Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 24.08.2015.a. avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-14-18141
Kohtuasi
Osaühingu XXX hagi OÜ XXX(endine ärinimi XXX OÜ) vastu võla 12.546,23 €, sissenõutavaks muutunud viivise 438,60 € ja viivise protsendina (EKP põhifinantsoperatsioonidele kohaldatav intressimäär, millele lisandub 7% aastas) põhinõudest kuni põhivõla täitmiseni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
13.994,80 €
Menetlusosalised
Hageja Osaühing XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX Hageja lepinguline esindaja advokaat Janek Valdma (Osaühing Advokaadibüroo Valdma & Partnerid, registrikood 10716314, asukoht Majaka 26, 11416 Tallinn) Kostja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Sulev Mander Õigusbüroo OÜ, Kehra mnt 12, Kose, Harjumaa)
Kohtuistungi toimumise aeg
(Afford
11.06.2015.a.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt XXXOÜ XXX kasuks kokku 9858,71 (üheksa tuhat kaheksasada viiskümmend kaheksa eurot ja 71 senti) eurot, millest põhivõlg on 8777,34 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on 1081,37 €.
3.Välja mõista OÜ-lt XXXOÜ XXX kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt (8777,34 eurot) alates 25.08.2015.a. kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
4.Välja mõista OÜ-lt XXX OÜ XXX kasuks tasaarvestuse tulemusena saadud menetluskulu katteks 986,60 (üheksasada kaheksakümmend kuus eurot ja 60 senti) eurot.
5.OÜ XXX on kohustatud maksma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt OÜ-le XXX viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.Pooled ei vaidle selle üle, et - 01.05.2013 sõlmiti nende vahel töövõtuleping, kus töövõtjaks oli XXX OÜ ja töö tellijaks oli OÜ N&V endise ärinimega XXX OÜ; - töö lõpptellijaks oli Saku vald; - lepingu tähtaeg oli 01.05.2013 kuni 31.10.2013; - töövõtulepingu sisuks oli haljasalade hooldamine töövõtja poolt, sh muru niitmine, hekkide lõikamine, võsa eemaldamine, lehtede koristamine, lehtede äravedu jne vastavalt lepingu lisadele 1 ja 2; - vastavalt poolte kokkuleppele toimus tööde vastuvõtmine selliselt, et iga kuu lõpus vaatas Saku valla aednik tehtud tööd üle ja tööd võeti vastu aktiga, kusjuures akti kanti ainult puudustega tehtud või tegemata tööd. Tööd mida akti ei kantud, loeti vastuvõetuks; - lepingu täitmisega tekkisid probleemid 2013.a. oktoobri kuu lõpus, seega mõned päevad enne lepingu lõppemist. Vaidlus lepingu täitmise üle tekkis seoses sellega, et hageja ei jõudnud 31. oktoobriks kokku riisuda 28.10.2013.a. ja 29.10.2013.a. tormiga alla langenud lehti; - tulenevalt Jüri Saare poolt saadetud e-kirjast, vedas hageja haljasaladelt nii nende endi poolt varem riisutud kui ka inimeste poolt kokku riisutud lehed lepingu esemeks olevalt territooriumilt ära 06.11.2013.a. kuni 07.11.2013.a.; - kostja teatas 08.11.2013.a. kirjaga hagejale, et hageja on lepingut rikkunud ja kostja peab kinni töövõtja tasust 10.880.- eurot. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
2.Hageja on seisukohal, et tema ei ole lepingut rikkunud, mistõttu ei olnud kostjal õigus ka tema lepingujärgset tasu kinni pidada. Hageja väidetel teostas ta kõik lepingus kokku lepitud tööd kuni oktoobri lõpuni 2013.aastal, kusjuures vastavalt kostjalt saadud korraldusele vedas ta 7. ja 8. novembril 2013.a. ära ka veel lehehunnikud. Arvestades asjaoluga, et kostja ei andnud hagejale kohustuse täitmiseks, s.o.
lehtede koristuseks, mingit täiendavat tähtaega, mida ta oleks pidanud tegema tulenevalt VÕS § 114 lg 1 sätestatust ega ka kirjeldanud milles seisneb lepingu täitmise mittevastavus, milleks ta oli kohustatud VÕS § 644 lg 1 ja 2 kohaselt, ei saanud kostja tugineda lepingu täitmisel esinenud puudusele põhjusel, et tormis langesid alla 28.-29.10.2013.a. lehed. Pealegi oleks selline lepingu rikkumine hageja poolt ka VÕS § 103 lg 1 ja 2 kohaselt vabandatav.
3.Hageja leiab ka, et vaidlusaluste tööde vastuvõtmise kohta koostati tööde vastuvõtmise akt, mille kostja edastas hagejale 06.11.2013.a. Pärast aktis märgitud puuduste kõrvaldamist, võeti tööd vastu. Kuna tööd on vastu võetud, on sissenõutavaks muutunud ka hageja tasunõue kostja vastu.
4.Alternatiivselt on hageja seisukohal, et kui ka möönda, et lepingu täitmisel olid mingis osas puudused, siis moodustas lehekoristus kõigist hooldustöödest 50 %, kusjuures enne tormi kulus hagejal lehtede koristuseks 15 päeva ning järelkoristamiseks 3 päeva, millest tulenevalt moodustab lehtede järelkoristustasu kogu kuu tasust 417,80 eurot. Võrreldes tööde vastuvõtmise akti (t/l 76-77) töövõtulepingu lisaga 1, milles rooma numbritega on märgitud hoolduspiirkonnad ja kolmandas tulbas on hoolduspiirkondade ruutmeetrite suurused (t/l 171177), nähtub, et puudustega tööd moodustasid 30,04% kõigist tööde mahust. Seega oleks kostjal olnud õigus maksimaalselt hinda alandada nimetatud protsendi ulatuses viimase kuu tasust tehtud tööde eest, mitte jätta maksmata kogu kuu tasu.
5.Kostja väidet nagu oleks ta teinud kulutusi lehtede äraveoks summas 12.745,43 €, ei pea hageja tõenäoliseks. Hageja arvates ei ole eluliselt usutav, et lehtede äraveoks on sõidetud maha üle 3000 kilomeetri, eriti kui arvestada seda, et hagejaga sõlmitud lepingus oli kogu kuu tööde eest lepingutasu 12.546,23 €.
6.Tulenevalt eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla katteks 12.546,23 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 438,60 eurot ja viivise, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud seaduses sätestatud ulatuses.
7.Oma nõudeid kostja vastu soovis hageja tõendada järgmiste dokumentaalsete tõenditega: poolte vahel sõlmitud töövõtulepinguga ja nende lisadega, aktiga, millega Saue Vallavalitsus võttis XXX XXX 03.10.2013.a. vastu tehtud tööd, väljatrükiga EMHI veebilehelt 28.29.10.2013.a. toimunud tormi tõendamiseks, OÜ XXX kõnede eristustega EMT-st, XXX ekirjaga 6. novembrist 2013.a. XXX, XXX Vallavalitsuse aedniku XXX koostatud aktiga 04.11.2013.a. vaegtööde kohta, XXX OÜ juhatuse liikme XXX teatega XXX OÜ-le 08.11.2013.a. lepingujärgse tasu kinnipidamise kohta ja XXX OÜ poolt XXX OÜ-le esitatud arvetega. Kostja vastuväited ja nende põhjendused. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Kostja on seisukohal, et hageja pidi osutama Saku vallas haljasalade hooldamisel nn kompleksteenust, sest lepingus kokku lepitud töö hõlmas erinevaid töölõike. Kui mõni lepingus kokku lepitud töö jäi tegemata või ei tehtud nõuetekohaselt, ei olnud töid nõuetekohaselt tehtud ja õigust tasu nõuda ei olnud. 01.11.2013.a. kontrollis valla aednik tööde teostamist ja ilmnes, et tööd olid teostamata kõigil aktis märgitud objektidel.
9.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et 28.10.-29.10.2013.a. olid ilmatikuolud keerulised, mida hageja mõjutada ei saanud, kuid 30.10.2013.a. oli lepingu täitmist takistav asjaolu ära langenud ning hagejal oleks olnud võimalik puudused kõrvaldada, mida hageja aga vaatamata kostja poolt
08.11.2013.a. saadetud nõudmisele ei teinud. Kostja ei ole nõus, et hageja poolne lepingu rikkumine oli vabandatav vastavalt VÕS § 103 lg 1 ja 2 sätestatule.
10.Kostja väidetel ei nõudnud ta hagejalt leppetrahvi, sest selleks puudus lepingus vastav kokkulepe, vaid kostja rakendas lepingu p-s 6.1. kokkulepitud õiguskaitsevahendit ehk vähendas töövõtjale makstavat igakuist tasu nullini. Sellise õiguskaitsevahendi sätestab VÕS § 646 lg 5. 08.11.2013.a. oli kostjale selge, et hageja puudusi lepingus ei kõrvalda, kostja likvideeris ise puudused ajavahemikul 08.11.2013.a. – 18.11.2013.a. ja kandis kulusid kokku 12.745,43 eurot, mis olid suuremad kui igakuine hagejale makstav lepingutasu, millest tulenevalt otsustas kostja hagejale lepingutasu 2013.a. oktoobrikuu eest mitte maksta.
11.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas hageja Saku valla aedniku poolt 1.11.2013.a. koostatud akti, fotod Saku valla territooriumist, mille suhtes oli poolte vahel sõlmitud hooldusleping, Saku Vallavalitsuse poolt XXX OÜ-le 08.11.2013.a. tehtud leppetrahvi hoiatuse, XXX OÜ poolt koostatud kulude arvestuse perioodil 11.-18.11.2013.a. teostatud tööde ja kasutatud abivahendite kohta, Laserauto OÜ arve XXX OÜ-le ja nimetatud äriühingute poolt koostatud tööde üleandmise vastuvõtmise akti. Kohtuotsuse põhjendused.
12.Kohus on seisukohal, et vaidluse lahendamisel poolte vahel kuuluvad kohaldamisele VÕS § 76 lg 1 ja lg 3 sätted, mis sätestavad, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, et kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil, ning sama seaduse 36. peatüki sätted, mis reguleerivad töövõtulepingu erisusi võrreldes võlaõigusseaduses sätestatud üldnormidega lepingust tulenevate kohustuste rikkumiste puhuks. VÕS § 635 lg 1 kohaselt on töövõtuleping leping mille kohaselt kohustub üks isik ehk töövõtja valmistama asja, muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ja teine isik ehk tellija maksma selle eest tasu. Selleks, et võtta seisukoht kas hageja nõue lepingujärgse tasu väljamõistmiseks kostjalt kuulub rahuldamisele või oli kostjal õigus vähendada hagejale 2013.a. oktoobrikuu eest tasumisele kuuluvat kuutasu nullini, nagu ta väidab teinud olevat, sest hageja jättis osa kokkulepitud tööst tegemata ja kostja teostas selle ise teise äriühingu abil, tuleb kohtul kontrollida kas lepingupooled täitsid oma lepingust tulenevad kohustused vastavalt kokkulepitule või rikkus hageja lepingut ning kas lepingu rikkumine oli vabandatav või mitte.
13.Hageja nõude rahuldamise eelduseks ehk töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks on üldjuhul VÕS § 637 lg 3 kohaselt töö valmimine. Tööde üleandmine- vastuvõtmine toimub üldjuhul sellekohase akti koostamisega. Ka käesoleval juhul olid pooled kokku leppinud, et tööde vastuvõtmine toimub üleandmis-vastuvõtmis aktiga, sellekohase akti koostas iga kuu alguses eelmise kuu kohta Saku valla aednik, sest Saku vald oli lepingujärgsete hooldustööde lõpptellijaks, kusjuures akti märgiti üksnes need tööd, mida lepingukohaselt täidetud ei olnud. Ka vaidlusaluse 2013.a. oktoobrikuu teostatud tööde kohta koostas Saku valla aednik XXX akti, kuhu märkis ära milliste piirkondade millised haljasalad on seisuga 01.11.2013.a. riisumata (t/l 76-77). Samas aktis anti kostjale Saku valla kui lõpptellija poolt tähtaeg 07.11.2013.a. tööde teostamiseks.
14.Kohus on seisukohal, et tulenevalt sellest, et
- kõigist poolte vahel sõlmitud lepingus kokku lepitud töödest jäid lehed riisumata 2013.a. oktoobrikuu lõpus hageja poolt 30,04 %-l hoolduspiirkonna ruutmeetrite arvust, mille aritmeetilise suuruse üle poolte vahel vaidlus puudub (vt kohtuistungi protokoll t/l 195 pöördel); - ülejäänud tööde osas, mida XXX poolt 01.11.2013.a. koostatud aktis (t/l 76-78) märgitud ei ole, kostjal hageja vastu pretensioone tegemata või puudustega tehtud tööde osas ei olnud; - 28. ja 29. oktoobril 2013.a. oli Eestis torm, mida tõendab EMHI kodulehel olev informatsioon (t/l 32-33), mille tagajärjel üldteadaolevalt langeb puudelt maha ka tavapärasest rohkem lehti; - nimetatud asjaolu saab käsitleda kohustuse rikkumist vabandava asjaoluna VÕS § 103 lg 1 ja 2 mõttes, ei olnud kostja õigustatud hageja suhtes rakendama niivõrd äärmuslikku õiguskaitsevahendit nagu on hinna alandamine nullini ehk siis kogu viimase kuu arve tasumata jätmine.
15.Kohus nõustub hagejaga, et kostjal oleks tulnud anda hagejale kõigepealt puudustega tehtud töö tegemiseks, seal hulgas ka lehtede riisumiseks, täiendav tähtaeg, mida kostja ei teinud. Kostja esindaja XXXe-kirjast 6. novembrist 2013.a. Kristiina Leppikule nähtub, et hagejale anti aega 1 päev haljasaladel olevate lehehunnikute ära koristamiseks (t/l 38), mitte lehtede riisumiseks haljasaladelt. Kohtu hinnangul oleks 1 päevane tähtaeg lehtede riisumiseks olnud ka ebamõistlikult lühike, eriti kui arvestada tormiga maha langenud lehtede hulka, mis nähtub ka kostja poolt esitatud fotodelt (t/l 89-129).
16.Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kostja poolt väidetud lehtede riisumise ja äravedamise hind ja kilometraaž, mida kostja väidetavalt maksis hageja poolt puudustega tehtud töö tegemise eest summas 12.745,43 eurot ei ole eluliselt usutav ei kilometraaži pikkuse (3000 km) ega ka töö maksumuse osas, sest hagejale maksis kostja igakuiselt kogu töövõtulepingu järgse hooldustöö eest 12.546,23 eurot.
17.Kõigest eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et õiglane ja põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista 69,96 % poolte vahel kokku lepitud igakuisest tasust ehk 8777,34 eurot, sest 30,04 % ulatuses oli kostja õigustatud hagejale makstavat tasu suurust alandama puudustega tehtud tööde tõttu.
18.Hageja viivisenõude rahuldamisel juhindub kohus VÕS § 113 lg 1 sätestatust, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Arvestades asjaoluga, et VÕS § 94 lg 1 sätestatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli enne 1. jaanuari 2014. a. oli 0,25 %, kuni 1. juulini 2014.a. oli 0,15 %, kuni 1.jaanuarini 2015.a. oli 0,05 % ja kuni 01.07.2015.a oli samuti 0,05 % ning kostja oli viivituses nimetatud perioodidel vastavalt 46 päeva, 181 päeva, 184 päeva, 181 päeva ja 24 päeva arvestusega, et hageja nõuab viivist perioodi alates 16.11.2013.a., mil nõue muutus sissenõutavaks, kuulub kostjalt viivis väljamõistmisele järgmiselt:
- perioodi 16.11.2013 (nõude sissenõutavaks muutumise kuupäev) - 31.12.2013 eest [8777,34 (põhivõlg) x 0,02 % päevas (VÕS§ 113 lg 1 sätestatud viivise määr 8,25 % : 365) x 46 (viivitatud päevade arv)] = 80,75 eurot; - perioodi 01.01.2014 – 30.06.2014 eest [8777,34 (põhivõlg) x 0,02 % päevas (VÕS§ 113 lg 1 sätestatud viivise määr 8,15 % : 365) x 181 (viivitatud päevade arv)] = 317,74 eurot; - perioodi 01.07.2014 – 31.12.2014 eest [8777,34 (põhivõlg) x 0,02 % päevas (VÕS§ 113 lg 1 sätestatud viivise määr 8,05 % : 365) x 184 (viivitatud päevade arv)] = 323,01 eurot; - perioodi 01.01.2015 – 30.06.2015 eest [8777,34 (põhivõlg) x 0,02 % päevas (VÕS§ 113 lg 1 sätestatud viivise määr 8,05 % : 365) x 181 (viivitatud päevade arv)] = 317,74 eurot; - perioodi 01.07.2015 – 24.08.2015 (kohtuotsuse avaldamise aeg) eest [8777,34 (põhivõlg) x 0,02 % päevas (VÕS§ 113 lg 1 sätestatud viivise määr 8,05 % : 365) x 24 (viivitatud päevade arv)] = 42,13 eurot. Seega kuulub kokku kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viiviste katteks 1081,37 eurot. Alates kohtuotsuse tegemisest kuulub kostjalt viivis hageja kasuks väljamõistmisele VÕS § 113 sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni nagu võimaldab TsMS § 367 märgitu. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
19.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 163 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ümardatult 70 % ulatuses, jätab kohus menetluskulud 30 % ulatuses hageja kanda ja 70 % ulatuses kostja kanda.
20.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu moodustavad kokku 2150.- eurot.
ja hageja õigusabikulud. mis
21.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas kohtumenetluses riigilõivu kukku 550.- eurot. Seega on nimetatud kulu kandmine hageja poolt tõendatud ja tulenevalt asjaolust, et kohus jaotas menetluskulud nii, et 70 % menetluskuludest jäävad kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 385.- eurot (550 x 70 %).
22.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu summas 2150.- eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja esindaja õigusabi 21,5 tundi tunnihinnaga 100.- €/h. Kostja on seisukohal, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 13 tunni ulatuses, sest kostja ei pea maksma kinni hageja õigusabikulusid, kui hageja esindaja peab hagiavaldust täiendama, ka ei kuulatud kohtus üle tunnistajaid, milleks ei saanud hageja esindajal kuluda aega. Kohus leiab, et hageja esindaja õigusabikulu, mis on tekkinud seoses hagiavalduse menetlemisega kohtus on põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei pea hagejale hüvitama menetluskulusid kui hageja esindaja ei esita kohe korrektset ja täpset hagi, vaid peab seda vastavalt kohtumäärusele täpsustama ja täiendama. Samuti nõustub kohus kostjaga selles, et kuivõrd tunnistajaid kohtus üle ei kuulatud, puudub hagejal õigus nõuda vastaspoolelt esindajakulu seoses tunnistajate ütluste selgitamisega ning ka kohtuistungiks
ettevalmistamise aeg 4 tundi on vandeadvokaadi puhul ülepaisutatud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud hageja esindaja poolt kulutatud ajaks hageja esindamisel 15 (7+3+2+3) tundi. Kuna kohus rahuldab hagi 70 % ulatuses kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu summas 1050.- eurot (100 x 15 x 70 %). Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku summas 1435.- eurot (385 + 1050).
23.Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulu summas 1494,65 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr õigusabiteenuse osutamisel on olnud 100.- eurot (ilma käibemaksuta) ja kostja on osutanud oma kliendile õigusabi 14 tunni ja 55 minuti ulatuses. Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et vastav kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on kooskõlas Riigikohtu praktikaga ning kostja esindamiseks kulunud aeg on samuti võrdne hageja esindajal viimase esindamiseks kulunud põhjendatud ajaga, millest tulenevalt on 1494,65 eurot kostja õigusabikulu põhjendatud. Arvestades aga asjaoluga, et kohus rahuldab hagi 70 % ulatuses, oleks kostjal õigus hagejalt saada oma õigusabikulude katteks 448,40 eurot (1494,65 x 30 %).
24.Juhindudes TsMS § 445 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt juhul kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel tuleb kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulude katteks välja mõista 986,60 eurot (1435 – 448,40).
25.Kuna pooled taotlesid kooskõlas TsMS § 177 lg 4 sätestatuga menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras ja tasaarvestuse tulemusena peab kostja maksma hagejale menetluskulude katteks 986,60 eurot, rahuldab kohus hageja taotluse. Tsiviilasja hinna määramine.
26.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS §-st 133, mille lõike 1 järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ning lõike 2 kohaselt liidetakse käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Tulenevalt asjaolust, et hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 12.546,23 €, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 438,60 € ja viivise protsendina (EKP põhifinantsoperatsioonidele kohaldatav intressimäär, millele lisandub 7% aastas) põhinõudest kuni põhivõla täitmiseni, on käesoleva tsiviilasja hind 13.994,80 eurot (12.546,23 + 438,60 + 1009,98). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.