1.Kinnitada Bigbank AS ja Svetlana JÀrvela vahel 29.07.2015.a koostatud kirjalik kompromissileping alljÀrgnevalt:
1.1.Kostja Svetlana JĂ€rvela kohustub tasuma hagejale Bigbank AS kokku 1087,77 eurot, s.o pĂ”hivĂ”lg tagastamata krediidisumma 572,77 eurot, intress 402,50 eurot ning 1â2 hageja tasutud riigilĂ”iv 112,50 eurot.
1.2.Kompromisslepingu alusel kohustub kostja tasuma iga kuu 25. kuupĂ€evaks 45,32 eurot alates 25.08.2015.a kuni 25.06.2017.a vĂ”i tasuma vĂ”la jÀÀgi ĂŒhekordse maksena hiljemalt 25.07.2017.a.
1.4.Kui kostja ei tasu p. 1.2. nimetatud makseid nÔuetekohaselt ning on maksete tÀieliku vÔi osalise tasumisega viivitanud vÀhemalt neliteist (14) pÀeva, on hagejal Ôigus nÔuda
2-15-7702 kogu vÔla kohest tasumist ning samuti pöörduda kÔigi p. 1.2 fikseeritud, kuid tasumata summade sissenÔudmiseks kostjalt, kohtutÀituri poole.
4.Poolte kokkuleppel lĂŒhendada mÀÀruskaebuse esitamise tĂ€htaega kompromissi kinnitamise ja menetluse lĂ”petamise mÀÀrusele viie (5) pĂ€evani kohtumÀÀruse pooltele kĂ€ttetoimetamisest.
5.Edastada mÀÀrus menetlusosalistele ja tĂ€itmiseks PĂ€rnu Maakohtule 1â2 riigilĂ”ivu tagastamiseks. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud summas 112,50 eurot s.o 1â2 riigilĂ”ivust jĂ€tta kostja kanda. Menetluskulud kuuluvad tasumisele kĂ€esoleva kohtumÀÀruse resolutsiooni p. 1 alusel. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jĂ€tta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord MÀÀruse peale on pooltel Ă”igus esitada mÀÀruskaebus 5 pĂ€eva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule mÀÀruse teinud kohtu kaudu alates mÀÀruse mÀÀruskaebuse esitajale kĂ€ttetoimetamisest. Asjaolud, menetluse kĂ€ik Bigbank AS esitas 21.05.2015.a PĂ€rnu Maakohtule hagiavalduse Svetlana JĂ€rvela vastu vĂ”la nĂ”udes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sĂ”lmisid 09.05.2011 tarbijakrediidilepingu nr *. Lepingu pĂ”hitingimuste kohaselt andis hageja kostjale ĂŒle 1954,85 eurot. Kostjal oli kohustus tasuda alates 06.06.2011 hagejale lepingujĂ€rgseid regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja hoiatas 05.07.2012, 27.08.2012 ja 17.12.2012 saadetud teadetega kostjat lepingu ĂŒlesĂŒtlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nĂ€dalase tĂ€iendava tĂ€htaja jooksul vĂ”lgnetavaid summasid. Hageja ĂŒtles 10.01.2013.a lepingu ĂŒles ning nĂ”udis kostjalt 2901,30 euro tasumist, millest 1931,02 eurot moodustab tagastamata krediidisumma, 892,04 eurot sissenĂ”utavaks muutunud tasumata intress, 1,56 eurot viivis ja 76,68 eurot sissenĂ”udmisega seotud kulud. Tsiviilasjas nr 2-13-55971 mĂ”isteti kostjalt maksekĂ€suna hageja kasuks vĂ€lja 1100 eurot tagastamata krediidisumma katteks. PĂ€rast lepingu ĂŒlesĂŒtlemist ning maksekĂ€su kiirmenetluses tunnustatud nĂ”uet on lepingu katteks laekunud 258,25 eurot, siis on kostja poolt lepingu jĂ€rgi tagastamata krediidisummaks 572,77 eurot (1931,02 â 1100 â 258,25). Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 28,92% krediidisummast ĂŒhe aasta kohta. PĂ€rast lepingu ĂŒlesĂŒtlemist on intressidena vĂ”lgnetavate summade katteks laekunud 93,75 eurot. Hageja palub kostjalt vĂ€lja mĂ”ista lepingu ĂŒlesĂŒtlemise ajaks sissenĂ”utavaks muutunud tasumata intress summas 798,29 eurot (892,04 â 93,75).
2-15-7702 Kostja on jĂ€tnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 38,34 eurot kostjale 17.12.2012 saadetud lepingu ĂŒlesĂŒtlemise hoiatuse ja 10.01.2013 saadetud lepingu ĂŒlesĂŒtlemisavalduse eest. PĂ€rnu Maakohus jĂ€ttis hagiavalduse kĂ€iguta ning andis hagejale tĂ€htaja puuduste kĂ”rvaldamiseks. Hageja esitas 26.05.2015.a maksekorralduse tĂ€iendava riigilĂ”ivu tasumise tĂ”endamiseks. PĂ€rnu Maakohus vĂ”ttis 27.05.2015.a hagiavalduse menetlusse. Kompromissleping Pooled leppisid 27.07.2015.a koostatud kompromisslepingus kokku alljĂ€rgnevas:
1.Kostja tunnistab tingimusteta: 1.1 hageja nÔuet summas 975,27 eurot, mis moodustub alljÀrgnevatest summadest:
1.1.1.572,77 eurot tagastamata krediidisumma,
1.1.2.402,50 eurot sissenÔutavaks muutunud tasumata intress,
1.2.kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 112,50 eurot, millest 112,50 eurot on pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilÔivust.
2.Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilĂ”ivu 225 eurot, millest 112,50 eurot taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda BIGBANK ASi arvelduskontole * *, * *, * *, mĂ€rkides selgitusse âlep nr *, tsiviilasi nr 2-15-7702, riigilĂ”ivu osaline tagastamine".
3.Kostja tasub hagejale kokku 1087,77 eurot, millest 975,27 eurot moodustab lepingu punktis 1.1 nimetatud vÔlg ja 112,50 eurot lepingu punktis 1.2. nimetatud menetluskulud, hageja arvelduskontole * *, * *, * *, mÀrkides viitenumbriks * alljÀrgnevalt: 3.1 alates august 2015 kuni juuni 2017 igakuiselt hiljemalt 25. kuupÀevaks vÀhemalt 45,32 eurot.
3.2.vĂ”la jÀÀgi hiljemalt 25.07.2017 ĂŒhekordse maksena.
4.Kui kostja ei tasu lepingu punktis 3 nimetatud makseid nÔuetekohaselt ning on maksete tÀieliku vÔi osalise tasumisega viivitanud vÀhemalt neliteist (14) pÀeva, on hagejal Ôigus nÔuda kogu vÔla kohest tasumist ning samuti pöörduda kÔigi lepingu punktis 3 fikseeritud, kuid tasumata summade sissenÔudmiseks kostjalt, kohtutÀituri poole.
6.Pooled esitavad kÀesoleva lepingu kinnitamiseks kohtule, paludes kohtumenetluse hageja nÔudes kostja vastu lÔpetamist selleks eraldi kohtuistungit pidamata.
7.Pooled on teadlikud, et:
7.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lÔpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sÔlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle;
7.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lĂ”petamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme ĂŒle;
7.3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku mÀÀruskaebuse esitamise tĂ€htaja lĂŒhendamises 5 pĂ€evani alates mÀÀruse mÀÀruskaebuse esitajale kĂ€ttetoimetamisest.
2-15-7702
7.4.TÀitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jÔustunud kohtumÀÀrustest tulenevad nÔuded tÀitemenetluse seadustiku alusel sundtÀitmisele.
8.KĂ€esolev leping on koostatud vĂ”rdset juriidilist jĂ”udu omavates eksemplarides, millest mĂ”lemad pooled saavad ĂŒhe ja ĂŒks esitatakse kohtule kinnitamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika pĂ”himĂ”tet, vĂ”ib poolte sĂ”lmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lĂ”petada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lĂ”petab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sĂ”lminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sĂ€testavad, et pooled vĂ”ivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jĂ”ustumiseni lĂ”petada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi mÀÀrusega, millega ĂŒhtlasi lĂ”petab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise mÀÀruses mĂ€rgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule vĂ”i avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja lepingulise esindaja ja kostja lepingulise esindaja vahel kirjalikult sĂ”lmitud kompromiss on esitatud kohtule allkirjastatult 21.08.2015.a, mille kohaselt on pooled jĂ”udnud kokkuleppele vĂ”lgnevuse tasumises osas. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega vĂ”i seadusega vĂ”i rikub olulist avalikku huvi vĂ”i kui kompromissi ei ole vĂ”imalik tĂ€ita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse kĂ€esolevas asjas lĂ”petada kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lg-le 1. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist vĂ€listavaid asjaolusid kĂ€esolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lĂ”petada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tĂŒhistada ja selle tĂŒhisusele saab tugineda tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda vĂ”i selle ĂŒles öelda vĂ”laĂ”igusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tĂŒhistada vĂ”i selle tĂŒhisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda vĂ”i kompromissi ĂŒles öelda ĂŒksnes kompromissi kui tĂ€itedokumendi alusel toimuva tĂ€itemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole tĂ€ielikult vĂ”i osaliselt Ă”iguslikke tagajĂ€rgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sĂ”lmiti, jĂ€tkub. TsMS § 432 sĂ€testab, et kui menetlus on lĂ”petatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme ĂŒle. Kui menetlus on lĂ”petatud hagist loobumise tĂ”ttu vĂ”i kompromissiga, on lĂ”petamisel samad materiaalĂ”iguslikud ja protsessuaalsed tagajĂ€rjed nagu menetluse lĂ”petamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses vĂ”i menetlust lĂ”petavas mÀÀruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sĂ”lmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et hageja
2-15-7702 tasutud riigilĂ”ivust 1â2 s.o 112,50 eurot tasub kostja. Menetluskulude summa on arvatud vĂ”lgnetava summa hulka. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jĂ€tta poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.