nende Hageja: XXX (isikukood XXX), seaduslik esindaja XXX (isikukood XXX, e-post: XXX) Hageja lepinguline esindaja Õnneli Matt (e-post: [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, viibimiskoht Magasini 35, Tallinn) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista XXX välja XXX kasuks alates 14. detsembrist 2017. a igakuiselt elatis hageja ülalpidamiseks perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Käesoleval hetkel on elatise summa 250 eurot kuus. Elatis on välja mõistetud kuni XXX täisealiseks saamiseni, s.o 10. veebruarini 2030.
3.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda XXXa arvelduskontole nr XXX.
Mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulu 538,92 eurot. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (538,92 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
2-17-130147
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.XXX esitas 11.01.2018 hagi XXX vastu elatise saamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja XXXa ja XXXühine laps XXX sündinud 10.02.2012. Hageja elab alates aastast 2014 koos emaga. Lapsest lahus elav isa ei täida ülalpidamiskohustust. Kostja XXX ei ole hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja palub kohtult välja mõista elatis miinimummääras alates 14.12.2017, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja leidis, et kostja vahi all viibimine ei ole piisav põhjus selleks, et hagi rahuldamata jätta. Elatist on võimalik teenida ka kinnipidamisasutuses ning ühel päeval kostja vabaneb kinnipidamisasutusest. Puudub põhjus, miks isa vahi all viibimise tõttu peaks jääma kõik lapse ülalpidamiskulud ema kanda. Välja mõistetud elatise korral on hagejal vähemalt võimalik taotleda riigi poolt elatisabi. Kostja seisukoht
2.Kostja hagiga ei nõustunud ning palus jätta hagi läbi vaatamata, kuna hageja on esitanud valeväiteid. Kostja väitel on ta pidanud hagejat ülal kuni 06.06.2017, s.o kuni vabaduse kaotuseni. Kostja ei saa täita oma ülalpidamiskohustust, kuna viibib vahi all. Kostja leiab, et menetluskulud peaks kandma hageja, kuna vahi all viibides puudub tal igasugune sissetulek. Kostja on lühikese aja jooksul jäänud ilma oma korterist ja tema arvelduskonto on suletud. Kostjal puudub elukoht kinnipidamisasutusest vabanemisel. Selge ei ole, millal on vabadusekaotusliku karistuse lõpptähtaeg. Kostja viibis 06.03.2018 seisuga eeluurimisvanglas ning seal ei ole võimalik mingit tööd teha. Töökohti on vähem, kui tööd teha soovijaid. Kostjal puudub vähemalt lähima 6 kuu vältel sissetulek. Karistuse kandmise järgselt soovib kostja jätkata lapse ülalpidamist ning selleks võimalikult kiirelt tööle hakata. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 139 2(5)
2-17-130147 järgi on 1. jaanuarist 2018 töötasu alammäär 500 eurot kuus, millest 1⁄2 on 250 eurot. Aastal 2017 oli töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest 1⁄2 oli 235 eurot.
5.Rahvastikuregistri väljavõttest (tl 30) nähtub, et kostja on hageja isa. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras alates 14.12.2017, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.
6.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamiseks, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel.
7.Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
8.Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
9.Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda.
10.Kostja on palunud jätta elatis välja mõistmata, tuginedes sellele, et kinnipidamisasutuses ei ole tal võimalik sissetulekut teenida. Kostja väidete kohaselt kavatseb ta asuda osalema lapse ülalpidamises alates vabanemisest. Kostja kinnitusel puudub tal vara, mille arvelt ülalpidamist anda.
11.Kohus on kostjale selgitanud, et selleks, et XXX saaks tugineda sellele, et elatist tuleb välja mõista alla seadusest sätestatud miinimummäära, tuleb tal kohtule näidata, et ta on kas töövõimetu või tema ülalpidamisel on veel lapsi või tõendada muid asjaolusid. 3(5)
2-17-130147 Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-174-16, et mõjuvate põhjuse loetelu ei ole kinnine loetelu.
12.Kohus on selgitanud kostjale võimalikke aluseid, millele kostja saab elatise nõude menetluses vastuväidete esitamisel tugineda. Kostja on tuginenud ainult võimatusele teenida sissetulekut kinnipidamisasutuses. Kohus leiab, et ülalpidamiskohustusest osaliseks või täielikuks vabanemiseks ei anna alust asjaolu, et kostja viibib kinnipidamisasutuses, kus ta kannab vabadusekaotuslikku karistust ja tema võimalused sissetuleku teenimiseks on kitsendatud. Ka kinnipidamisasutuses on võimalik elatise maksmiseks töötasu teenida. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. VangS § 43 lg 1 kohaselt kinnipeetava töötamisel makstakse talle töötasu. Töötasu makstakse ka kinnipeetavale, keda rakendatakse vangla majandustöödel.
13.Lisaks tuleb käesoleval juhul võtta arvesse ülalpidamist saama õigustatud lapse huve. Kuna laps peab ülalpidamist saama pidevalt, mitte aga alles enam kui kümne aasta pärast, siis ei võimalda vastuväidetes esitatu jätta hagi rahuldamata.
14.Kostja kannab kriminaalkaristust vanglas ja on seega kuni vabanemiseni sisuliselt riiklikul ülalpidamisel kui kinnipeetav. Seetõttu ei saa vanglas viibimise ajal kahjustada kostjalt elatise väljamõistmine tema enda ülalpidamist. Samuti on kostja välja toonud, et vanglast vabanemisel puudub tal takistus lapse kohaseks ülalpidamiseks.
15.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et eelnevaga on tuvastatud, et puuduvad alused elatise välja mõistmata jätmiseks või elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 alusel. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati kogu ulatuses, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
4(5)
2-17-130147
20.TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud menetluskulude väljamõistmise taotluse. Hageja menetluskulud on lepingulise esindaja kulu 538,92 eurot, s.o õigusabikulu 4 tundi 5 minutit, tunni tasu 110 eurot, lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on õigusabikulu täies ulatuses põhjendatud nii ajakulu kui ka tunnitasu suuruse osas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku menetluskulud 538,92 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
21.Kohus selgitab pooltele, et kuni lahendi jõustumiseni on neil võimalik sõlmida elatise tasumise kompromiss. Sellisel juhul saab kohus lahendi tühistada ning kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromissi.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.