2-18-8937
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. juuli 2018. a, Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-8937
Tsiviilasi
Alaealiste K K ja R K hagi K K vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks
Tsiviilasja hind
4500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: 1) alaealine K K (IK XXXXXXXXXXXX) 2) alaealine R K (IK XXXXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja S K (IK XXXXXXXXXXXX) Kostja: K K (IK XXXXXXXXXX )
2-18-8937
2-18-8937 Asja materjalidest nähtuvalt Pärnu Maakohtu 18.11.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-15122061 kohustati kostjat maksma igakuist elatist poegade K K ja R K ülalpidamiseks summas 100 eurot lapse kohta. Hagejad on 11.06.2018 esitanud kohtule elatise suurendamise nõude. Hagist nähtuvalt on lapse vajadused suurenenud, ulatudes 526,3 euroni kummagi lapse kohta. Riigikohus on ts asjas 3-21-120-14 (p 13) asunud seisukohale, et „ TsMS § 459 lg 2 järgi võib jõustunud otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.“ Perekonnaseadus (PKS) § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrusega nr 189 on alates 01.01.2018. a kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja alates hagi esitamisest 11.06.2018 hageja 1 kasuks igakuise elatise 250 eurot K, kuid mitte vähem kui Perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäär (s.o 2018. a 250 eurot K, edasi vastavalt kuutasu alammäära muutumisele), kuni hageja 1 täisealiseks saamiseni 13.10.2028 ning hageja 2 kasuks alates hagi esitamisest 11.06.2018 igakuise 250 eurot K, kuid mitte vähem kui Perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäär (s.o 2018. a 250 eurot K, edasi vastavalt kuutasu alammäära muutumisele), kuni hageja 2 täisealiseks saamiseni 13.10.2028. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Antud juhul jätab menetluskulud kostja kanda, kuna hagejad on alaealised. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hageja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.