Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

2-18-3661

MENETLUSE KÄIK

A K esitas 5.07.2018 Harju Maakohtule avalduse eestkostetava nimel tehingu tegemiseks. Avalduse kohaselt soovib A K nõusolekut eestkostetava H Sele kuuluva korteriomandi müümiseks. H S viibib alates 2015 augustikuust xxxx ning tema naasmist koju ei pea avaldaja võimalikuks, kuna eestkostetav on xxxx ega pole võimeline ümbritsevat adekvaatselt mõistma. Avaldaja ja tema õde kannavad osaliselt H Se hoolduskulusid ja korterit ei vaja, mistõttu soovib avaldaja selle müüa. Kohus jättis avalduse 10.07.2018 käiguta ja palus avaldajal kõrvaldada puudused ja tasuda avalduselt riigilõiv. Kohus palus selgitada korteri turuväärtust ning miks ei saa seda hoopis välja üürida, samuti palus selgitada, kas eestkostetavale kuulub muud vara, mille arvelt hooldekulusid tasuda. Avaldaja esitas 25.07.2018 puuduste kõrvaldamise avalduse ja märkis, et korteriomandi turuväärtus on ca 29 000 eurot. Eestkostetava vara koosneb vanaduspensionist ja puudetoetusest, mis kokku teeb xxxx eurot kuus. Hooldekuludest katab see 57%, ülejäänud hooldekulud tasuvad avaldaja ja tema õde. Eestkostetava kontol oleva rahalise suurusega saab kata veel 5 kuud hooldekulude arveid, kuid korteriomandil lasuvad ka kommunaalkulud, lisaks veel ravimid jt kulud. Avaldaja ja tema õde on antud kulusid kolm aastat kandnud. Kinnisvaraagentuuri hinnangul on selles piirkonnas soovijaid korteri üürimiseks vähe. Lisaks ei soovi ega jõua avaldaja ja tema õde oma põhitöö, ema külastamise ja abistamise kõrvalt tegeleda rentnikega ja rendileandmisega kaasnevate asjaoludega tegeleda. Kohus võttis avalduse 10.08.2018 määrusega menetlusse, kaasas eestkosteasutuse ja määras tähtaja seisukoha esitamiseks. Eestkosteasutus Lääne-Harju vald (Lääne-Harju Vallavalitsuse kaudu) kaudu toetab esitatud avaldust. H S viibib alates 2015 aastast hooldusteenusel xxxx. Isiku tütre ja eestkostja A K poolt on korraldatud vajalikud asjaajamised ja toimingud. Lähtuvalt H Se tervislikust seisundist ja sotsiaalsest toimetulekust, on hooldusteenuse vajadus järjepidev ja tagasipöördumatu. Hooldusteenuse kulud on käesoleva hetkeni kantud lähedaste ja isiku enda vahendite arvelt. H Sele kuulub korteriomand, mida ta 2015 aastani kasutas elukohana. Kinnisvara omamisega kaasnevad igakuised kulutused, kuid samas on vajalik kindlustada vahendite olemasolu osutatava hooldusteenuse eest tasumiseks. Eestkostetavale kuuluva omandi võõrandamine kindlustaks finantsilise võimaluse sotsiaalteenuse eest tasuda. Tehing ei kahjusta eestkostetava huve.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt PKS § 202 kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. PKS § 187 lõike 1 punkti 5 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut eestkostetavale kuuluva korteri müümiseks. Avalduse põhjendusena viibib eestkostetav hooldekodus ega vaja korterit, sest ei ole oma tervislikust

2-18-3661 seisundist tulenevalt võimeline korteris elama. Tervisliku seisundi olulist paranemist ei ole eestkostja ja eestkosteasutuse hinnangul oodata. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud. Kohus nõustub avaldajaga, et parim lahendus on müüa eestkostetavale kuuluv korter, millest saadava tulu arvelt on võimalik tasuda eestkostetava hooldekoduarveid. Kuivõrd eestkostetav elab hoolekandeasutuses, ei vaja ta ise nimetatud korterit elamiseks. Avaldus on esitatud eestkostetava huvides ja korteri ülalpidamisest tekkivate täiendavate kulutuste vältimiseks on vajalik nimetatud korteriomand müüa. Eestkostja ei pea võimalikuks korteri väljaüürimist kuna ei jõua tegeleda rentnikega, samuti on kinnisvaraagentuuri hinnangul antud piirkonnas üürisoovijaid vähe. Korteri müügist saadavad rahalised vahendid peab A K paigutama H Se arveldusarvele ning kasutama ülalpidamiskulude kandmiseks hooldekodus. Saadavat raha võib kasutada tehingu tegemisega kaasnevate kulutuste katteks, sh notaritasu, riigilõiv, kolimisteenuse kulud jt. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 550 lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses. TsMS § 550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes eeltoodust, kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.