AS Go Group avaldus väljakuulutamiseks Pankrotiavalduse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. mai 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Go Group määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja/võlausaldaja): AS Go Group (rk: 11071150), esindaja vandeadvokaat Terje Eipre Vastustaja (võlgnik): Aivo Pärn (ik: XXXXXXXXXXX), esindajad vandeadvokaat Martin Pärn ja vandeadvokaat Tarmo Pilv Ajutine pankrotihaldur: Olev Kuklase
Aivo
Pärna
pankroti
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 10. mai 2019 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud AS Go Group kanda.
3.Välja mõista AS-lt Go Group Aivo Pärna kasuks 720 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks.
Aivo Pärna kasuks väljamõistetavatelt menetluskuludelt tuleb AS-l Go Group tasuda viivist määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.AS Go Group (avaldaja/võlausaldaja) esitas 31.12.2018 maakohtule avalduse Aivo Pärna (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt mõistis Tartu Maakohus 10.11.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-55273 võlgnikult avaldaja kasuks laenulepingute alusel välja 400 105,01 eurot, sh põhinõue 292 121,99 eurot ja intressid 107 983,02 eurot, ning lisaks menetluskulud 5985,94 eurot. Tartu Ringkonnakohus jättis 29.06.2018 otsusega võlgniku apellatsioonkaebuse rahuldamata ja mõistis võlgnikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1000 eurot. Kohtuotsused tsiviilasjas nr 2-14-55273 jõustusid 07.11.2018, kui Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis 07.11.2018 määrusega võlgniku kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu 29.06.2018 otsusele menetlusse võtmata. Avaldaja esitas 12.12.2018 võlgnikule nõude kohustuste täitmiseks hiljemalt 27.12.2018 ühes pankrotihoiatusega. Võlgnik võlgnevust ei tasunud. Võlgniku esitatud vastuväited avaldaja nõudele ei anna alust kohustuse täitmisest keeldumiseks. Kinnistusraamatu andmetel kuuluvad võlgnikule 28.12.2018 seisuga XXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX), millele on seatud hüpoteegid summas 1 750 000 krooni (111 845,38 eurot) ja 800 000 krooni (51 129,32 eurot) Swedbank AS kasuks, hüpoteek summas 150 000 eurot Urmas Uustali kasuks ja hüpoteek summas 120 000 eurot OÜ Saguna kasuks, ning 1⁄4 suurune osa XXXXXX kinnistust (registriosa nr XXXXXXX), millele on seatud hüpoteek summas 10 859,17 eurot. Arvestades hüpoteekide summasid, ei jätku kinnisasjade müügist saadavatest vahenditest avaldaja nõude rahuldamiseks. Äriregistri andmetel on võlgnikul 28.12.2018 seisuga osalus järgmistes äriühingutes: AS Ewald & Investorid (likvideerimisel), AS Torront (likvideerimisel), AS Jõusaal (likvideerimisel), AS Wipestrex Grupp – kustutamishoiatus, UP Varud OÜ (pankrotis) ja VMPA Kinnisvara OÜ – asutatud sissemakset tegemata. Arvestades, et äriühingud on likvideerimisel, nende suhtes on tehtud kustutamishoiatus või on need asutatud sissemakset tegemata, on osaluste realiseerimine võlgnevuse katteks ebatõenäoline. 29.03.2019 teatas avaldaja kohtule, et esitas võlgnikule 25.03.2019 nõude 2 000 000 euro tasumiseks hiljemalt 28.03.2019. Kohustus tuleb võlgniku, AS Wispestrex Grupp, avaldaja ja Marcel Vichmanni vahelisest 06.03.2014 kokkuleppest. Tsiviilasjas nr 2-14-55273 välja mõistetud 407 090,95 eurot sisaldub 2 000 000 euro suuruses nõudes.
2.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik on esitanud avaldaja nõudele täitmise vastuväite võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 alusel. Võlgnik leiab, et ei pea kohtuotsust täitma seni, kuni avaldaja pole täitnud oma kohustusi võlgniku ees. Võlgnikul on avaldaja vastu nõuded seonduvalt XXXXXXX kinnistu enampakkumisega, kus võlgnik ajas avaldaja asju ja avaldaja ei ole hüvitanud kulusid. Hüvitamata on ka advokaadikulud kriminaalasjades nr 1-084276 ja nr 1-08-7474 ning osa riigilõivukulusid tsiviilasjas nr 2-09-42181. Võlgnikul on avaldaja vastu kahju hüvitamise nõue tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 32 alusel ning avaldaja on tekitanud võlgnikule võlatunnistuse väljastamise näol kahju 2 000 000 eurot.
Võlgnik ei ole maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku vara väärtus 661 820,24 eurot. Seega on võlgnikul piisavalt vara avaldaja nõude 407 090,95 eurot rahuldamiseks. Avaldaja esitatud täiendav nõue on aegunud.
3.25.02.2019 määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Olev Kuklase. Ajutine haldur esitas kohtule ajutise halduri aruande 21.03.2019 ja täiendas seda 11.04.2019.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 10. mai 2019 määrusega AS Go Group avalduse rahuldamata ning AS Go Group ja A. Pärna menetluskulud nende endi kanda ning ajutise halduri O. Kuklase tasu ja hüvitatavad kulutused avaldaja kanda. Maakohus mõistis avaldajalt välja ajutise halduri O. Kuklase töötasu 2214 eurot ja kulutused 191,66 eurot. Määruse kohaselt on pankrotiavalduse aluseks jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-14-55273, millega on mõistetud võlgnikult avaldaja kasuks välja 407 090,95 eurot. Võlgnikul puuduvad muud sissenõutavaks muutunud kohustused peale pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja võlgnetava kohustuse. Ajutine haldur on leidnud, et arvestades võlgniku sissetulekuid, olemasolevaid nõudeid ja igakuiseid kohustusi, on ilmne, et võlgnikul puuduvad hetkel rahalised vahendid, mille arvel koheselt täita pankrotiavalduse aluseks olev nõue. Võlgnevuse tasumine on võimalik võlgniku poolt müüdud kinnisvara ja osakute müügist saadavate vahendite arvelt juhul, kui saadaolevad summad lepingutes märgitud ajal laekuvad. Võlgnikule kuuluvate ettevõtete osaluste müügist saadav tulu tõenäoliselt ei võimalda nõuet täies ulatuses rahuldada. Võlgnikul on väidetav nõue avaldaja vastu, kuid seda nõuet ei esitatud poolte vahel toimunud tsiviilmenetluses nr 2-1455273. Võlgnik esitas nõude peale pankrotiavalduse esitamist ja nõude maksmapanek eeldab rahaliste vahendite panustamist menetluskulude näol. Nõude rahuldamise tõenäosus ei ole hetkel täpsemalt hinnatav. Kohus leidis, et võlgniku maksevõime hindamisel tuleb arvestada nende kohustustega, mille täitmise tähtaeg on saabunud ehk mis on VÕS § 82 lg 7 mõttes muutunud sissenõutavaks. Füüsilise isiku pankroti saab välja kuulutada üksnes siis, kui tema vara ei kata tema kohustusi. Ajutine haldur on märkinud, et võlgnik on praegusel hetkel maksejõuetu, kuivõrd ei ole peale kohtulahendi jõustumist poole aasta jooksul suutnud täita pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet. Samas eksisteerivad võlgnikul nõudeõigused seoses XXXX kinnistu ja osaluse müügiga, mistõttu ei ole tegemist alalise maksejõuetusega ning võlgnikul võib saadaolevate summade arvelt olla võimalik avaldaja nõue rahuldada. Võlgniku kontole on 29.04.2019 laekunud Urmas Kergelt OÜ MRP Linna Liinid osa ostu lepingu osaline makse 10 000 eurot. See näitab, et OÜ MRP Linna Liinid osaluse müügist saadaolevate summade laekumine on tagatud. 29.03.2019 on avaldaja esitanud kohtule teate, et nõuab võlatunnistusest tuleneva 2 000 000 euro tasumist ja et pankrotiavalduses esitatud nõue 407 090,95 eurot sisaldub selles. Võlgniku seisukoha kohaselt on nõue aegunud. Kohus leidis, et avaldaja esitatud nõue on ebaselge. Nõude suurus on menetluse ajal muutunud. Kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, et täitmise tähtpäev oleks kokku lepitud. Üheselt ei ole selge, millal muutus nõue sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 3 ütleb, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Seda mõistlikku aega ei saa pankrotimenetluses määrata. Enne täitmise aja määramist ei saa aga aegumise üle otsustada.
Muude nõuete osas ei ole täpsemalt teada, millal need muutuvad sissenõutavaks. Selleks, et tulevikus tekkivaid nõudeid saaks arvestada, peaksid need väga tõenäoliselt muutuma lähemas tulevikus sissenõutavaks. Kuna võlgniku vara ületab pankrotiavalduse aluseks olevat selget ja sissenõutavaks muutunud kohustust, ei ole pankroti väljakuulutamise eeldused täidetud ning kohane õiguskaitsevahend on täitemenetlus.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.AS Go Group esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 10. mai 2019 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega kuulutada välja A. Pärna pankrot ja jätta menetluskulud A. Pärna kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on avaldaja nõue võlgniku vastu 2 000 000 eurot. Summa on fikseeritud 06.03.2014 võlatunnistuses ja on täies ulatuses sissenõutav. 2 000 000 euro suurusest nõudest on kohtulahendiga tunnustatud 407 090,95 eurot. Ülejäänud osas muutus nõue sissenõutavaks 28.03.2019, kui avaldaja palus 25.03.2019 võlgnikul täita kohustus summas 2 000 000 eurot; 2) on võlgnikul ajutise halduri aruande põhjal varasid summas 661 820,24 eurot, sh 440 000 euro ulatuses nõudeid kolmandate isikute vastu tulenevalt vara müügist ajutise menetluse kestel. Võlgnikule kuuluvate nõuete rahuldamine võlgniku seotud isikute (APW Varahaldus OÜ ja U. Kerge) poolt on ebatõenäoline, mistõttu ei saa nimetatud nõudeid lugeda võlgniku vara hulka. Nõuded APW Varahaldus OÜ ja U. Kerge vastu ei ole tagatud. Ülejäänud osas koosneb vara peamiselt kinnistutest, mis on koormatud hüpoteekidega kolmandate isikute nõuete katteks suuremas summas, kui on nende turuväärtus. Ajutise halduri poolse kinnistute turuväärtuse hinnanguga ei saa nõustuda. Võlgniku kinnisvarale on seatud hüpoteeke summas 1 023 633,80 eurot. ERI Kinnisvara OÜ kutselise hindaja Andres Tederi hinnangul on võlgniku kinnisvara väärtus vahemikus 213 000 – 385 500 eurot. Kuna ükski hüpoteek ei ole seatud avaldaja nõude katteks, ei ole avaldajal võimalik võlgniku kinnisvara arvelt oma nõudeid rahuldada. Kohus ei ole analüüsinud täitemenetluse perspektiivikust. Võlgnik on 07.05.2019 seisuga soetanud täiendavalt kolm kinnistut, mida ei ole kajastatud ajutise halduri aruandes ning mille eest tasumiseks polnud võlgnikul vahendeid. Seega võlgniku kohustuste maht on pankrotiavalduse rahuldamata jätmise järel tõusnud; 3) on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine makseraskus ei saa kesta rohkem kui 1–3 kuud. Võlgnik ei ole pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet suutnud täita peale kohtulahendi jõustumist poole aasta jooksul. Võlgniku kohustuste kogumaht on 3 879 799,70 eurot, sh avaldaja 2 000 000-eurone nõue. Võlgnikul on ajutise halduri aruande järgi realiseeritavaid varasid ca 200 000 euro ulatuses (kinnisvara hind võlgniku ja ajutise halduri hinnangul). Ka juhul kui kinnisvara poleks koormatud hüpoteekidega ja võlgniku nõuded kolmandate isikute vastu (440 000 eurot) saaksid rahuldatud, pole võlgnikul piisavalt vahendeid avaldaja nõude rahuldamiseks. Ka ajutise halduri märgitud äriühingute väärtus 12 500 eurot ei kata nõuet.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.A. Pärn vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) leidis kohus õigesti, et kuna võlgniku vara ületab pankrotiavalduse aluseks olevat selget ja sissenõutavaks muutunud kohustust, ei ole pankroti väljakuulutamise eeldused täidetud ning kohane õiguskaitsevahend on täitemenetlus. Avaldaja ongi pärast vaidlustatud määruse
tegemist palunud Tartu kohtutäitur Reet Rosenthalil alustada võlgniku suhtes täitemenetlust võlgnevuse 407 090,95 eurot sissenõudmiseks; 2) võttis ajutine haldur õigesti avaldaja nõude suurusena arvesse 407 090,95 eurot. Avaldaja esitatud täiendav väidetav nõue 1 592 909,05 eurot on aegunud. Täiendav nõue muutus nõude aluseks oleva kokkuleppe p 2 kohaselt sissenõutavaks 06.03.2016 ja avaldaja ei ole nõuet enne aegumistähtaja möödumist (06.03.2019) maksma pannud; 3) leidis ajutine haldur põhjendatult, et võlgnik ei ole alaliselt maksejõuetu ja et võlgniku vara väärtus on 661 820,24 eurot. Võlgnik ei ole avaldaja nõuet summas 407 090,95 eurot täitnud, sest tal on endal oluliselt suurem nõue avaldaja vastu. Ajutine haldur ja kohus on põhjendatult lugenud võlgniku vara hulka nõuded APW Varahaldus OÜ ja U. Kerge vastu (lahendi tegemise ajal 300 000 eurot ja 130 000 eurot).Võlgnikult OÜ MRP Linna Liinid osa hinnaga 150 000 eurot ostnud U. Kerge on 23.05.2019 täiendavalt tasunud 10 000 eurot. XXXX kinnistu ostnud APW Varahaldus OÜ on praeguseks kinnistu eest tasunud kokku 60 000 eurot. Eeltoodu valguses ei ole põhjendatud väide, et nõuete rahuldamine võlgnikuga seotud isikute poolt on ebatõenäoline. Samuti on põhjendamatu nimetada APW Varahaldus OÜ-d mittetöötavaks äriühinguks. Alusetu on avaldaja väide, et tulenevalt sellest, et võlgnik on täiendavalt omandanud kolm kinnistut, on võlgniku kohustuste maht tõusnud. Võlgnik omandas kinnistud talle kuulunud TartEst OÜ osa (nimiväärtus 2500 eurot, ajutise halduri aruande järgi väärtus 5000 eurot) eest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus oma määruses kõiki maakohtu põhjendusi.
8.Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.Määruskaebuses esitatud seisukohta järgi on avaldajal võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue 2 000 000 euro ulatuses, mis tuleneb 06.03.2014 võlatunnistusest, ning maakohus on jätnud selle asjaolu põhjendamatult arvestamata. Jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-55273 (AS Go Group hagi A. Pärna vastu laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks) on tuvastatud, et 06.03.2014 kokkuleppes lepiti kokku võlgnevuse tasumise tähtajas. A. Pärn on käesolevas menetluses tuginenud 06.03.2014 kokkuleppe p-le 2 ja kinnitanud, et nõue, mis ületab kohtuotsusest tsiviilasjas nr 214-55273 tulenevat nõuet 407 090,95 eurot (2 000 000 – 407 090,95 = 1 592 909,05) on aegunud. Eelneva alusel on maakohus asunud õigele seisukohale, et võlausaldaja nõue, mis ületab 407 090,95 eurot ei ole selge ning vaidlus selle üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (PankrS § 15 lg 3 p 1). PankrS § 31 lg 2 teise lause kohaselt ei saa sellise nõudega pankroti väljakuulutamisel arvestada. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et pankrotiavalduse esitamisel tugines võlausaldaja samuti sissenõutavaks muutunud nõudele summas 407 090,95 eurot.
8.2.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tuginedes pankrotihalduri aruandele (V kd 111-122) on maakohus õigesti tuvastanud, et võlgnik ei ole alaliselt maksejõuetu. Võlgniku varade suurus on 661 820,24 eurot (vt V kd, tl 111), millele on lisandunud 07.05.2019 notariaalse lepingu alusel vara 300 000 euro väärtuses.
Määruskaebuses esitatud väide, et võlgnikule kuuluvate nõuete rahuldamine 440 000 euro (s.o 140 000 eurot 30.03.2019 lepingu ja 300 000 eurot 21.03 2019 lepingu, V kd, tl 128-134 ja tl 144-153) ulatuses on ebatõenäoline, on ennatlik. Nii nähtub vastusest määruskaebusele, et võlgnikule on laekunud pärast maakohtu määruse tegemist eelnimetatud nõuete katteks kokku 70 000 eurot. Samuti nähtub asja materjalidest, et pärast maakohtu määruse tegemist on võlausaldaja esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi (Tartu Maakohtu 10.11.2017 jõustunud otsuse tsiviilasjas nr 2-14-55273) täitemenetluse läbiviimiseks. Ringkonnakohus märgib, et kui täitemenetluses ei õnnestu täituril võlausaldaja nõuet täita, on täituril õigus kohaldada täitemenetluse seadustikus ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Võlgnikule kuuluvate kinnistute väärtuste väidetavale ebaõigele hindamisele tuginemine ei ole praeguses menetlusetapis põhjendatud. Põhjendatud ei ole ka see määruskaebuses esitatud väide, et võlgniku kohustuste maht tõusis 07.05.2019 lepingu järgi. Nimetatud lepingust (VI kd, tl 5-14) sellist asjaolu ei tulene.
8.3.Määruskaebuse esitaja poolt täiturile esitatud täitmisavaldus 407 090,95 euro suuruse nõude täitmiseks kinnitab maakohtu järeldust, et antud juhul on kohaseks õiguskaitsevahendiks täitemenetlus. Määruskaebusest ei nähtu, millistel kaalutlustel peaks võlgniku suhtes eelistama pankrotimenetlust.
9.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja (avaldaja) kanda. Võlgniku menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest summas 1224 eurot (7,5h x 144 eurot) seoses vastuse koostamisega määruskaebusele. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Vastuses määruskaebusele on võlgnik põhiliselt korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti ning seetõttu on võlgniku põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ringkonnakohtus 5h eest summas 720 eurot. Võlgniku kasuks väljamõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.