AS WIPESTREX GRUPP hagi Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) vastu rahalises nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.05.2015.a määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS WIPESTREX GRUPP määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): AS WIPESTREX GRUPP (registrikood 10490620), tehinguline esindaja vandeadvokaat Madis Vinni Kostja: Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) (registrikood 70001231), tehinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.05.2015.a määrus osas, milles maakohus mõistis AS-ilt WIPESTREX GRUPP Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) kasuks välja 9850 eurot ületava hüvitise menetluskulude eest. Teha tühistatud osas uus lahend, millega jätta nimetatud summat ületavas osas Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.
2.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Rahuldada Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. 2) Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja AS-ilt
WIPESTERX
GRUPP
Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) kasuks menetluskulud summas 9850 eurot.
1(11)
Tsiviilasi nr 2-09-42181
3) Jätta Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 5441,64 euro ulatuses. 4) Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb AS-il WIPESTERX GRUPP tasuda Eesti Vabariigile (Keskkonnaministeeriumi kaudu) hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (9850 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahuldada AS WIPESTREX GRUPP määruskaebus osaliselt. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4). Jätta rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus kaebuselt esitatud riigilõivu tagastamiseks. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja esitas 24.08.2009.a Harju Maakohtule hagi kostja vastu 31 500 000 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Harju Maakohus jättis 12.02.2010.a otsusega hagi rahuldamata ning jättis menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2011.a otsusega tühistati Harju Maakohtu 12.02.2010.a otsus ja apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Riigikohus tühistas 22.02.2012.a otsusega 3-2-1-164-11 Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2011.a otsuse ja Harju Maakohtu 12.02.2010.a otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule; kassatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Harju Maakohtu 10.06.2013.a otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2014.a otsusega jäeti Harju Maakohtu 12.02.2010.a otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigikohus jättis 06.08.2014.a määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Lõpplahend jõustus 06.08.2014.
2.Kostja esitas 18.08.2014.a Harju Maakohtule kostja menetluskulude nimekirja, milles palus menetluskulude väljamõistmist hagejalt summas 15 291,64 eurot (kokku osutati hagejale õigusabi 116 t ja 45 min tunnihinnaga 120-125 eurot ning maksti riigilõivu 1000 euro ulatuses).
3.Hageja hinnangul on kostja 18.08.2014.a avalduses märgitud menetluskulud suures osas põhjendamata, samuti ei seondu hageja hinnangul osad menetluskulud käesoleva tsiviilasja menetlusega. Hageja märkis ka, et kostja 18.08.2014.a avalduses märgitud kuupäevad, millal mõni toiming teostati, on kronoloogiliselt ebatäpsed ning ei vasta käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumentide kuupäevadele. Hageja pidas 18.11.2009 dateeringuga toimingute põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 10 t. 01.03.2010 dateeringuga toiminguid pidas hageja põhjendatuks maksimaalselt 5 t ulatuses. 30.06.2010 dateeringuga toiminguid pidas hageja põhjendatuks maksimaalselt 3 t ulatuses. 17.05.2011, 18.05.2011, 26.05.2011 dateeringuga toiminguid (kestus kokku 9 t 15 min) peab hageja põhjendatuks maksimaalset 5 t ulatuses. 19.09.2011.a, 09.01.2012.a ning 01.03.2012.a kuupäevaga toimingud palus hageja jätta tervikuna arvestamata, kuna kirjeldusest ei selgu tehtud toimingud. 19.12.2012.a dateeringuga toiminguid pidas hageja põhjendatuks maksimaalselt pooles ulatuses ehk 6 t 15 min. 27.05.2013 dateeringuga toiminguid pidas hageja põhjendatuks maksimaalselt 1 t ulatuses, kuna vastus oli lakooniline ning õiguslikult mittekeerukas. 27.08.2013, 13.09.2013 dateeringuga toiminguid pidas hageja põhjendatuks maksimaalselt 5 t ulatuses. 26.03.2014.a dateeringuga toiminguid pidas hageja põhjendatuks maksimaalselt pooles ulatuses ehk 3 t 30 min. 27.05.2014.a dateeringuga toiminguid mitte arvestada, kuna hageja hinnangul on põhjendamatu toiming kassatsioonkaebusega tutvumine ja kommunikatsioon kliendiga, kuivõrd ringkonnakohtu otsuse järgseid toiminguid ei saa pidada põhjendatuks. Menetluskulude taotluse koostamise eest
2(11)
Tsiviilasi nr 2-09-42181 ei saa menetluskulusid välja mõista, samuti mitte 15 min ulatuses (e-kirjavahetus kliendiga). Hageja hinnangul ei saanud kostjal tekkida kulusid riigilõivu peale, kuivõrd TsMS §-i 145 kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline vabastatud riigilõivu ja kautsjoni tasumisest. Seega palus hageja kohtul jätta kõnealune kulu hagejalt välja mõistmata. Kokkuvõtvalt pidas hageja põhjendamatuks õigusabiteenust kokku 54 t ulatuses ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 62 t 45 min. Kuna kostja on oma 18.08.2014.a avalduse p-s 2.2 märkinud, et kostjale on esitatud õigusabi hinnaga vahemikus 120-125 eurot tunnis, ei ole hagejal võimalik avaldusest tuvastada, millisel ajahetkel millise tunnihinnaga kostjale õigusabi osutati. Nimetatud põhjustel ei olnud hagejal võimalik esitada kohtule hinnangut selle kohta, millises rahalises suuruses on kostja õigusabikulu põhjendatud. Juhul, kui hageja ei esita täpsustavaid andmeid, palus kostja kohtul menetluskulude vähendamisel lähtuda tunnitasu määrast 125 eurot/h (ilma käibemaksuta). Hageja palus kohtul ka hinnata, kas lepingulise esindaja kasutamine ning sellest tekkinud kulude väljanõudmine hagejalt on üleüldse põhjendatud. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja hagi riigivara võõrandamisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Tegemist on valdkonnaga, mis kuulub riigivaraseaduse kohaselt Eesti Vabariigi (antud juhul Keskkonnaministeeriumi kaudu) kui riigivara valitseja pädevuse hulka. Seega iseenesest ei ole tegemist vaidlusega, mida ei saaks pidada Eesti Vabariigi üheks pädevuse hulka kuuluvaks tegevuseks ning seetõttu on oluline hinnata, kas vaatamata juriidiliselt pädevate isikute olemasolule (s.o Keskkonnaministeeriumil on oma õigusosakond), on õigustatud ministeeriumi väliste õigusnõustajate kasutamine. Tegemist on asjaoluga, mis võis hageja hinnangul kostja menetluskulude hüvitamise nõude täielikult välistada.
4.Harju Maakohus rahuldas 14.05.2015.a määrusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 13 225 eurot ning jättis kostja avalduse rahuldamata 2066,64 euro ulatuses. Samuti määras kohus, et hagejal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist. Kohus selgitas põhjendustes, et igal menetlusosalisel, vaatamata tema staatusest (juriidiline isik, avalikõiguslik juriidiline isik jne) on vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku kehtivale regulatsioonile võimalus esindada ennast menetluses isiklikult või esindaja kaudu. Asjaolu, et Keskkonnaministeeriumil on olemas õigusosakond ning valdkond kuulub riigivara valitseja pädevusse, ei sea piiranguid menetlusosalise valikuvabadusele esindaja määramisel. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane hageja esitatud vastuväide kostja lepingulise esindaja kulude põhjendamatuse osas. Kohtutoimikust ei nähtunud, et kostja teostatud toimingud, nõudnuks riigilõivu tasumist. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastava kulu kandmine kostja poolt tõendatud ning kohus jättis kostja taotluse riigilõivu hüvitamiseks summas 1000 eurot rahuldamata. Kohus leidis, et kostja 18.11.2009.a toimingutele kulutatud aeg on põhjendatud ning vajalik, arvestades hagiavalduse, selle lisade ning vastuse ning selle lisade mahtu ning sisu. Kohus hindas vajaliku ning põhjendatud ajakuluna ka kostja esindaja poolt täiendavalt Keskkonnaministeeriumi poolt edastatud materjaliga tutvumist. Kohus leidis, et 01.03.2010.a dateeringuga menetlustoimingutest kostja esindaja märgitud ajakulu 1 t 15 min ulatuses hageja vastuse ja lisade analüüsiks on põhjendatud, arvestades vastuse mahtu ja lisasid. Istungi ettevalmistumisele on kostja esindaja kulutanud 3 t 30 min, mille hulka arvestati muuhulgas kohtuasja materjalide analüüs. Kohtuistungiks ettevalmistumise aluseks ning kliendi õiguste parimaks kaitseks on vajalik kohtuasja materjalidega tutvumine ka vahetult enne kohtuistungit. Maakohus ei pidanud põhjendatuks hageja väidet, et kostja esindaja on juba eelnevalt kohtuasja materjalidega tutvunud. Arvestades kohtuasja materjalide hulka kohtuistungi toimumise hetkeks 20.01.2010.a, luges kohus istungiks ettevalmistumise ajakulu 3,5 t ulatuses põhjendatuks. Kostja esindaja tõi menetluskulude nimekirjas välja istungil osalemise ajakuluna 1 t 15 min. Kohtuistungi protokolli kohaselt avati istung 11:05 ning istung lõppes 12:08 – istung kestis kokku 1 tund 3 minutit. Eeltoodust tulenevalt luges kohus istungil osalemise põhjendatud
3(11)
Tsiviilasi nr 2-09-42181 ajakuluna 1 t 3 min summas 131,25 eurot (1 t 3 min x 125 eurot/t). Kohtuistungi protokolliga ja hageja taotlusega tutvumisele, lisaks kostja taotluse koostamisele kulunud 1 t 45 min pidas kohus põhjendatuks ja vajalikuks, arvestades kohtuistungi protokolli, hageja ning kostja taotluste sisu ja mahtu. Kostja esindaja kulutatud 45 min 12.02.2010.a Harju Maakohtu otsuse analüüsiks pidas kohus põhjendatuks, arvestades otsuse sisu ja mahtu (ca 6 lk). Seoses ringkonnakohtu määrusega ning hageja määruskaebusega, Riigikohtule vastuse koostamisega ning majandusandmeid puudutava materjaliga tutvumisega, arvestades kostja vastuse sisu ja mahtu ning hageja poolt teostatud majandusandmete analüüsi, oli kohtu hinnangul põhjendatud kostja esindaja märgitud ajakulu 5,5 t ulatuses. Ülejäänud 30.06.2010.a dateeringuga märgitud toimingud ja nende ajakulu olid kohtu hinnangul materjalide sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ning vajalikud. Arvestades apellatsioonkaebuse vastuse sisu ja mahtu, lisaks asjaolu, et kostja esindaja on analüüsinud kohtupraktikat, on kohus seisukohal, et kostja esindaja märgitud kogukulu eelnimetatud kolmel kuupäeval teostatud toimingute eest 9 t 15 min ulatuses on põhjendatud. Arvestades kassatsioonkaebuse sisu ja mahtu, jäi kohus seisukohale, et kostja esindaja märgitud ajakulu antud toimingu teostamiseks on põhjendatud. Kohus jäi seisukohale, et kostja vastuse koostamiseks ning hageja vastuse analüüsile kulunud aeg kassatsioonimenetluses 5 t ulatuses on põhjendatud. 22.02.2012.a on Riigikohus teinud lahendi nr 3-2-1-164-11, mis on koostatud 11-l leheküljel. Arvestades, et kostja menetluskulude nimekirjas on kuupäevaga 01.03.2012.a välja toodud õigusabi tunnitasu alusel mahus 1 t 45 min ning kohtutoimikust nähtuvalt ei ole võimalik teisi antud kuupäevale eelnevaid või järgnevaid toiminguid kuupäevaga siduda, jõudis kohus seisukohale, et kostja esindaja märgitud ajakulu 1 t 45 min ulatuses on kulunud Riigikohtu lahendi analüüsile. Kohus, hinnanud esitatud otsuse sisu ja mahtu leidis, et kostja esindaja märgitud ajakulu otsuse analüüsiks on põhjendatud. Maakohus leidis, et riigilõivu tagastamisega seotud materjalidega ning määruskaebusega tutvumisele on põhjendatud ajakulu 45 min. Maakohus pidas põhjendatuks ringkonnakohtu määrusega tutvumisele ja edastamisele kulunud 15 minutit, arvestades määruse mahtu ning 09.07.2012.a vastuse koostamisele määruskaebusele kulunud ajakulu, arvestades dokumendi sisu ja mahtu. Kohus leidis, et kostja esindaja märgitud ajakulu on põhjendatud ning vajalik hageja hagiavalduse täiendava põhjenduse ning selle lisade, kohtupraktika ning materjali analüüsile, lisaks vastuse koostamisele hageja hagiavalduse täiendavatele põhjendustele kulunud mahus, arvestades kostja esindaja poolt analüüsitud materjali suurt mahtu ning 18.12.2012.a esitatud seisukohta. 27.03.2013.a kulutatud aeg oli kohtu arvates mõistlik ning põhjendatud, analüüsides dokumente ning toiminguid. Kohus leidis, et apellatsioonkaebusega tutvumisele, analüüsile ja kostja vastuse koostamisele kulunud 7 t ja 30 min oli põhjendatud ja mõistlik. Kostja lepingulise esindaja poolt läbiviidud toimingud on nimekirja spetsifikatsioonil kirja pandud n-ö kobarkirjena, st mitu erinevat toimingut on näidatud ajaarvestuses ühe toiminguna, eristamata, kui palju kulus aega iga konkreetse õigusabi osutamiseks tehtud toimingu peale. Kohus leidis, et sellisel kujul esitatud menetluskulude nimekirja puhul on võimalik hinnata üksnes menetlustoiminguid, mis on kohtutoimiku vahendusel kontrollitavad. Kohtul oli võimalus kontrollida kohtuistungi kestust. 20.02.2014.a kohtuistungi protokolli kohaselt avati istung 15:03 ning istung lõppes 16:13, mille kohaselt kestis istung kokku 1 t 10 min. Eeltoodust tulenevalt luges kohus põhjendatud ajakuluna istungil osalemiseks 1 t 10 min ulatuses. Õiguslikuks analüüsiks ning istungiks ettevalmistumiseks, lisaks kliendile küsimuste ning ülevaate edastamiseks on kostja esindajal seega kulunud 5 t ja 50 min, mis kohtu hinnangul ei olnud põhjendatud, arvestades kostja esindaja poolt eelnevalt märgitud ajakasutust materjalide ning kohtupraktika analüüsiks. Kohus leidis, et istungiks ettevalmistumise, õigusliku analüüsi ning kliendisuhtluse koguajakuluna on põhjendatud 3,5 t summas 420 eurot (3,5 t x 120 eurot/t). Kostja esindaja ajakulu nõupidamiseks ettevalmistumiseks, nõupidamisel osalemiseks ning kohtuistungi protokolliga tutvumiseks 1 t ulatuses oli kohtu hinnangul põhjendatud ning proportsionaalne. Kohus leidis, et kostja
4(11)
Tsiviilasi nr 2-09-42181 27.05.2014.a kulu seoses kassatsioonkaebusega tutvumisega ning kliendiga suhtlemisega 45 min ulatuses summas 90 eurot ei ole põhjendatud, kuna kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse ja kostjal ei tekkinud sellega seoses kohustusi. Kohus jõudis seisukohale, et pärast menetluse lõppemist e-kirjavahetus kliendiga ja menetluskulude taotluse koostamine ei ole põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mida hagejalt välja mõista. Kokku luges kohus põhjendatuks ajakulu 108 t ja 43 min menetluskuluna summas 13 225 eurot (õigusabi tunnihinna määraga 125 eurot mahus 3 t ja 48 min ning õigusabi tunnihinna määraga 120 eurot mahus 72 t ja 55 min).
5.Hageja esitas 29.05.2015.a määruskaebuse Harju Maakohtu 14.05.2015.a määruse peale, paludes tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata, ning alternatiivselt tühistada maakohtu määrus osaliselt osas, millega määrati menetluskulude rahaline suurus kindlaks ulatuses, mis ületab mahtu 62 t ja 45 min. Hageja arvates on kostja menetluskulude nõue tervikuna põhjendamatu, arvestades vaidluse olemust. Kuigi menetlusosalisel võib olla õigus kasutada välist õigusabi enda esindamiseks, ei välista see hinnangu andmist antud kulude põhjendatusele, s.t sõltumata õigusest välist õigusabi kasutada, ei pruugi sellest tingitud kulud vaidluse asjaolusid arvestades olla põhjendatud. Hageja hinnangul on küsimus ministeeriumi pädevuses oleva ressursi efektiivses kasutamises. Hageja selgitas, et tegemist on valdkonnaga, mis kuulub ministeeriumi kui riigivara valitseja pädevusse ning õigusosakonna olemasolul, ei saa pidada antud asutuse pädevusse kuuluvate vaidluste lahendamisel välise õigusabi kasutamisest tingitud kulu põhjendatuks. Tegemist ei ole hageja vastuväitega vastava õiguse olemasolu kohta valida asutuseväline lepinguline esindaja, vaid vastavate kulude põhjendatuse kohta. Seejuures pidi hageja võimalikuks antud osas kasutada ning arvestada halduskohtumenetluses väljendatud põhjendusi seoses haldusorgani poolt haldusvälise õigusabi kasutamist ning selle põhjendatust (nt RKHK otsuseid asjas nr 3-3-1-52-07, p 10; 32-1-24-07, p 16). Antud lahendites on selgitatud, et kuigi haldusorganil on õigus kasutada haldusvälist õigusabi, ei tähenda see seda, et sellised kulud tuleks teiselt menetlusosaliselt välja mõista. Oluline on seejuures, kas antud õigusabi kasutamine on seotud haldusorgani pädevusse kuuluva küsimusega või mitte. Käesoleval juhul on ka kohus ise välja toonud, et vaidlust võib pidada ministeeriumi kui riigivara valitseja pädevusse kuuluvaks. Sellest tulenevalt leidis hageja, et käesoleval juhul ei saa pidada kostja kulusid lepingulisele esindajale põhjendatuks ja avaldus tuleb jätta rahuldamata. Sõltumata eeltoodust, leidis hageja, et ka esitatud menetluskulude nimekirja osas esinevad alused maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude täiendavaks vähendamiseks, eelkõige lähtudes hageja 27.01.2015.a esitatud vastuväidetest. Hageja leidis, et maakohus ei ole hageja vastuväiteid terves ulatuses arvestanud ning andnud hinnangut menetluskulude põhjendatusele vastuväiteid sisuliselt arvestamata. Kohus leidis, et põhjendatud ajakulu on kostja esindaja poolt täiendavalt Keskkonnaministeeriumi poolt edastatud materjalidega tutvumine (p 24 II lõik viimane lause). Samas ei ole kontrollitav, milles need täiendavad andmed väljenduvad ning hageja hinnangul sellisel juhul, ei saa pidada antud kulu põhjendatuks (s.o maht 15 min). Samuti ei pea hageja põhjendatuks hagile vastamisega seotud toimingute kogumahtu 16 t 45 min. Hageja hinnangul on põhjendatud maht 10 t. Hageja pidas põhjendamatuks ka kohtu poolt kostja avalduse p-des 2.6.21-2.6.23 nimetatud kulukirjete sisustamist, kuivõrd need olid oletuslikud. Kulude kontrollitavus peab nähtuma avaldaja poolt esitatavast menetluskulude nimekirjast ning ebaselguse korral on see avaldaja risk. Juhul, kui avaldaja ei pea vajalikuks enda menetluskulude nimekirja osas selgitusi anda, ei saa oletada, milliste toimingutega seotud kuludega tegemist võib olla. Seetõttu leiab hageja, et antud osas oleks pidanud kohus igal juhul menetluskulude kindlaksmääramisel nende rahalist suurust antud osas vähendama. Määrusest nähtuvalt ei ole kohus andnud hinnangut vastuväitele, mis seondub kulukirjetega kuupäevade
5(11)
Tsiviilasi nr 2-09-42181 17.05.2011, 18.05.2011 ja 26.05.2011 kohta (hageja 27.01.2015 vastuse p 5 d)). Hageja hinnangul ei põhjendanud kohus, millest tulenevalt on jäetud arvestamata menetluskulude põhjendatuse hindamisel sellega, et menetlustoimingutena kajastatud menetlusdokumentide puhul kattuvad nende sisud varasemate menetlusdokumentidega, kusjuures antud asjaolu on välja toonud ka kohus ise (määruse p 29 III lõik). Kohus ei ole määruses hinnanud ka hageja vastuväiteid, mis seonduvad korduvate, samasisuliste toimingute tegemisega. Kohus on sellegipoolest pidanud põhjendatuks nende arvestamist täies mahus. 27.08.2013 ja 13.09.2013.a kuupäevaga menetlustoimingute puhul ei ole hageja hinnangul kohus sisuliselt nende põhjendatust hinnanud, kohus on lakooniliselt nentinud, et kulud on põhjendatud, aga samas ei nähtu määruses kohtu poolt hagejate vastuväidete arvestamist.
Kostja palus jätta määruskaebuse täies ulatuses rahuldamata.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
8.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 14.05.2015.a kohtumäärus tuleb osaliselt tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu. Määruskaebus tuleb TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel osaliselt rahuldada. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, millega avaldus maakohtus rahuldamata jäeti ja mille peale ei ole määruskaebuses kaevatud. Määruskaebus on osaliselt põhjendatud kostja lepingulise esindaja tundide mahu osas ja annab alust maakohtu määruse osaliseks tühistamiseks. Muus osas määruskaebuse väited maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna ning TsMS § 659 ja 654 lg 6 alusel nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ning neid käesolevas lahendis ei korda.
9.Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtu seisukohaga seoses haldusorgani poolt lepingulise esindaja kasutamise põhjendatusega. Hageja on määruskaebuses maakohtu seisukohaga mitte nõustunud ning leidis, et tegemist ei ole hageja vastuväitega õiguse olemasolu kohta valida asutuseväline lepinguline esindaja, vaid vastavate kulude põhjendatuse kohta (küsimus on ministeeriumi pädevuses oleva ressursi efektiivses kasutamises). Hageja viitas enda põhjendustes halduskohtumenetluse praktikale ning leidis, et kuigi haldusorgan võib küll lepingulist esindajat kasutada, siis ei ole põhjendatud neid teiselt menetlusosaliselt välja mõista. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluses eksisteeriv praktika selles osas, et kui haldusorgan kasutab enda igapäevase põhitegevuse raamidesse kuuluvas kohtuvaidluses lepingulist esindajat, võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral, ei ole kohaldatav tsiviilvaidluste puhul. Käesolevas asjas sedastas ka Riigikohus 22.02.2012.a lahendis asjas nr 3-2-1-164-11, et: „Hoolimata sellest, et riigivara võõrandamise korral on era- ja avalik-õiguslikud suhted omavahel põimunud, saab poolte vahel tekkinud õigussuhet käsitada eraõigusliku suhtena, st kostja osales avalik-õigusliku juriidilise isikuna tsiviilõigussuhtes“. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendites oli tegemist haldusorganiga ja halduslepingu alusel haldusülesannet täitnud eraõigusliku isikuga. Nimetatud kohtulahenditest tuleneb, et haldusasjades on selline seisukoht kohaldatav tulenevalt haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse eripärast. Halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg 1). Käesoleval juhul aga osales haldusorgan eraõiguslikus ehk võrdsete osapooltega suhtest tulenevas vaidluses eraõiguslike nõuete üle (esialgu kvalifitseeriti hageja nõue alusetust rikastumisest tuleneva nõudena, mis hiljem kvalifitseeriti ümber kahju hüvitamise nõudeks). Ringkonnakohus ei leia, et kuna
6(11)
Tsiviilasi nr 2-09-42181 Keskkonnaministeeriumil on õigusosakond ning kuna üldiselt Eesti Vabariik on riigivara valitseja, oleks seetõttu vastaspoolelt põhjendamatu mõista välja lepingulise esindaja kulusid vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Samuti ei ole käesoleva vaidluse raames kohtul pädevust hinnata ministeeriumi pädevuses oleva ressursi efektiivset kasutamist vaid ainult konkreetses tsiviilvaidluses ühe menetlusosalise lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid.
10.Hoolimata eelnevast leiab ringkonnakohus, et maakohus on osaliselt rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Selguse huvides käsitleb ringkonnakohus kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust hageja ja maakohtu poolt kasutatud kuupäevaliste grupeeringute kaupa.
11.18.11.2009.a toimingute osas ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire, hinnates nende kulude põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 16 t ja 45 min on põhjendatud ja vajalik aeg, mis tervikuna võiks kuluda sellise mahu ja keerukusega tsiviilvaidluses hagiavaldusele vastamiseks. Käesoleva vaidluse puhul esialgu küll lahendati alusetust rikastumisest tulenevat nõuet, mis per se ei ole keerulisem tavalistest vaidlustest, kuid arvestades käesoleva vaidluse tausta ja konkreetseid asjaolusid (tegemist oli riigivara enampakkumisega), hagiavalduse ja selle lisade sisu ja mahtu, vastuse ja selle lisade sisu ja mahtu, siis on usutav, et hagiavaldusele vastamiseks võis kuluda tervikuna 16 t ja 45 min, mis vastab umbes kahele tööpäevale. Määruskaebuses on hageja eraldi välja toonud, et kuna Keskkonnaministeeriumi poolt edastatud materjal ei ole täpselt ära määratletud, ei saa selliste materjalidega tutvumist pidada põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab aga, et arvestades seda, et Keskkonnaministeerium (Eesti Vabariik) oli ühe menetlusosalisena esindatav, siis on eluliselt usutav, et hagiavaldusele vastuse koostamiseks saatis Keskkonnaministeerium esindajale materjale, millega tutvumiseks esindajal aega kulus. Hagiavalduse vastusele on lisatud ka erinevaid lisasid, mh 10.08.2006.a Keskkonnaministeeriumist toimunud nõupidamise protokoll ja Hansapanga 24.08.2006.a kiri Keskkonnaministeeriumile, Keskkonnaministri 12.07.2006.a käskkiri nr 816 jne, mis võivad kõik olla Keskkonnaministeeriumi poolt edastatud materjalid. Samas võisid edastatud materjalid olla lisaks ka muud materjalid, mida erinevatel kaalutlustel ei esitatud lisadena. See, et menetluskulude nimekirjas ei ole detailselt ülesloetud, mis dokumentidega või materjalidega tutvuti vastuse koostamiseks, ei ole alus, et pidada kulu põhjendamatuks ja ebavajalikuks, arvestades, et hagiavaldusele vastuse koostamiseks kulunud aeg terviklikult (koos vaidlusaluse 15 min) on vajalik ja põhjendatud.
12.01.03.2010.a toimingute osas ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul ületanud diskretsiooni piire, v.a viimase kirje osas. Hageja 29.12.2009.a vastuse ja lisadega tutvumisele kulunud aeg 1 t ja 15 min on ringkonnakohtu arvates vajalik ja põhjendatud ajakulu, arvestades nimetatud menetlusdokumendi mahtu ja sisu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades kohtuistungiks kogunenud toimikumaterjalide hulka, asjaolu et istung toimus u 2,5 kuud pärast kostja vastuse koostamist, ning et kliendi õiguste parimaks kaitseks ning ka efektiivseks istungiaja kasutamiseks on vajalik olla kohtutoimikuga põhjalikult tutvutud vahetult enne kohtuistungit ning arvestades ka, et tegemist oli esimese istungiga kohtuvaidluses, on 3 t ja 30 min põhjendatud ja vajalik aeg kohtuistungiks ettevalmistamisel. Arvestades aga maakohtu 12.02.2010.a otsuse mahtu ja sisu ning asjaolu, et otsus tehti kostja kasuks (puudus vajadus analüüsida edasikaebamise aspektist), peab ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks otsusega tutvumisele ja analüüsile 30 min, vähendades nimetatud
7(11)
Tsiviilasi nr 2-09-42181 otsusega tutvumisele kulunud aega 15 min võrra. Kohtuistungi protokolliga ja hageja taotlusega tutvumiseks ning taotluse koostamiseks kohtuistungi protokolli parandamiseks kulunud aeg 1 t ja 45 min on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik, arvestades protokolli pikkust (2,5 lk), hageja taotluse sisu ning seda, et kostja tegi 4 muudatusettepanekut.
13.30.06.2010.a toimingute osas nõustub ringkonnakohus hagejaga, et maakohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul oli hageja majandusandmeid puudutava materjaliga tutvumine küll põhjendatud, arvestades et hageja määruskaebus, mille osas seisukoht esitati, seondus hagejale menetlusabi andmisega ning sellest tulenevalt ka hageja majandusliku seisundiga, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aeg 5 t ja 30 min ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu, kuivõrd tegemist ei olnud käesoleva asja sisulise vaidlusega, vaid ainult apellatsioonkaebuse formaalse poolega seoses riigilõivu maksmisega ning sellega seonduva menetlusabiga, mis ei puudutanud otseselt kostja õigusi. Seega ei ole põhjendatud ja vajalik, et kostja kulutas nimetatud määruskaebusele vastamiseks kokku 7 t (arvestades ka teisi sama kuupäevaga kirjeid ja 02.12.2010.a tutvumist krediidireitingu ja Riigikohtule informatiivse kirja koostamisega). Arvestades seda, et kohus siiski küsis kostja seisukohta, on põhjendatud ja vajalik aeg, mis võiks kuluda sellise sisuga määruskaebuse osas seisukoha (II kd, tl 43-48) esitamiseks, 3 t (jättes välja ringkonnakohtu määrusega ning määruskaebuse tutvumise ja määruskaebuse analüüsi aja kuluga 1 t ja 02.12.2010.a täiendava hageja krediidireitinguga tutvumise ja Riigikohtule informatiivse kirja koostamise 15 min 02.12.2010). Seega vähendab ringkonnakohus 30.06.2010.a toimingu kirjeldusega „Wipestrexi majandusandmeid puudutava materjaliga tutvumine, vastuse projekti koostamine OÜ Wipestrex Grupp määruskaebusele“ ajakulu 2 t ja 45 min ulatuses.
14.Seoses 17.05.2011, 18.05.2011 ja 26.05.2011.a toimingutega nõustub ringkonnakohus hagejaga ning leiab, et maakohus on ületanud diskretsiooni piire. Hageja märkis juba enda 27.01.2015.a seisukohas menetluskulude osas, et kostja vastus hageja apellatsioonkaebusele tugineb valdavas osas samadele argumentidele, mida kostja on esitanud juba maakohtu menetluses. Maakohus ei ole nimetatud vastuväidet analüüsinud ning leidis, et arvestades apellatsioonkaebuse vastuse sisu ja mahtu ning seda, et analüüsiti kohtupraktikat, on põhjendatud ja vajalik 9 t ja 15 min kogu ajakulu. Kostja 25.05.2011.a menetlusdokumendist (vastus apellatsioonkaebusele) nähtub, et u 90% on peaaegu sõna-sõnalt kordused kostja 04.11.2009.a vastusest hagiavaldusele. Eelnevast tulenevalt, arvestades apellatsioonkaebuse vastuse uut sisu, ning et selle koostamiseks pidi kostja läbi töötama ka hageja apellatsioonkaebuse, on ringkonnakohtu arvates põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku 3 t ning seega vähendab ringkonnakohus kostja poolt taotletud menetluskulu 6 t ja 15 min võrra.
15.Seoses 19.09.2011, 09.01.2012 ja 01.03.2012.a toimingutega ei nõustu ringkonnakohus hageja väitega, et kuna nimetatud kuupäevade kirjeldusena on esitatud „õigusabi tunnitasu alusel“, siis ei ole võimalik nimetatud toimingute eest menetluskulu välja mõista. Samuti ei nõustu ringkonnakohus hageja poolt määruskaebuses esitatud etteheitega maakohtule, et kuupäevaliselt välja toodud kulukirjeid ei võiks kohus toimikust nähtuvalt tehtud toimingutega ise sisustada. TsMS § 174 lg 1 alusel määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Käesoleval juhul on toimikust nähtuvalt nimetatud kuupäevadel ning nende läheduses avalikustatud ringkonnakohtu 12.09.2011.a otsus (III kd, tl 11-20), esitatud kassatsioonkaebus kostja poolt (III kd, tl 28-40) ja hageja poolt (III kd, tl 44-49), vastus hageja kassatsioonkaebusele (III kd, tl 61-62) ja hageja vastus kostja
8(11)
Tsiviilasi nr 2-09-42181 kassatsioonkaebusele (III kd, tl 65-72) ning on avalikustatud Riigikohtu otsus (III kd, tl 81-91). Samas aga ei ole ringkonnakohtu arvates kõik nimetatud kulud avalduses märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud nii nagu leidis maakohus. Maakohus on nimetatud kulude hindamisel ületanud diskretsiooni piire. Hinnates kostja poolt 19.09.2011.a esitatud kassatsioonkaebust nähtub sellest, et umbkaudselt 70% on sõna-sõnalt või ümbersõnastatud kordused kostja poolt esitatud varasematest menetlusdokumentidest. Arvestades kassatsioonkaebuse uut sisu ja seda, et kassatsioonkaebuse koostamiseks on vajalik ja põhjendatud ringkonnakohtu otsusega tutvumine, siis on vajalik ja põhjendatud kulu kassatsioonkaebuse koostamiseks 4 t ja 30 min ning seega vähendab ringkonnakohus kassatsioonkaebuse koostamise kulu 6 t ja 45 min võrra. Ajakulu seoses hageja kassatsioonkaebusele vastamisega (sh kassatsioonkaebusega tutvumist) ei saa samuti pidada põhjendatud ja vajalikuks ulatuses 5 t. Nähtuvalt dokumentidest on hageja vaidlustanud vaid viiviste osa ning arvestades hageja kassatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning kostja vastuse sisu ja mahtu (2 lk), sh osalist korduvust varasemalt esitatud argumentidega, on ringkonnakohtu arvates põhjendatud ja vajalik menetluskulu 2,5 t. Tutvumiseks hageja vastusega kostja kassatsioonkaebusele on põhjendatud ja vajalik ajakulu u 1 t, arvestades korduvust varasemate seisukohtadega ning seda et seisukohta sellele ei esitatud. Seega vähendab ringkonnakohus 09.01.2012.a dateeritud kulu 1 t ja 30 min võrra. Ringkonnakohtu arvates on Riigikohtu lahendiga tutvumiseks vajalik ja põhjendatud menetluskulu 1 t ja mitte 1 t ja 45 min, arvestades, et asjas tehtud Riigikohtu 22.02.2012.a otsusega saadeti asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks ning et Riigikohtu otsuse põhjendav osa on 3 lk. Seega vähendab ringkonnakohus Riigikohtu otsusega tutvumise kulu 45 min võrra.
16.19.12.2012.a toimingute osas on hageja esitanud vastuväite, et hageja hagiavalduse täiendava põhjendusega tutvumine, selle analüüsimine ning kostja vastuse koostamine on osaliselt korduva materjali ja kohtupraktika analüüs ning korduvate argumentide esitamine. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on nimetatud menetluskulude hindamisel osaliselt ületanud diskretsiooni piire. Hinnates hageja täiendavat hagiavaldust, on ringkonnakohtu arvates 1 t ja 30 min mõistlik ja vajalik, et sellega tutvuda ning seda analüüsida, arvestades selle uut sisu, lisasid ja mahtu, kuid vastuse koostamiseks hagiavalduse täiendavatele põhjendustele ei pea ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks 11 t. Arvestades seda, et kostja 28.12.2012.a menetlusdokumendis (seisukoht seoses hageja hagiavalduse täiendava põhjendusega) on üle 50% sõna-sõnalt kordused kostja poolt esitatud varasematest menetlusdokumentidest, siis on arvestades uut sisu ja selle mahtu põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks 5 t. Seega vähendab ringkonnakohus 19.12.2012.a kuupäevaga toimingute osas menetluskulu 6 t võrra.
17.27.05.2013 dateeritud hageja 04.02.2013.a vastusega tutvumine 30 min ulatuses on ringkonnakohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud arvestades vastuse mahtu ja sisu. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul maakohus ületanud diskretsiooni piire, leides et 1 t ja 30 min tunnistaja ülekuulamise taotlusele vastamiseks, arvestades tunnistaja ülekuulamise taotluse sisu ja mahtu ning vastuse sisu ja mahtu, on põhjendatud ja vajalik. Eelnevast tulenevalt ei leia ringkonnakohus, et maakohus oleks 27.05.2013 kuupäevaga toimingute hindamisel diskretsiooni piire ületanud.
18.27.08.2013 ja 13.09.2013.a toimingute osas nõustub ringkonnakohus hageja vastuväidetega ning leiab, et maakohus on ületanud diskretsiooni piire menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Nimetatud kuupäevadega märgistatud toimingute puhul on kostja vastanud hageja apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohus leiab, et 1 t apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja kliendile e-kirja saatmiseks seonduvalt apellatsioonkaebusega on põhjendatud ja vajalik, arvestades apellatsioonkaebuse mahtu ja sisu.
9(11)
Tsiviilasi nr 2-09-42181 Samas aga ei pea ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks täiendavat 2 t kohtuotsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsimiseks (arvestades seda, et kohtulahendi õiguslikuks analüüsiks on 45 min juba välja mõistetud (kuupäevaga 25.07.2013) ja apellatsioonkaebusega tutvumiseks mõisteti samuti välja 1 t). Ringkonnakohus peab täiendavalt põhjendatuks 1 t ja 30 min ulatuses kohtuotsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsimiseks, seega vähendab ajakulu 30 min võrra. Õiguslikuks analüüsiks ja vastuse koostamiseks on kulunud kostjal täiendavalt veel 4 t ja 30 min. Hinnates aga kostja 02.08.2013.a menetlusdokumenti, nähtub sellest, et umbes 75% on sõna-sõnalt kordused varasematest menetlusdokumentidest ja tsiteeritud samas asjas tehtud lahenditest. Arvestades eeltoodut, ning et maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebuse analüüsile on välja mõistetud kogukulu 3 t ja 15 min, peab ringkonnakohus põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vastuse koostamiseks 2 t ja 15 min, vähendades vastuse koostamise põhjendatud ja vajalikku ajakulu 2 t ja 15 min võrra.
19.26.03.2014. a toimingute osas nõustub ringkonnakohus osaliselt hageja vastuväidetega ning leiab, et maakohus on osaliselt ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt väljamõistetud 1 t ja 10 min istungil osalemise eest on põhjendatud ja vajalik. Samas leiab ringkonnakohus, et õiguslik analüüs, valmistumine istungiks, esindus istungil ja kliendile küsimuste ja ülevaate edastamine ei ole põhjendatud ja vajalik 3 t ja 30 min ulatuses nii nagu leidis maakohus. Arvestades seda, et varasemalt on kostja juba töötanud materjali ja kohtupraktika mitmekordselt läbi, ning et eelmine istung oli hiljuti läbi viidud (09.01.2014), mille ettevalmistuseks mõisteti välja u 6 t, leiab ringkonnakohus, et 2 t ja 30 min istungiks ettevalmistamiseks (arvestades seda, et kuulati üle ka tunnistaja) on põhjendatud ja vajalik ning seega tuleb väljamõistetavat menetluskulude hüvitist täiendavalt vähendada 1 t võrra.
20.Maakohus vähendas kostja poolt taotletud menetluskulu 8 t ja 43 min ulatuses, lugedes kokku põhjendatuks menetluskulu 108 t ja 43 min ulatuses summas 13 225 eurot. Ringkonnakohus vähendab täiendavalt 28 t võrra maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid ehk peab põhjendatuks ja vajalikuks menetluskulu koguaega 80 t ja 43 min ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et 08.05.2015.a e-kirjas selgitas kostja esindaja, et kuni 01.01.2011 maksti tunnihinda, mis vastas ligikaudu 125 eurole ja edaspidi 120 eurot, ning seega arvestab ka ringkonnakohus menetluskulude väljamõistmisel nende tunnihindadega nii nagu tegi ka maakohus. Hageja ei ole tunnihinna määra osas vastuväiteid esitanud ning ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tunnihind 120-125 eurot on arvestades käesoleva asja keerukust põhjendatud ja vajalik. Seega on ringkonnakohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu tunnimääraga 125 eurot 32 t ja 48 min ja tunnimääraga 120 eurot 47 t ja 55 min ehk kokku summas 9850 eurot.
21.Ringkonnakohus ei nõustu kostja poolt vastuses määruskaebusele väljatoodud seisukohaga, et hageja 27.01.2015.a esitatud vastuväiteid ei ole võimalik määruskaebuse menetlemisel arvesse võtta. Ringkonnakohus selgitab, et § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades menetluskulude kindlaksmääramise jaos sätestatud erisusi. TsMS § 5 lg 3 lause 1 alusel selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohus ei leia, et hageja peaks hakkama enda 27.01.2015.a vastuväiteid nn ümber kopeerima määruskaebusesse, vaid nende käsitlemiseks piisab ka viitest juba esitatud menetlusdokumendile.
22.Hageja on määruskaebuses taotlenud määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot tagastamist. Vastav taotlus tuleb jätta seadusliku aluse puudumise tõttu
10(11)
Tsiviilasi nr 2-09-42181 rahuldamata. Riigilõivu tagastamiseks ei anna alust ka TsMS § 150 lg 1 p 5. Viidatud säte käesoleva menetluse kohta ei käi. Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.