29. juuni 2018.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Tõnismägi 5A, Tallinn) kantseleis
Tsiviilasja number
2-17-116595
Tsiviilasi
XXX hagi XXXi vastu elatise väljamõistmiseks
Hagihind
3187,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja XXX, lepinguline esindaja advokaat Ene Mõtte Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtuistungi aeg
15. detsember 2017
Resolutsioon
1.Rahuldada XXX hagi XXXi vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista XXXilt XXX kasuks alates 07.12.2016 kuni 28.02.2018 sissenõutavaks muutunud elatis 277 (kakssada seitsekümmend seitse) eurot ja alates 01.03.2018 igakuine elatis 274 (kakssada seitsekümmend neli) eurot kuni XXX täisealiseks saamiseni.
3.Elatis tuleb maksta iga kuu ette hiljemalt kuu 8-ks kuupäevaks XXX arvelduskontole nr XXX Swedbank AS-s selgitusega „lapse elatis“.
4.Kohus keeldub XXX nõude, määrata kohtu äranägemisel suhtlemiskord, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord, menetlusse võtmisest.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses avalduse kostja vastu paludes alates 08.08.2017 välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuise elatise 352,50 eurot.
2.21.09.2017 kohtule esitatud hagis suurendas hageja elatise nõuet paludes kostjalt välja mõista igakuine elatis alates 08.08.2017 summas 356,95 eurot kuni täisealiseks saamiseni, s.o 18.01.2023 ja kohustada elatis tasuma hageja seadusliku esindaja kontole iga kuu kaheksandaks kuupäevaks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on kostja hageja isa. Hageja vanemad ei ela koos alates kevadest 2013. Kostja tasub hageja ema kontole 235 eurot, kuid elatise tasumine toimub ebaregulaarselt ja viivitustega. Hageja emal puudub kindlus, et kostja maksab elatist igakuiselt ja lisaks on hageja vajadused suuremad. Hageja tegeleb vabal ajal aktiivselt ujumisspordiga ja osaleb pidevalt ujumisvõistlustel, kus ta on olnud edukas. Hagiavalduse kohaselt kulub hageja ülalpidamiseks ühes kuus keskmiselt 713,90 eurot, mis sisaldab järgmisi kulusid: eluasemele 66,97 eurot, toidule 180 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 72,15 eurot, spordiriietele ja jalanõudele 49,80 eurot, hügieenitarvetele 50,60 eurot, tervishoiule 60 eurot, koolikohustuse täitmiseks 13,95 eurot, ujumistrennid 70 eurot, kulud ujumisvõistlustele ja laagritele 178,25 eurot, meelelahutusele 12 eurot, hobid 12,15 eurot, sünnipäevadele 15 eurot.
3.07.12.2017 täiendas hageja hagi uue nõudega, milles palus välja mõista alates 08.08.2016 kuni 07.08.2017 sissenõutavaks muutunud elatise 1257,40 eurot. Igakuise elatise summa jäi hagis endiselt summale 356,95 eurole. Hageja palus määrata, et kostja tasub elatise hageja eest iga kuu eest ette hiljemalt 8-ks kuupäevaks hageja ema pangakontole.
4.27.02.2018 muutis hageja nõudeid paludes kostjalt välja mõista igakuine elatis alates 08.08.2017 summas 354,20 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni ja alates 08.08.2016 kuni 07.08.2017 sissenõutavaks muutunud elatis 1824,40 eurot. Hageja palus määrata, et kostja tasub elatise hageja eest iga kuu eest ette hiljemalt 8-ks kuupäevaks hageja ema pangakontole. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Juhul, kui kohus langetab otsuse elatise maksmiseks, siis palus kostja mitte määrata elatise maksmiseks kindlat kuupäeva, kuna kostjal ei pruugi merel olles osutuda võimalikuks interneti kasutamine ja pangaülekande tegemine hageja poolt nõutud tähtajaks. Kostja palus määrata kohtu äranägemisel suhtlemiskord.
6.Kostja vastuse kohaselt ei vasta tõele väide, et kostja ei toeta hagejat regulaarselt ja vajalikus ulatuses. Kostja möönab, et on korduvalt teinud ühe kalendrikuu jooksul makseid mitmes osas,
kuid see ei ole õigusvastane. Lisatud tõendilt nähtub, et kostja on teinud arvelduskontole makseid kokku 2820 eurot, mis teeb 235 (2820/12) eurot kuus. Lisaks on kostja andnud sularaha otse hagejale, on osalenud asjade ostmisel ja tasunud treeningute ja laagrite eest.
7.Hageja elukohana kasutatav korteri on kostja 2014 oktoobris hagejale kinkinud. Korteri maksumus oli kinke hetkel vähemalt 50 000 eurot, seega on kostja poolne igakuine ülalpidamiskohustus täidetud vähemalt summas 505,05 (50 000/99 kuuga) kuus. Sellega rahuldab vanem lapse eluasemevajadust.
8.Kostja vaidleb vastu kulude suurusele. Kostja palub arvestada, et lapse ema saab igakuist riiklikku lapsetoetust ja lapsega seonduvas osas tulumaksutagastust, samuti seda, et laps viibib regulaarselt ka kostja juures. Lapse tegelemine spordiga ei too kaasa suuremahulisi kulutusi. Kohtuotsuse põhjendused
9.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, kuni 21 aastaseks saamiseni, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
10.Vaidlust ei ole, et hageja on XXX ja kostja ühine laps ja vanemad ei ela koos alates kevadest 2013. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust ja kui suures ulatuses.
11.Hagejal kulub eluasemele keskmiselt 66,97 eurot kuus. Eluasemekulud sisaldavad kommunaalmakseid 46,10 eurot, telefoni 11,77 eurot, interneti ja TV 9,10 eurot. Kostja esitas vastuväite, et laps ei vaja teleteenuste paketti, mis koosneb 100 TV kanalist ja internetiühendusest kiirusega 50/20 Mbit/s. Hageja selgitas, et kasutatav pakett on keskmise hinnaga ja valitud keskmise interneti kiiruse tõttu. Kohus on seisukohal, et kulud on vajalikud ja põhjendatud ning tõendatud arvete ja pangakontode väljavõtetega.
12.Hagiavalduse kohaselt on hageja toidukulud ühes kuus 180 eurot. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt õpib hageja koolis, tegeleb spordiga ning osaleb spordivõistlustel. Sporditreener on hagejale koostanud menüü, mille kohaselt peab hageja toiduga tarbima päevas 3600 kcal, menüüs peab olema liha, kala, pähklid, puu- ja köögiviljad ja magustoit. Kuna hageja tegeleb spordiga, siis peab ta toitu tarbima keskmisest suuremas mahus, kui teised tema vanuses olevad lapsed, mistõttu ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et toidukulude määramisel peab lähtuma Tartu Ülikooli 2013 aastal tehtud uuringust, vaid käesoleval juhul tuleb lähtuda hageja vajadustest ja harjumusest. Hageja on esitanud kulu tõendamiseks ostutšekid. Eesti Konjuktuuriinstituut on välja toonud, et 2018 märtsis oli 4-liikmelise pere 1 nädala
toidukorvi maksumus 75,19 eurot (https://www.ki.ee/). Kohus leiab, et olenemata sellest, kas laps teeb sporti või mitte, siis aktiivses kasvueas laste menüü ongi mitmekesine ja sisaldab erinevaid toiduaineid. Kohtu hinnangul on toidukulud põhjendamatult suured. Kohus arvestades, et sportimise tõttu on hageja toiduvajadus võrreldes teiste temavanustega suurem, peab põhjendatuks toidukuluks 120 eurot kuus, sealhulgas koolis tarvitatavad vahepalad, suupisted, snäkid vms.
13.Hagiavalduses on esile toodud, et kulud riietele ja jalanõudele on 72,15 eurot ning spordiriietele ja jalanõudele 49,80 eurot, kokku 121,95 eurot. Kostja esitas vastuväite, et väidetavate spordiriiete ja jalatsite osas puuduvad ostusid tõendavad kviitungid (näiteks võistlustrikoosid ei osteta igal aastal uusi). Hageja on riiete ja jalanõude kulude tõendamiseks esitanud detsember 2017-veebruar 2018 ostutšekid, mille kohaselt on 3 kuu kulu kokku 111,19 eurot, mis teeb 1 kuu keskmiseks kuluks 37 eurot. Spordiriiete ja –jalatsite tõendamiseks on esitatud üks arve summas 130 eurot ja ujumisriiete kulu tõendamiseks on esitatud väljavõte spordipoe kodulehelt. Kuna pooltel vaidlus puudub, et hageja osaleb ujumistreeningutel ja – võistlustel, mis aga eeldab ujumisvarustuse olemasolu; esitatud tõendid ei sisalda ka hooajalisi üleriideid ja jalanõusid, mis meie kliimas on samuti vajalikud ja hageja on kasvueas, siis peab kohus põhjendatuks riiete ja jalatsite kuluks keskmiselt 100 eurot kuus (sisaldab ka ujumisvarustust).
14.Hagiavalduse kohaselt kulub hügieenitarvetele 50,60 eurot, menetluse kestel täpsustatud summa 37,52 eurot. Menetluse kestel on esile toodud, et kodu puhastusvahenditele kulub summas 10,75 eurot. Kostja arvates ei ole eluliselt usutav vajadus igakuiselt uue deodorandi ja hambaharja järgi, hambapasta on ilmselt ühiskasutuses, põhjendatud ei ole ka raseerija. Kulu tõendamiseks on esitatud ostutšekid. Kohus leiab, et puhastus– ja hügieenitarvete kulu on ülepaisutatud ja kõiki hagiavalduses nimetatud pesemis- ja hügieenitarbeid ei ole vaja igakuiselt soetada (näit. hambaharja tuleks vahetada hambaarstide soovitusel iga 3 kuu järel, samuti ei kulu igas kuus 1 tuub hambapastat vms) mistõttu on mõistlik ja vajalik hügieenitarvete kulu ühes kuus 20 eurot.
15.Hageja on esile toonud, et tervishoiukulud on 60 eurot. Tervishoiukulud sisaldavad kulusid spordimassaažile (9 eurot), D-vitamiini (19,86 eurot), C-vitamiini ja rauda sisaldavad vitamiinid (10 eurot), kinesioteibile (10 eurot), hooajaliste haiguste ravimeid (5 euro), kokku 54 eurot. Kulude tõendamiseks on esitatud ostutšekid ja kinnitus massaaži hinna kohta. Kohus leiab, et kulud tervishoiule summas 54 eurot on tõendatud.
16.Hagiavalduse kohaselt on kulud koolikohustuse täitmisele 13,95 eurot kuus, mis sisaldab kooliks vajalike koolitarvete maksumust. Kulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik.
17.Hagiavalduse kohaselt on ujumistrenni tasu kuus 70 eurot ja hageja käib ujumistrennides 10 kuud aastas (suvel 2 kuud treeninguid ei toimu). Seega on põhjendatud treeningute maksumus keskmiselt kuus 58 eurot. Ujumislaagrite ja -võistluste kulud olid hageja sõnul 2016. aastal 542 eurot, 2017 aastal 753,90 eurot ja 2018 aastal 1765 eurot. Hageja on esitanud kulude tõendamiseks arved ja kaks tabelit
treeneri kinnitusega. Hageja märkis istungil, et tasumised toimuvad ülekandega ja kostja lisas, et mõnikord toimuvad sularahas. Kostja leiab, et kõiki spordilaagreid ei saa projekteerida igakuisesse elatisse ja need on tasutud vanemate poolt pooleks, üldiselt on kõik lapse spordiharrastusse puutuv mõõtmatult üle paisutatud ja olulises osas ka tõendamata. Hageja on 27.02.2018 menetlusdokumendi lisas 19 ja lisas 21 esitanud hooaja 2016-2017 osavõtumaksude kohta täpselt samasuguse dokumendi. Lisas 19 on esitatud kaks tabelit treeneri kinnitusega, mis ei ole omavahel täies ulatuses kooskõlas ja ei kattu ka alati esitatud arvetega. Näiteks Kuressaare 22.10-28.10.2017 laagri kohta on esitatud arve 200 euro ulatuses, ühes tabelis on summa sama ja märgitud, et majutus ning bussisõit on sees, teises tabelis on aga summaks märgitud 150 eurot ja lisakuludeks bussipiletid ja taskuraha. Treeneri kinnitusega paberitest nähtub, et kõik laagrid ja võistlused on tasutud sularahas, mis läheb aga vastuollu hageja esindaja poolt istungil öelduga, et tasumised toimuvad pangaülekandega. Ka esitatud arvetest saab järeldada, et vähemalt laagrite eest tasutakse pangaülekandega, mitte sularahas. Samuti ei ole kohtule eluliselt usutav, et treener saab kinnitada taskuraha andmist või ujumisvarustuse või taastumisprotseduuride/vahendite kulu. On usutav, et kuna võistlusega seotud summad on väiksemad, siis tasutakse need treenerile sularahas. Kohus peab tõendatuks järgmised laagrite ja võistluste kulud:
2017. aastal kokku 719,40 eurot (Haapsalu 25.12-31.12.2017 laager 177€, Kuressaare 22.10-28.10.2017 laager 200€, Viljandi 16-27.08.2017 laager 278€, fruktodisaini töötuba 20,40€, 04.11.2017 NS I 16€, 11-12.11.2017 Aura OC 28€) 2016. aastal kokku 620,50 eurot (Haapsalu 25-28.12.2016 laager 78,50€, Aura Open Cup 63€, Kuressaare 24.29.10.2016 laager 125€, Head summer Cup 265€, Aur Open 14-15.05.2016 61€, Paunküla 21-28.08.2016 20€, lisatreening 8€) 2018. aastal kokku 690 eurot (Hispaania 23.02.-02.03.2018 laager 628€, 04.04.2018 NS II 16€, 07.04.2018 16€, 02.06.2018 NS Finaal 16€, Madwave CH 10-11.02.2018 14€)
Ülejäänud tabelistes sisalduvad väidetavad hotelli, bussipiletite ja taskuraha kulud ei ole tõendatud. Kohus on seisukohal, et huviringid on arendavad ja vajalikud, kuid need kulud ei kuulu esmavajaduste hulka ning neid saab lapsele võimaldada kui vanemate elustandard ja sissetulek seda võimaldavad ning siis ka mõistlikus ulatuses. Hageja poolt esile toodud 2018. aasta spordilaagrite ja võistluste aasta prognoos 1765 eurot (147,10 eurot kuus) on kohtu hinnangul ebamõistlik ja seda ei saa aluseks võtta tulevikku suunatud igakuisel elatise välja mõistmisel. Arvestades 2016 ja 2017 aasta kulusid, mis kajastavad nii laagri- kui ka võistlustasusid, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kuluks 75 eurot kuus.
18.Kulud meelelahutusele, hobile ja sünnipäevadele on kokku 39,15 eurot, peale täpsustamist 46 eurot. Kulud meelelahutusele on 14 eurot kuus ja hõlmab kulusid sõpradega aja veetmisele, kohvikutes ja kinodes käimisele. Vabal ajal meeldib hagejale tegeleda joonistamisega. Joonistamiseks vajalike tarvete kulu ja kulud raamatutele on keskmiselt 17 eurot, sõprade sünnipäevadega seotud kulu 15 eurot. Peale hagi täiendamist on märgitud, et hageja saab koolis toidu ja snäkkide ostmiseks ca 22 eurot kuus ning 2017 on ostetud uus mööbel summas 1200 eurot. Kostja märgib, et need kulud on olulises osas tõendamata ja taskuraha annab isa ka
lapsele kohtumiste ajal vahetult. Kohtule esitatud hageja nädala menüü ei sisalda snäkke, vaid väga tervislikke vahepalasid ja kõik toiduga seotud kulud on kohus arvestanud toidukulude koosseisus. Kohus leiab, et uut mööblit ei saa arvestada täies ulatuses ühe aasta kulu hulka, kuna mööbli kasutusiga on ca 10 aastat. Kohus on seisukohal, et käesolevas punktis loetletud kulud (va taskuraha toidu ja snäkkide ostmiseks) on muud kulud, mis on põhjendatud 40 euro ulatuses ühes kuus.
19.Kohus on seisukohal, et hageja ühe kuu vältimatud kulutused, mis on tõendatud või kohtu poolt peetud mõistlikuks ja vajalikuks, on järgmised: eluasemele 66,97 eurot, toidule 120 eurot, riietele ja jalanõudele 100 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, tervishoiule 54 eurot, koolikohustusele 13,95 eurot, ujumistreeningule 58 eurot, laagrid ja võistlused 75 eurot, muud kulud (mh meelelahutus, raamat, sõprade sünnipäevad, ühekordsed väljaminekud) 40 eurot, kokku 547,92 eurot. Jagades lapse kulutused mõlema vanema vahel võrdselt, siis tuleks kummalgi vanemal kanda kulutusi 274 eurot kuus.
20.Kostja on viidanud nii RAKE 2013 uuringus märgitud mastaabisäästule, riiklikule peretoetusele kui ka tulumaksutagastusele. Kostja ega ka hageja ei ole esile toonud, et hageja emal on veel teisi lapsi, mille tõttu võiks tekkida mastaabisääst. Kohus on seisukohal, et ainuüksi riiklike peretoetuste fakt iseenesest või RAKE uuring või tulumaksutagastus ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Kostja poolt viidatud RAKE uuring on teostatud aastatel 2010-2012 ning selles on välja toodud keskmise lapse ülalpidamiskulu. Vähetähtis ei ole asjaolu, et uuringu tulemused on 6-8 aastat vanad ning uuring viidi läbi üldise majanduslanguse ajal. Peale kostja poolt viidatud uurigu läbiviimist on muutunud mitmedki laste vajadusi mõjutavad tegurid näiteks vanemate sissetuleku suurenemine, üldine majanduse kasv, tarbijahinnaindeks muutus jne. Riigikohus on 22. märtsi 2017. a lahendis nr 3-2-1-174-16 p 13 leidnud, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kohus toob esile, et tulumaksutagastus on ühekordne summa, mis sõltub eelmisel kalendriaastal teenitud tuludest ja maha arvatavatest kuludest. Lõppsumma kujunemist mõjutavad tavaliselt mitu erievat komponenti ja lapse pealt täiendava maksuvaba miinimumi arvestamine on ainult üks komponent paljudest, mis tagastatava summa suurust mõjutab, mistõttu ei ole põhjendatud sellega arvestamine. Kohus hinnanud tõendeid kogumis leiab, et elatise vähendamine riiklike toetuste võrra või tuginemine RAKE uuringule või arvestamine tulumaksutagastusega, ei ole antud juhul põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb ülalpidamise ulatus määramisel
arvestada lapse vajadusi ja tema tavalisest elulaadi. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid, eelkõige sissetulek.
21.Kostja toob esile, et elukohana kasutatav korter on kostja 2014. oktoobris hagejale kinkinud. Korteri kinke eesmärk oli tagada hagejale elukoht. Korteri hinnaks oli kinke hetkel vähemalt 50 000 eurot. Kostja leiab, et kingitud korteriga on kostja ülalpidamiskohustus osaliselt täidetud. Hageja esitas vastuväite, et kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust kingitud korteri arvelt. Abielu jooksul oli ostetud korter asukohaga XXX. Korter asukohaga XXX, kus elab hageja koos emaga oli kostja lahusvara. Peale abielu lõppemist jagasid hageja vanemad ühisvara selliselt, et hageja annab 1⁄2 osa ühisomandis olevast korterist kostjale üle ja hageja emale jääb 1⁄2 osa kostja lahusvaraks olevast korterist ning igaüks kingib 1⁄2 korteriomandist asukohaga XXX hagejale. Seega ei ole kostja täitnud oma ülalpidamiskohustust kingitud korteri arvelt.
22.Hageja ema keskmine netokuutasu oli perioodil 2016 september kuni 2017 august 1316,88 eurot (15802,56/12, tlk 78). Hageja isa keskmine netokuutasu oli perioodil 2016 november kuni 2017 okstoober 1255,45 eurot (15065,40/12). Kohus on seisukohal, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist 274 eurot kuus.
23.Kostja on tasunud elatist mitmes osas ja üldjuhul seaduses sätestatud miinimummääras. Seega iseenesest on kostja oma ülalpidamiskohutust seadusjärgses määras täitnud. Arvestades aga, et hageja vajadused on seadusjärgsest miinimumsummast suuremad, ei ole kostja täies ulatuses oma ülalpidamiskohustust täitnud.
24.PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja esitas tagasiulatuva elatise nõude esmakordselt alles 07.12.2017. Maksekäsu kiirmenetluses on hageja esitanud ainult igakuise elatise nõude alates 08.08.2017 ja ka kohtusse hagi esitamisel 21.09.2017 on esitatud ainult igakuise elatise nõue. Kohus on seisukohal, et tagasiulatuv elatise nõue on uus nõue, mis on esitatud 07.12.2017. Järelikult saab hageja nõuda tagasiulatuvat elatist alates 07.12.2016, mitte 08.08.2016. Tagasiulatuva elatise nõue (periood 07.12.2016-07.08.2017) on 2192 (8*274) eurot. Nimetatud perioodil on kostja tasunud elatist hageja ema pangakontole 1799 eurot (tlk 80), hageja pangakontole 30 eurot (tlk 41) ja Audentese spordikulubile 139 eurot (tlk 42), kokku 1968 eurot. Tagasiulatuv elatise nõue on põhjendatud 224 (2192-1968) euro ulatuses ja kuulub rahuldamisele. Menetluse kestel on pooled esile toonud, et kostja on perioodil 01.08.2017-28.02.2018 tasunud elatist hageja ema pangakontole 940 eurot (tlk 81), Audentese spordiklubile 100 eurot (tlk 42), hagejale endale ja tema ema pangakontole 545 eurot (tlk 135) ja 280 eurot (tlk 136), kokku 1865 eurot. 7 kuu jooksul oleks kostja pidanud tasuma 1918 eurot (7*274), vahe 53 eurot. Kokku on perioodi 07.12.2016-28.02.2018 sissenõutavaks muutunud elatis 277 (224+53) eurot.
25.Tulenevalt eeltoodust kuulub väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud elatis summas 277 eurot ja alates 2018 märtsist igakuine elatis 274 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni.
26.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Kostjal tuleb tasuda hageja igakuine elatis ja sissenõutavaks muutunud elatis iga kuu eest ette hiljemalt 8-ks kuupäevaks hageja ema XXX arvelduskontole nr XXX Swedbank AS-s selgitusega „lapse elatis“.
27.TsMS § 442 lg 5 järgi otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kostja on 14.11.2017 menetlusdokumendis esitanud taotluse määrata kohtu äranägemisel suhtlemiskord, koht, aeg, kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord. Kohus keeldub TsMS § 373 alusel kostja avalduse suhtlemiskorra määramiseks menetlusse võtmisest, kuna suhtlemiskord ei ole suunatud põhihagi tasaarvestamisele, see ei välista täielikult ega osaliselt käesoleva hagi rahuldamist, see ei kiirenda asja läbivaatamist ning menetluse osalised on erinevad (elatise nõude puhul on pooleks laps ja kostja, kuid suhtlemiskorra puhul lapse ema ja kostja).
28.Kostja palub, et asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel arvutivõrgus asendada lapse ja ka kostja nimed initsiaalidega ja mitte avaldada isikukoode ja aadresse. Tulenevalt TsMS § 462 lõikest 2 asendab kohus omal algatusel menetlusosaliste andmed tähemärgiga XXX. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
30.Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus võttes arvesse, et kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust seadusjärgses miinimummääras, et tema pakutud kompromissi summa oli sarnasem kohtuotsusega hageja kasuks väljamõistetud elatisele, et hageja ei nõustunud pakutud kompromissiga aga ka seda, et hageja on alaealine, siis on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.