Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

30.04.2015 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ning kohustusi on vähemalt 19 570,32 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, maksejõuetus saabus 2012.a lõpus. Tagasivõitmise võimalusi ei esine. Dokumentide hoidjaks palub ajutine haldur määrata juhatuse liikme XXX. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 595 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 124,02 eurot (sisaldab käibemaksu). Haldur palub tasu ja kulutused hüvitada võlausaldajal ning tasu ja hüvitis kanda OÜ PARASMÄE arveldusarvele. 09.06.2015 esitas võlausaldaja kirjaliku vastuväite ajutise halduri kuludele. Võlausaldaja ei ole nõus ajutise halduri tasu ja kulusid kandma. Halduri põhjendatud töömaht on 2 tundi. 09.06.2015 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde. Võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega väljaarvatud tasu ja kulude osas. Võlgnik istungile ei ilmunud, kirjalikke seisukoht pankrotiavalduse ega ajutise halduri aruande osas esitanud ei ole. 10.06.2015 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot ning avaldas 10.06.2015 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ning kohustusi on vähemalt 19 570,32 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Tagasivõitmise võimalusi ei esine, tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ja maksejõuetuse tekkimise ajaks 2012.a lõppu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust

ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 595 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 124,02 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Võlausaldaja ei ole nõus tasu ja kulutusi hüvitama ning leiab, et põhjendatud töömaht on 3 tundi. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8,5 tundi. Ajutine haldur on teinud järelpärimisi, analüüsinud pangakontode andmeid, küsinud selgitusi, koostanud ajutise halduri arvamuse ja töötukassale hüvitise taotluse ning osalenud istungil. Kohus leiab, et selliste toimingute tegemiseks on ajakulu 8,5 tundi põhjendatud ning tavapärane. Võlausaldaja poolt põhjendatuks peetud ajakulu 3 tundi ei ole piisav. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnevad päringute ja koopiate tegemises ja bürookuludes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Ajutine haldur palub tasu ja kulutuste hüvitise välja mõista võlausaldajalt. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Kohus ei ole küsinud võlausaldajalt ajutise halduri tasu ja kulude katteks deposiiti, seega ei ole menetluse toimumine seotud deposiidi tasumisega. Kuna pankrotiavalduse esitamise eesmärk on saada hüvitist töötukassast, ei oleks õiglane, kui töötaja peab tasuma sisuliselt selle hüvitise ära ajutise halduri tasu ja kulude katteks. Kuna ka võlausaldaja ise ei ole nõus tasu ja kulusid kandma, jätab kohus kulud ja tasu võlausaldajalt välja mõistmata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks võlgniku vara arvel 595 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 124,02 eurot (sisaldab käibemaksu). Tasu ja kulutuste hüvitis maksta välja OÜ PARASMÄE arveldusarvele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad juhatuse liikme XXX vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.