24. mai 2018 Hageja seaduslik esindaja XXX Kostja Kalev Nõmm Kostja lepinguline esindaja Kaie Mandel
Kohtuistungil osalesid
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud, hageja nõue ja kostja vastuväited
1.XXXe ja XXX kooselust sündis 30.12.2007 hageja XXX (tl 4). Hageja elab pool nädalat ema juures ja teise poole nädalast isa juures.
2-17-16658
2.Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatise perioodi 01.05-2017 – 06.11.2017 eest summas 1410 eurot ja alates hagi esitamisest, s.o. 07.11.2017 elatise miinimumsummas.
3.Hageja esitas tõenditena: hageja sünnitunnistuse (tl 4), hageja esindaja palgalehe (tl 5).
4.Kostja hagi ei tunnista. Hageja ema ja kostja leppisid peale abielu lahutust kokku, et hagejal on vahelduv elukoht. Hageja on elanud pool ajast hageja esindaja juures ja pool ajast kostja juures. Kostja juures on hagejal oma tuba, kus on olemas kõik vajalik – mänguasjad, Playstation, mängud, raamatud, riided. Kostja on täitnud seadusest tulenevaid kohustusi ja osalenud aktiivselt lapse kasvatamisel ja hooldamisel. Kostja maksab lapse koolitus- ja treeningrahad, ostab lapsele riided-jalanõud ja teeb muid kulutusi lapse heaolu parandamiseks. Hageja käib tihti kaasas kostjaga välisreisidel puhkamas. Kostja seab lapse huvid alati esikohale. Hageja veedab isaga 55% ajast ja emaga 45% ajast (tavaaegadel 50% ehk neljapäeva lõunast pühapäeva õhtuni ning esmaspäeva pealelõunast esmaspäeva õhtuni. Reisidel on laps isaga kaasas ja kui hageja esindaja reisib, siis on hageja kostja juures. Kostja on teinud alates jaanuar 2016 kuni mai 2017 pidevalt rahalisi ülekandeid hageja esindaja kontole hageja kulutusteks, kokku 6994 eurot ehk keskmiselt 410 eurot kuus. Samas on kostja märganud, et hageja käib kostja poolt ostetud riiete ja jalanõudega ning kasutab kostja poolt ostetud asju. Kuna kostja sai aru, et lapse emale kantud raha ei jõua lapseni, otsustas kostja raha rohkem mitte kanda. Lapsele reisidega seotud kulutusi ei ole nõus lapse ema jagama. Kostja korraldab lapse transpordi ema juurde, enda juurde, kooli. Nädalavahetusel on laps kostja juures, tehakse koos sporti, käiakse söömas, kinos, ujumas, veekeskuses ning väljasõitudel. Koolivaheaegadel käib hageja kostjaga Soomes kaasas. Kostjapoolsed kulutused lapsele on 500-700 eurot kuus, millest üür, kommunaalkulud, sidekulud ja riided on 300-350 eurot kuus, huvialad, harrastused, spordivarustus, veekeskused, mängutoad, raamatud, treeningmaksud, playstation mängud jne 150 eurot kuus, toidukulud (sh väljas söömine) 250 eurot kuus, muud kulud (transport jne) 50 eurot kuus. Kostja sissetulekuks on töötasu 1400-1700 eurot kuus ja treeneri palk 200-300 eurot kuus. Kostja leiab, et lapse ema soovib elatise näol oma sissetulekuid suurendada, mitte lapsele kulutada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
5.Kostja esitas tõenditena kohtule konto väljavõtte hageja esindajale tehtud ülekannete kohta perioodil 01.01.2016 – 29.11.2017 (tl 19 – 19 pöördel), lapsele tehtud kulutuste nimekirja (tl 21 – 66), korteriomandi üürilepingu (tl 68-70).
6.Hageja esindaja märkis 24.05.2018 kohtuistungil, et laps on neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni isaga. Laps ei soovi isa juurde trenni minna, tahab kodus olla. Kostja võtab vahel lapse ilma hageja esindaja nõusolekuta. Kostja viib lapse riided kapist ära ja kui hageja esindajal on perekondlik üritus, ei too kostja last tagasi. Kostja märkis kohtuistungil, et lapsed tahavad kergema vastupanu teed minna, emaga on lapsel ainult telekas ja telefon. Kostjaga on lapsel trenn, kohustuslik raamatu lugemine, reisil käimine. Kohtuotsuse põhjendused
7.Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule. Vaidlust ei ole, et hageja on XXXe ja kostja ühine laps (tl 4).
8.PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena). PKS § 100 lg 2 sätestab: „Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.“ Vaidlust ei ole
2-17-16658 selles, et hageja vanemad ei ela koos. Vastavalt TsMS § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-33-11 (p 18). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt).
9.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja peab maksma hagejale elatist või mitte. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt perioodi 01.05.2017 – 06.11.2017 eest summas 1410 eurot ja alates hagi esitamisest, s.o. 07.11.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatist, mis ei ole väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tagasiulatuva elatise nõudmiseks annab aluse PKS § 108: „Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist“. PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas 3-2-1-11812 (p 16) märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-37-11, p 12).
10.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on kostja juures neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni ja esmaspäevast kolmapäevani on üldjuhul hageja esindaja juures. Nimetatut kinnitas hageja esindaja ka 24.05.2018 toimunud kohtuistungil (tl 86).
11.Kostja leiab, et hagi rahuldamiseks puudub alus, kuivõrd hageja elab vähemalt pool ajast kostja juures ja kostja osaleb aktiivselt lapse kasvatamisel ja tagab lapsele kõik vajaliku.
12.Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas 3-2-1-35-17 (p 23) märkinud, et kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada ka asjaolu, et lahus vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib.
13.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldamata jätta, kuivõrd asjas on tõendamist leidnud, et hageja elab rohkem kui pool ajast kostja juures ja kostja on tõendanud, et kostja tagab hagejale kõik vajaliku tema igapäevaste vajaduste rahuldamiseks (tl 21-66). Kostja on tõendanud, et ta on lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil ja osaleb aktiivselt lapse kasvatamisel. Seadusest tulenevalt on mõlemal vanemal võrdne kohustus lapse ülalpidamiseks kulutusi teha. Kostja on tõendanud, et ta tagab lapsele kõik igapäevaselt vajaliku ja korraldab aktiivselt lapse vaba aja lapse igakülgseks arenemiseks ja heaolu tagamiseks. Hageja esindaja poolt esitatud asjaolud ja tõendid ei anna alust kostjalt elatise väljamõistmiseks.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
2-17-16658 Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul on hagejaks alaealine laps ning kostja on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda (tl 16 pöördel), on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Pooled ei esitanud kohtule ka menetluskulude nimekirja. Tsiviilasja hinna määramine
17.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesolevas tsiviilasjas kummagi hageja hagi hinnaks 3525 eurot (9x 235 + 1410). /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.