1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista Marti Närepilt Placet Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 3960 eurot, intress 30,24 eurot ja viivis (arvestusega 02.02.2015 kuni 24.08.2015 tasumata põhisummalt 3960 eurot) 177,29 eurot; välja mõista Marti Närepilt Placet Group OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (3960 eurot) alates 25.08.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
Seoses menetluskuludega ja tsiviilasjas esitatud taotlusega ning lahendi täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need 60 % ulatuses kostja ning 40 % ulatuses hageja kanda; 2.2 välja mõista Marti Närepilt Placet Group OÜ kasuks menetluskuluna 358,53 eurot; 2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks; 2.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte; 2.5 kostjale kättetoimetamiseks avaldada tagaseljaotsus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Selgitused otsusele
3.Selgitada: 3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2); 3.2 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud
välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt (TsMS § 175 lg 1); menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu kokku 475 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulusid so 120 eurot, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukuse astet ning postimakse kulu 2,55 eurot; 3.3 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3.4 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest; 3.5 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates avalikult teatavakstegemisega 28 päeva jooksul; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Hageja faktiväited ja nõuded Kostja esitas 08.02.2013 laenutaotluse 5000.- euro laenamiseks, laenu kasutamise periood 720 kalendripäeva. Laenutaotluse esitamine toimus PLACET GROUP OÜ (edaspidi nimetatud Hageja) internetikeskkonnas www.laen.ee ning enne Laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma sellel hetkel kehtinud Laenulepingu üldtingimustega. Laenu soovis ta auto ostmiseks. 12.02.2013 rahuldas PLACET GROUP OÜ kostja laenutaotluse ja sõlmis laenulepingu nr TL914796, laenusumma 5000.- eurot ja intresside tagastamise tähtpäev 01.02.2015. Laenu tagastamine pidi toimuma 24 osamaksega, vastavalt allkirjastatud laenulepingus kokkulepitud maksegraafikule. Põhisumma tasumiseks 5000.- eurot ja intressi tasumiseks 2896.-eurot. Tagastamisele kuuluv brutosumma 7896.- eurot. Krediidi kulukuse määr 29,36 %. (Laenulepingus ja on ekslikult näidatud suurem krediidi kulukuse määr). Kuna kostja oli hageja püsiklient, oli tema isikusamasuse tuvastamine toimunud 17.08.2012 Viljandi postkontoris. Laenusumma 5000.- kanti kostjale üle pangaarvele 12.02.2013. Kostja tasus korrapäraselt 3 esimest osamakset kogusummas 987.- eurot, alates 11.03.2013 kuni 09.05.2013. Laenu põhiosa tasutud 373,77 eurot, tasumata põhiosa 4626,23 (5000 – 373,77), intressi on tasutud 613,23 eurot. Tasumata intress 2282,77 eurot (2896 – 613,23). 27.10.2013 tasus kostja veel 1 (viimase) makse 53.- eurot. Selle hageja arvestab maha põhivõlast. Kostja poolt tasumisele kuuluv laenu põhiosa on 4573,23 eurot (5000 – 373,77 - 53). Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata laenu põhiosa 4573,23 eurot ja intressid summas 2282,77 eurot, millele lisandub viivis. Hageja on taotlenud kohtudokumentide kostjale kätte toimetamist väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel.
08.juunil 2015 on kohus avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtudokumentidena hagiavalduse koos lisadega ja andnud tähtaja kohtule vastamiseks. Kohtu põhjendused Kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
Arvestades hageja taotlust tagaseljaotsuse tegemiseks ja kostja hagile vastamata jätmist peab kohus võimalikuks lahendada tsiviilasi TsMS § 407 kohaselt tagaseljaotsusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemise. Kohtu hinnangul tuleb hagi osaliselt rahuldada. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta ning TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg-t 1 ja § 436 lg-t 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi (edaspidi direktiiv) 93/13/EMÜ artiklis 6. sätestatud eesmärgiga, mis nõuab liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad. Direktiivis sätestatu kohaselt ei oleks seda võimalik saavutada, kui tarbija ise oleks kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Sellele osundab ka asjakohane Riigikohtu praktika (sh RKTKo 08.12.2008 nr 3-2-1-125-08, p 14; RKTKo 15.01.2014 nr 3-2-1-156-13, p 10), mille kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi (RKTK 30. oktoober 2013 lahend nr 3-2-1-106-13). I
1.12.02.2013 sõlmis hageja kostjaga laenulepingu nr TL914796 (tl 5-8), mille alusel kostja laenas hagejalt 5000 eurot (tl 5-10).
2.Laenu tagastamise tähtaeg oli 01.02.2015 maksegraafiku alusel (13.03.2013-01.02.2015) koos intressi ja lepingutasuga, kokku 7896 eurot (tl 7 pöördel).
3.Hageja andmetel kostja tasus ajavahemikul 11.03.2013-27.10.2013 kokku 1040 eurot (tl 1 pöördel).
4.Poolte vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste p 8.1 kohaselt intressi suurust märgitakse protsentides. Maksegraafikust nähtub, et krediidikulukuse määr on 60,69% ja laenutaotluses on märgitud intressisummaks 2896 eurot. Lepingus sätestatud tingimustest ei nähtu, millistel alustel toimub krediidi intressiarvestus, kas krediidi intress arvestatakse lepinguliselt summalt või kasutuses olevalt jäägilt ja muud asjaolud. Maksegraafik peaks väljendama intressi arvestust ja vastama poolte vahel kokkulepitud tingimustele. Kohus leiab, et kuna laenulepingust ei nähtu intressi arvestamise viisi ja kindlaksmääratud protsendimäära, siis ei ole poolte vahel kokku lepitud intressimäära. Kui intressimäär ei ole laenulepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga VÕS §-s 94 sätestatud määr.
5.VÕS § 408 lg 4 sätestab, et kui VÕS § 408 lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või käesoleva seaduse § 404 lõike 2 punktis 2 nimetatud krediidi brutosumma kohta, loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab osamaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema.
6.Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks enne lepingu sõlmimist esitanud kostjale teabe intressimäära ja selle kohaldamise tingimuste kohta. Andmed intressimäära kohta puuduvad ka laenulepingu üldtingimustes ning lisades I (laenu tagastamise maksegraafik), s.o puudub poolte kokkulepe intressimäära kohta üldse. Intressimäära kohta andmete puudumist ei heasta asjaolu, et kostja on tasunud osamakseid. Antud asjas kohaldub VÕS § 408 lg 4, s.o tarbija on saanud laenu kätte ja krediidileping on kehtiv,
kuid kuna puuduvad andmed intressimäära kohta, siis tuleb lugeda intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär.
7.Kuivõrd kostja pidanuks tagastama tühise laenulepingu järgi saadu ja maksma VÕS § 94 lg 1 järgset intressi raha kasutamise eest kogu kokkulepitud tähtaja eest ja kogu tema makstud tasud tuleb aga arvata selle võla katteks, kujunes kostja poolt tasutav järgnevalt: Laenu muutmise järgselt tulnuks kostjal tasuda põhivõlg hiljemalt 01.02.2015. Seadusjärgne intress perioodi eest 12.02.2013 kuni 01.02.2015 oli kohtu arvutuste järgi 30,24 eurot.
8.Kostjal tulnuks hagejale tagasi maksta seega põhivõlg 5000 eurot ning seadusjärgne intress 30,24 eurot, kokku 5030,24 eurot. Kostja on tasunud hagejale kokku 1040 eurot.
9.Arvestades VÕS § 415 lg 2 sisalduva maksete arvestamise järjekorda, so esmalt arvestatud põhivõlgnevuse katteks 1040 eurot ja seejärel intressi katteks, so seadusjärgses määras 30,24 eurot, tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3960 eurot, intress 30,24 intress ja viivis alates 02.02.2015 kuni 24.08.2015 tasumata põhisummalt 3960 eurot 177,29 eurot.
10.Hageja on 13.08.2015 menetlusdokumendis (tl 34) selgitanud, et käesolevas laenulepingus on ainuke krediidi kulu tasumisele kuuluv intress. Krediidi kulukuse määr näitab ka intressi määra. Samuti hageja märgib, et laenulepingus oli ekslikult näidatud suurem krediidikulukuse määr (60,69%) tegelikust määrast so 29,36%. Kohus märgib täiendavalt, et vastav hageja seisukoht on tarbijat eksitav ning poolte vahel sõlmitud laenuleping ei vasta laenulepingu sõlmimise nõuetele. II Menetluskulud
11.Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).
12.TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja on esitanud menetluskuludena riigilõivu 475 eurot ja õigusabikulud 240 eurot ning postimakse tasu 2,55 eurot. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõuete olemust ning menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses on osaliselt põhjendatud so 120 eurot.
13.Hagiavalduse hagihinnaks on märgitud 7253,40 eurot. Kohus rahuldab hagi põhivõlgnevuse osas 3960 eurot, intressi 30,24 eurot ja viivise osas alates 02.02.2015 kuni 24.08.2015 tasumata põhisummalt 3960 eurot 177,29 eurot ja ühe aasta lisanduv viivis 160,7 eurot, kokku 4328,23 eurot.
14.Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatuses 60% so 358,53 eurot.
15.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.