alusel määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
23.Apellant sai ringkonnakohtu 10.05.2017 määruse alusel menetlusabi selliselt, et apellant vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 1400 eurot ning apellanti kohustati tasuma ülejäänud riigilõiv 2000 eurot viie 400-eurose osamaksena. Ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga on tasumata osamakse, mille maksetähtaeg saabub 20.12.2017. a. Ringkonnakohus mõistab tasumata riigilõivu osamakse kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel riigituludesse välja. TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg-te 2 ja 5 alusel tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista ka riigilõiv summas 1400 eurot, mille tasumisest kostja oli ringkonnakohtu 10.05.2017 määruse kohaselt vabastatud. Kokku tuleb kostjal seega riigituludesse tasuda 1800 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu katteks.
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.