Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 24.augustil 2018 Paide kohtumajas 2-18-3843 EA`i hagi AA`i vastu elatise vähendamise nõudes
Hageja: EA, isikukood xxxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxx, eMenetlusosalised ja nende post:x Kostja: AA, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x xxxx xxxx esindajad xxxx xxxx Kostja seaduslik esindaja: KK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x xxxx xxxx xxxx xxxx, e-post: x 697,50 eurot Hagihind Kirjalik menetlus Menetluse liik
Jätta rahuldamata EA hagi AA vastu elatise vähendamise nõudes.
Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.
Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Vastavalt Pärnu Maakohtu 05.05.2015 otsusele on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis igakuiselt mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär alates 09.02.2015 kuni kostja täisealiseks saamiseni. 12.03.2018 on hageja esitanud elatise vähendamise hagi, taotledes elatise vähendamist 172,50 eurole kuus. Oma nõuet põhjendab ta sellega, et pärast eelpoolnimetatud kohtuotsuse tegemist on lisandunud talle üks ülalpeetav,xx.xx.xxxx sündinud x N (tl 23). Suurenenud on märgatavalt
2-18-3843 lastetoetused, samuti on toimunud miinimumpalga kiire kasv (aastatel 2012-2018 10% aastas) võrreldes keskmise palgakasvuga (6-7% aastas). Hageja soovib oma lapsi võrdselt kohelda, kuid kostja kasuks väljamõistatud elatise maksmisel jääksid teised tema ülalpeetavad (lisaks N ka xx.xx.xxxx sündinud G) varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Igakuine lastetoetus on 55 eurot kuus, millest poole võrra tuleks vähendada hageja kohustust. Samuti tuleb arvestada riigi toetust paljulapselisele perele (300 eurot), millest toetuse jagamisel võrdselt kõigi laste vahel langeb igale lapsele 100 eurot kuus lisaks lastetoetusele. Seega on lapse kulud riigi poolt kaetud 155 euro ulatuses lapse kohta kuus, mille võrra tuleb hagejalt väljamõistetud elatist vähendada, arvestades hageja ülalpidamiskohustusena pool toetusest (250-77,50 eurot). Kostja vastuväited Kostja leiab, et hageja on jätkuvalt võimeline elatist väljamõistetud ulatuses maksma. Paika ei pea hageja väide, et ta soovib lapsi võrdselt kohelda. Fakt on see, et kaks last elavad koos hageja ja veedavad oma isaga aega igapäevaselt, samas kostja isaga koosveedetud aeg on minimaalne. Hageja ei ole olnud kostjaga hoolduslehel ega osalenud muudmoodi lapse kasvatamisel. Võrreldavad ei ole ka eri vanuses laste, so kostja ja imiku materiaalsed vajadused. Aastatel 2014/2015 oli hagejal elatise võlg, millega tegeles kohtutäitur. Hageja ise oli vahepeal teise lapsega lapsehoolduspuhkusel ega paistnud muret tundvat, kuidas oma kohustusi esimese lapse ees täita. Hageja sissetulekud on tõusnud tema kohustustega proportsionaalselt ning seepärast ei puutu ka tõend keskmise brutopalga tõusust asjasse. Hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud oma isiklikke kulutusi ja nende kahekordistumist võrreldes 2015.aastaga. Vastuseks lastetoetuste suurendamisele leiab kostja, et lastetoetused on ette nähtud vanemale, kes last igapäevaselt kasvatab ning seepärast ei saa toetust arvestada hageja kohustuste katteks. Samuti on hageja perele määratud paljulapselise pere toetus, mille võrra on hageja pere majanduslik olukord samuti paranenud. Ka osundab kostja hageja kinnisvarale xxxxx mida ei kasutata hageja poolt ning mida oleks võimalik maha müüa ning kostja väited, et suure laenujäägi tõttu i ole see võimalik, pole tõsiseltvõetavad. Kohtu seisukoht ja põhjendused
2-18-3843 Käesoleval juhul ei ole hageja vaidlustanud kostja vajaduste vähenemist, küll aga enda varalise seisundi halvenemist, esitades selle põhjenduseks Eesti keskmise brutokuupalga väiksema tõusu võrreldes kuupalga alamäära tõusuga, mis on aluseks elatise väljamõistmisel (tl 18-19). Kohus nõustub kostjaga, et lähtuda tuleb hageja enda varalisest seisundist ning töötasust, mis 2015 elatise väljamõistmisel oli hageja enda andmete järgi 600 eurot (tl 45), kuid antud tsiviilasjas esitatud pangakontode väljavõtetest nähtub töötasu ca 1000 eurot, lisaks haigushüvitised (tl 89-112; 5-6; 48-49; 51, 60). Seega isegi kui arvestada hageja kolmandat ülalpeetavat, ei ole võimalik teha järeldust, et tema teised ülalpeetavad oleks varaliselt vähem kindlustatud kui kostja. Hageja ei ole näidanud ega ka tõendanud oma teiste laste ülalpidamisse panustamist. PKS-st ei tulene nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist vähendada üksnes seetõttu, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada riiklike peretoetuste seadusega sätestatud lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks see olnud, oleks see ka selliselt sätestatud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-174-16 p 14) ning kohus nõustub kostjaga, et perehüvitiste eesmärk on lapsega seotud kulude katmine, mistõttu makstakse teotust vanemale, kes last igapäevaselt kasvatab. Lisaks ei ole vaidlust, et ka hageja praeguses peres kasvavad lapsed saavad nii lastetoetust kui ka paljulapselise pere toetust samas suurusjärgus mis kostja peres ning ainuüksi sellel põhjusel ei ole nad varaliselt vähem kindlustatud. Last kasvatava vanema hool ja kohustus on tunduvalt suurem kui lapsega harva koosoleva vanema oma, seepärast ei ole kohtu arvates põhjendatud arvestada last igapäevaselt mittekasvatava lapse kulutusi ajal, mis laps viibib tema juures. Ülalpidamiskohustust täitev vanem peab tegema kõik endastoleneva, et oma kohustus lapse ees täita, kuid konto väljavõttest nähtub, et elatisnõude täitmiseks on olnud vaja täituri abi (tl 50). Vaidlust ei ole ka selles, et kostjale kuulub kinnistusraamatu andmetel alates 2006 korteriomand xxxxx xxxxxxxx xxx. Olukorras, kus hageja enda väitel korteriomandit ei kasuta, samas maksab aastaid selle soetamiseks pangalaenu (tl 59) ega saa väidetavalt üüritulu, oleks tema enda ja ülalpeetavate huvides olemasolev korteriomand võõrandada.
/allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.