lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-14-63169/20

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 18.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-63169/20
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
18.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1017
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Kohtujurist

Mari-Liis Kobakene

Määruse tegemise aeg ja koht

18. august 2015.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-63169

Tsiviilasi

Osaühing XXX hagi XXXvastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Osaühing XXX (registrikood XXX; asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andres Aavik (e-post: [email protected]); Kostja: XXX(sünd XXX; elukoht XXX).

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Osaühing’ult XXX välja XXX kasuks menetluskulud summas 465 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Menetluse käik
1.Harju Maakohus keeldus 08.01.2015.a määrusega Osaühing XXX hagi menetlusse võtmast. 22.01.2015.a esitas Osaühing XXX määrusekaebuse Harju Maakohtu 08.01.2015.a määrusele. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.02.2015.a määrusega Harju Maakohtu 08.01.2015.a määruse muutmata ja Osaühing XXX määruskaebuse rahuldamata. 11.03.2015.a esitas Osaühing XXX määrusekaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2015.a määrusele. Riigikohus jättis 01.06.2015.a määrusega 3-7-1-2-215 Osaühing XXX määruskaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud Osaühing XXX kanda.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.Kohtumäärus jõustus 01.06.2015.a. Kostja esindaja esitas 25.05.2015.a Riigikohtule kostja menetluskulude nimekirja ning 11.06.2015.a Harju Maakohtule kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles kostja palub menetluskulude summas 605 eurot hüvitamist. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.
3.Harju Maakohus edastas 12.06.2015.a kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse hagejale, andes hagejale võimaluse 7 päeva jooksul kostja avalduse kättesaamisest esitada

omapoolsed kirjalikud vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kuivõrd hageja kohtu edastatud kirja ega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kättesaamist ei kinnitanud, edastas Harju Maakohus 30.06.2015.a veel kord hagejale eelnimetatud dokumendid. Dokumendid toimetati hageja esindajale kätte 03.07.2015.a. Hageja vastuväiteid kostja menetluskulude nimekirjale ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused

4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.
5.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
6.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
7.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostja menetluskuluks on käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenus summas 560 eurot ning tõlkekulu summas 45 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinna määraga 160 eurot (käibemaksuta). Järgnevalt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
8.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostja esindajal on 22.05.2015.a tsiviilasja materjalidega tutvumisele, suhtlusele kliendiga kulunud 0,75 tundi ning 25.05.2015.a õiguslikule analüüsile, positsiooni kujundamisele, määrusekaebusele vastuse koostamisele ning suhtlusele kliendiga 2,75 tundi. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et tegemist on õigusteenuse osutamisel tavapärasest kõrgema tunnitasu määraga, mis käesoleva vaidluse puhul ei ole põhjendatud. Käesolev vaidlus ei ole tavapärasest keerukam, kuivõrd menetlus määruskaebuse osas läbis kolm kohtusüsteemi astet, millest kostja esindaja osales vaid Riigikohtusse vastuse edastamisel, tõendite maht ei ole mahukas ning vaidluse ajaline kestvus ei ole keskmisest pikem. Asjas pole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada Euroopa Liidu õigust, mis annaks võimaluse lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Riigikohus on 11.02.2015.a lahendis 3-2-1-115-14 p-s 14 öelnud, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusosaliste esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks

tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;

13.novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Kuigi eelnimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades eeltoodut ning asja olemust, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta).
9.Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kohus loeb põhjendatuks ning vajalikuks kostja esindaja teostatud toimingute ajakulu 3,5 tunni ulatuses summas 420 eurot (3,5h x 120 eurot/h). Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud tõlkekulu summas 45 eurot on põhjendatud.
10.Kokku loeb kohus kostja menetluskulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks summas 465 eurot. Eeltoodu alusel rahuldab kohus kostja menetluskulude hüvitamise avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 465 eurot.
11.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.