Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-18-6507 Pärnu Maakohtu 26.07.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-65087 kinnitas kohus poolte vahel kompromissi, mille kohaselt tuleb T. Pil maksta igakuiselt I. T elatisraha summas 215 eurot. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale saabus 26. 04. 2018 T. Pi hagi I. T vastu elatise vähendamiseks. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on T. P jäänud 28.11.2013 töötuks, mistõttu ei saa ta enam kokkulepitud summas elatist maksta. Alates novembrist 2017 on ta osaliselt töövõimetu. Töövõimetuse toetuse suurus on 6,7374 eurot päevas (202 eurot kuus) /t.l.3/. Tervis halvenemise tõttu ei ole hageja tööle minna saanud. T P palub vähendada elatist 70 euroni kuus. Kostja seisukoht Kostja selgitab, et on jõudnud kokkuleppele, et T P maksab lapsele elatist 100 eurot kuus ja kuna T Pil esinevad majanduslikud raskused, on kostja seaduslik esindaja selle summaga nõus.

Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende väited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 497 järgi saab elatise suuruse muutmist hagimenetluses nõuda juhul, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS § 459, mis sätestab, et kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 07.12.2009 lahendis asjas nr 3-2-1-127-09 märkinud järgmist: „Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad.“ PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101

2-18-6507 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega sätestatakse PKS § 102 lg-st 2 vanemate ja laste vahelise ülalpidamiskohustuse erijuhtum – vanemad ei vabane ülalpidamiskohustusest oma alaealise lapse suhtes ka juhul, kui see ohustab nende endi toimetulekut. Nad on teineteise suhtes kohustatud iseenda vajadusi piirama, et lapsele äraelamist võimaldada. Ka Riigikohus on leidnud, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Siiski väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (Riigikohtu 19.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-08). Seega peab hüvitise vähendamist taotlev vanem kohtule veenvalt tõendama, et ta ei suuda oma majanduslikust olukorras tulenevalt määratud summas elatist maksta ning elatise maksmise tõttu ei ole võimalik tal endal säilitada minimaalselt vajalikku elustandardit. Kompromissi sõlmimise hetkel töötas hageja AS-s XX. Esitatud hagis märgib hageja, et on alates 28.11.2013 töötu ning saab üksnes töövõimetustoetust, mille kohta on esitanud ka tõendi. Seega on hagi esitamise aja seisuga hageja varaline olukord muutunud võrreldes kompromissi sõlmimisega. T. Pi tervislik seisund on sedavõrd halvenenud, et talle on määratud töövõimetustoetus. Seega esineb alus elatise vähendamiseks alla elatise minimaalmäära. Kohus võtab arvesse ka alaealise seadusliku esindaja arvamust, kes hageja varalist seisundit arvestades leiab, et elatis võiks olla 100 eurot kuus. TsMS § 162 lg-st 1 tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.