lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-10780/33

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 19.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-10780/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1411
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Marian Priks

Määruse tegemise aeg ja koht

19. august 2015. a, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-10780

Tsiviilasi

E.N. hagiavaldus J.L.`i vastu kahju hüvitamise nõudes Menetluse lõpetamine hagist loobumisel

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: E.N. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht x; e-post x) Kostja: J.L. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht x; x) Kostja lepinguline esindaja: A. K. (Advokaadibüroo x; e-post x)

Menetlusvorm

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu E.N. avaldus hagist loobumiseks.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-14-10780 menetlus hagist loobumise tõttu.
3.Tagastada X OÜ poolt E.N. eest tasutud riigilõivu summast (10.03.2014. a, 650 eurot; selgitus Riigilõiv: kostja J.L.; hageja E.N.,) pool ehk 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot X OÜ a/a-le EExxxxxxxxxxxxxxxxxx. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta hageja kanda.
2.Rahuldada J.L.’i menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avaldus osaliselt.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.
Määrata kindlaks tsiviilasjas nr 2-14-10780 J.L.’ile hüvitatava menetluskulude suurus kogusummas 693,40 eurot (kuussada üheksakümmend kolm eurot ja 40 senti), mis koosneb õigusabikulust ja sõidukulust.
4.Välja mõista E.N.’lt J.L.’i kasuks menetluskulud summas 693,40 eurot.
5.Menetluskulud tuleb kanda J.L.’i arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx Nordea Bank AS Eesti filiaal.
6.Hagejal tuleb tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ning riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale menetluse lõpetamist ja menetluskulude jaotust ning väljamõistmist puudutavas osas võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu. Määruse peale riigilõivu tagastamist puudutavas osas ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 150 lg 8)

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu Valga kohtumajale saabus 10.03.2014. a E.N. hagiavaldus J.L.`i vastu kahju hüvitamise nõudes. 20.03.2014. a võttis kohus asja menetlusse. 13.07.2015. saabus kohtule hageja avaldus hagist loobumiseks. 29.06.2015. a määrusega edastas kohus loobumise avalduse kostjale ja andis tähtaja seisukohta esitamiseks, sh menetluskulude avalduse esitamiseks. Kostja esitas 03.08.2015. a kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramise kohta. 04.08.2015. a andis kohus määrusega hagejale tähtaja 7 päeva kostja menetluskulude avaldusele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas määruse ja kostja menetluskulude avalduse hagejale 04.08.2015. a e-postile x. Hageja oma seisukohta ega vastuväiteid ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUS

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 431 lg 1 alusel kohus lõpetab menetluse määrusega. Seega tuleb tsiviilasjas nr 2-14-10780 menetlus lõpetada, kuna hageja on hagist loobunud. TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
2.Riigilõivu tagastamine TsMS § 139 lg 2 järgi riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. TsMS § 124 lg 1 järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 1 järgi hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Hageja (põhi)nõudeks oli 20 000 eurot kahju hüvitamiseks. Seega oli hagihinnaks 20 000 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsioon § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi hagi hinnalt kuni 20 000 eurot tuli etoimiku kaudu esitatud hagilt tasuda riigilõivu 650 eurot. Hageja eest tasus X OÜ 10.03.2014. a 650 eurot /tl 6/. TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on teinud kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamise kohta. Seega kuulub tagastamisele X OÜ poolt tasutud riigilõivu summast 650 eurot pool ehk 325 eurot.
3.Menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine 3.1 TsMS § 173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on hageja loobunud hagist. Menetluskulud tuleb seega jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 3.2 Kostja taotleb menetluskuludena hagejalt välja mõista 690 eurot (sisaldab käibemaksu) õigusabiteenuste eest ning 54 eurot sõidukulude katteks. TsMS § 138 lg 1 järgi menetluskulud on menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2 järgi kohtuväliseks kuluks on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. Tulenevalt TsMS § 176 lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja on kinnitanud, et nimetatud kulud on tehtud käesolevas tsiviilasjas. Kostja on avaldusele lisanud menetluskulude nimekirja ja õigusteenuse osutaja arved /tl 110-112/. Lisatud dokumentidest nähtub teostatud tööde sisu ja sellele kulunud aeg. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et õigusabiteenuse jaoks kuluks 5 h ja 45 min (materjalidega tutvumine, kohtuistung, hagile vastuse koostamine jne). Menetluskulude nimekirjas on teenuse osutamise eest märgitud summaks 690 eurot, samas on arvetel märgitud summaks kokku 670 eurot (240 + 430). Kohus märgib, et lähtub arvetel märgitud summadest. 3.3 TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja kostja avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avaldus saadeti hagejale tutvumiseks ning talle anti vastamiseks 7 päeva. Hagejale edastati materjalid 04.08.2015. a e-posti aadressile, mille hageja on kohtule ise avaldanud ning kohtule selle kaudu ka loobumise avalduse esitanud (eelnevalt ka muid dokumente). TsMS § 3141 lg 2 järgi kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest 3 tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. TsMS § 3141 lg 2 alusel loeb kohus, et saadetud dokumendid sai hageja kätte hiljemalt 07.08.2015. a ning hageja pidi vastuse esitama hiljemalt 14.08.2015. a, kuid jättis esitamata. Kohtu hinnangul, võttes arvesse tsiviilasja menetluse pikkust, keerukust ja mahukust, on kantud õigusabikulud vajalikud ning põhjendatud. Õigusabi osutamiseks kulunud aeg 5 h 45 min on optimaalne ning põhjendatud ajakulu, arvestades, et see hõlmab nii asjaga tutvumist, vastuse koostamist kui istungil osalemist. Riigikohtu 11.02.2015. a otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 (punktis 14) on märgitud, et lisaks esindamisele kulunud ajale tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise

lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu 14.10.2013. a kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud lahendis on avaldatud, et tavapäraseks tunnitasuks võib pidada 147 eurot ja 49 senti (koos käibemaksuga). Kohus märgib, et käesolevas asjas on esindaja tunnitasuks ilma käibemaksuta 100 eurot. Kohus leiab eelviidatud Riigikohtu seisukohtade alusel, et tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud. Seega tuleb õigusabi eest tasutud summa 670 eurot hagejalt välja mõista. 3.4 Kostja on taotlenud lisaks õigusabile mõista välja ka sõidukulu 54 eurot, mis tekkis esindaja vajadusest sõita kohtuistungile Valga linna (Tartu-Valga-Tartu). Avalduses on märgitud teekonna pikkuseks (edasi-tagasi) 180 km ning see on korrutatud 0,3 euroga. Kohus viitab Riigikohtu 12. juuni 2013. a otsusele kohtuasjas nr 3-2-1-64-13 (p 13), kus on märgitud, et lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla lepingulise esindaja otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kohus märgib, et avalduses on märgitud küll vahemaa (180 km), mida esindajal tuli läbida, kuid esitatud ei ole kuludokumenti (kütusetšekki). Kohus on seisukohal, et 54 eurot on põhjendamatult suur kulu 180 km läbimiseks. Isegi, kui arvestada, et auto kulutab 10 liitrit 100 km kohta, siis 180 km läbimiseks kulub 18 liitrit. Kohus viitab, et kütuseliitri hind on viimase aasta jooksul olnud u 1-1,3 eurot liitri kohta. Seega maksimaalselt võis esindajal kuluda 18-23,40 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostja esindaja sõidukulude katteks hagejalt välja 23,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja