7.Mõista XXXAS-ilt AS-i XXX kasuks välja menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 1190.40 eurot.
8.Tasaarvestada
XXXAS-i
ja
AS-i
XXX
vastastikused
väljamõistetavad
menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel välja mõista XXXAS-ilt AS-i XXX kasuks menetluskulud 612,40 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (14.08.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXXAS (hageja) esitas 20.06.2014 Pärnu maakohtule neli maksekäsu kiirmenetluse avaldust AS-i XXX (kostja) vastu võlgnevuse kokku 28 478,60 eurot nõudes. Kostja esitas vastuväited ning maksekäsu kiirmenetluse avaldused anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tsiviilasjad nr 2-14-23100 ja 2-14-23098 liideti käesoleva tsiviilasjaga. Tsiviilasjas nr 2-14-23099 maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ning hageja suurendas selle nõude osas käesoleva tsiviilasja nõuet. Menetluse käigus hageja vähendas oma nõuet 1126,26 euro võrra ning nõuab kostjalt 27 352,34 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 23.02.2005 koostööleping nr 167, mille kohaselt tehti koostööd heli- ja videokandjate müügi korraldamisel. Koostöölepingu lõppedes tagastas hageja kostjale kauba ülejäägi ning tagastatud kauba osas esitas hageja kostjale kreeditarve nr 1071 summas 28 478,60 eurot. Kostja raamatupidaja kinnitas saldot. Hageja nõue 14 074,55 eurot tuleneb 2013. a veebruaris toimunud XXX XXX lõpumüügi allahindluskampaaniast, nõue 5355,48 eurot 2013. a märtsis toimunud XXX XXX lõpumüügi allahindluskampaaniast ja nõue 7922,31 eurot realiseerimata ja koostöö lõppemisel tagastatud kaupadest. Pooled sõlmisid lisaks koostöölepingule kokkuleppeid sooduspakkumiste kampaaniate korraldamiseks, mille käigus müüs hageja kostjale kuuluvaid heli- ja videokandjaid soodsamalt ning kostja kohustus hüvitama hagejale vastava kampaania sooduspakkumise hinna ja kauba algse hinna vahe. Hageja tegi kostjale ekslikult 2013. a jaanuaris ettemakse summas 91 444,57 eurot, mille osas hakkasid pooled koostöö käigus tegema tasaarvestust ning 2013. a aprillis oli summa tasaarvestatud. Koostöö lõppemisel ja plaatide tagastamisel selgus, et hageja on eksliku arvepidamise tulemusel tagastatud kauba ülejäägi eest kostjale tasunud. Poolte koostöö algas 1998. a augustist ning kuni 23.02.2005 koostöölepingu sõlmimiseni tasus hageja kostjale saadud kauba eest. Alates 23.02.2005 mindi üle koostöövormile, kus hageja kohustus tasuma ainult realiseeritud kauba eest. Kostja esitas
2-14-23097 2005. a märtsis ja aprillis hagejale arved nr 358, 359, 393, 466, 467, 496, 495, 528, 529, 563, 564, 589, 590 ja 608 hagejale tarnitud plaatide eest ning hageja tasus kõik eeltoodud arved (mitte ainult hageja poolt realiseeritud plaatide eest). Seega on hagejal õigus nõuda enamtasutud summa tagastamist ning selles osas on hageja esitanud kostjale 15.04.2013 ja 23.04.2013 kreeditarved nr 925, 1067, 1091, 1071. Enammakstud summa on kujunenud kogu koostöö perioodil. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud. Kostja vastuväited hagile
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostjal ei saanud koostöölepingu alusel võlgnevust tekkida. 03.06.2013 kostja raamatupidaja poolt antud saldokinnitus oli antud ekslikult ja omavoliliselt. Hageja tasus kostjale üksnes müüdud plaatide eest ning müümata plaadid pidi kostja tagasi võtma. Hageja tegi kostjale 2013. a jaanuaris ettemakse, kuid see sai tasaarvestatud. Samuti ei saanud hagejal tekkida kostja vastu nõuet seoses 2013. a veebruaris-märtsis sooduskampaania käigus. Hageja tasaarvestas ise selle summa kostja esitatud arvetega. Koostöö lõppedes oli müümata plaatide jääk 22 623,11 eurot, mille väärtuses pidi hageja kostjale plaate tagastama. Tegelikult tagastas hageja kostjale plaate 53 012,29 eurot väärtuses, seega 30 389,18 euro võrra rohkem. Nendest kahjustada saanud plaatide väärtus on 1260 eurot. Kostja arvestuse kohaselt on pooltevaheline arvelduste lõplik saldo 29 129,18 eurot. Samas ei olnud kostjal lepingulist kohustust hagejale raha tasuda. Seega oli hagejal koostöö lõppemisel rohkem plaate käes. Kui hageja väidab, et 31.12.2012 saldo sisaldab 2005.a ja 2006. a arveldusi, siis sellel perioodil tekkinud nõuded on aegunud ning kostja esitab aegumise vastuväite. Müüdud plaatide üle pidas arvestust hageja. Maakohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on 19.03.2015 menetlusdokumendis vähendanud nõuet 1126,26 euro võrra (kd IV tl 178). Kostja ei vaidle osaliselt nõudest loobumisele vastu. Kohus asub seisukohale, et hageja avaldus haginõudest osaliselt loobumiseks tuleb vastu võtta ja menetlus nõude 1126,26 eurot osas lõpetada.
6.Puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud koostööleping 23.02.2005, mida muudeti 01.01.2008 (kd III tl 29-37). Kohus loeb tõendatuks, et koostöölepingu lõppemise viimane päev oli lepingu p 9.2 kohaselt 22.02.2013. Koostöölepingu eesmärgiks oli heli- ja videokandjate ostu-müügi ja tarnetingimuste sätestamine. Seega vastab koostööleping müügilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
7.Hageja tugineb oma nõude maksmapanekul 20.05.2013 kuupäevaga saldokinnituskirjale (kd III, tl 104). Nimetatud saldokinnituskirjas on kostja raamatupidaja 03.06.2013 kinnitanud kostja võlgnevust hageja ees summas 28 478,60 eurot. Esmalt tuleb kohtul anda hinnang, kas hageja saab nimetatud saldokinnitusele tugineda või on see kostja poolt välja antud ekslikult. Nimetatud kinnituskirja saab vaadelda VÕS § 30 lg 1 mõttes võlatunnistusena ning selle kehtivusel muutub pooltevaheline tõendamiskohustus, e kostja peab tõendama, et
2-14-23097 võlatunnistuses tunnistatud võlgnevust ei ole. Käesoleva saldokinnituskirja on allkirjastanud kostja raamatupidaja Renate Taela. Küsimus on selles, kas kostja raamatupidajal oli volitus kostja kohustuste olemasolu kinnitamiseks ja/või kohustuse võtmiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 kohaselt tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 128 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on tühine. Tunnistajana üle kuulatud XXX ütluste kohaselt tähendas sellise saldokinnituskirja allkirjastamine, et sellises summas oli müümata kostja kaupa ja selle eest ei olnud kostjale tasutud. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt ei olnud temal õigust kostjale rahaliste kohustuste võtmine, vaid ta sai kinnitada, palju hageja kostjale realiseerimata kaupa tagastas ning selline summa tekkis seoses kreeditarvetega. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt ei ole ta varem suhtluses hagejaga sellist saldokinnituskirja kasutanud kui 20.05.2013. Kohtu hinnangul on tunnistaja XXX ütlustega tõendatud, et tal ei olnud volitusi kostja nimel rahaliste kohustuste võtmiseks ning poolte koostöös ei olnud tavapärane selliste saldokinnituskirjade saatmine ja raamatupidajate poolt kinnitamine (kd V, tl 199). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal ei saanud tekkida õigustatud ootus kostja raamatupidaja esindusõiguse suhtes. Kohtu hinnangul ei saa hageja tugineda saldokinnituskirjale ning hagejal on kohustus tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei esine TsÜS § 128 lg 2 eeldust, sest kostja saldokinnituses märgitud võlgnevuse olemasolu ei tunnistanud (poolte elektronkirjavahetus, kd III tl 262, 265).
8.Kostja kohustus ei saa tuleneda hageja poolt arvete esitamisest (kohtu selgitus, kd IV tl 49). Seega tuleb kohtul tuvastada, kas poolte koostöö lõppedes on kostjal kohustus hageja ees summas 27 352,34 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et poolte vahel oli koostöö ka enne 23.02.2005 koostöölepingu sõlmimist ning 23.02.2005 koostöölepingu sõlmimisega muutusid maksetingimused selliselt, et hageja kohustus tasuma ainult realiseeritud kauba eest. Tulenevalt 23.02.2005 koostöölepingu p-st 6.3 tasub kaubasaaja müüjale kaupade eest igakuise müügiaruande alusel järgmise kuu 10. kuupäevaks. Hageja on selgitanud, et vaatamata maksetingimuste muutmisele tasus hageja kostjale ekslikult täies ulatuses järgmised arved: arve nr 358 makstud 25.03.2005, arve nr 359 makstud 25.03.2005, arve nr 393 makstud 27.03.2005, arve nr 466 makstud 03.04.2005, arve nr 467 makstud 03.04.2005, arve nr 496 makstud 07.04.2005, arve nr 495 makstud 07.04.2005, arve nr 528 makstud 10.04.2005, arve nr 529 makstud 10.04.2005, arve nr 563 makstud 15.04.2005, arve nr 564 makstud 15.04.2005, arve nr 589 makstud 21.04.2005, arve nr 590 makstud 21.04.2005 ja arve nr 608 makstud 21.04.2005, mitte müüdud plaatide eest (vt hageja 31.10.2014 menetlusdokumendi p 2.1, kd IV tl 3, maksekorraldused kd IV tl 24-37). Hageja on 19.03.2015 menetlusdokumendis välja toonud, et nõue 7922,31 eurot tuleneb realiseerimata ja tagastatud kaupadest (kd IV tl 177). Hageja esindaja XXX’i kohtuistungil antud selgituste kohaselt tuleneb see nõue läbi poolte koostöö, kus hageja on alates 2005. a ekslikult maksnud plaatide eest, mida ei ole müüdud. Seega tuleneb see nõue hageja poolt 2005. a makstud arvetest (maksekorraldused kd IV tl 2437). Kostja on esitanud nõudele aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 järgi kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
9.Aegumise kohaldamiseks on vaja esmalt määratleda, mis nõudega on tegemist, kui pikk on konkreetse nõude aegumistähtaeg, ning millal hakkas aegumistähtaeg kulgema. Vastavate asjaolude kohtu ette toomise kohustus lasub sellel menetlusosalisel, kes aegumise kohaldamist
2-14-23097 taotleb, antud juhul kostjal. Juhul, kui kostja on vastavad asjaolud kohtu ette toonud, võib vastaspool (käesoleval juhul hageja) tuua kohtu ette sellised asjaolud, mille alusel tuleb kohtul jõuda veendumusele, et nõude aegumine oli mingi konkreetse perioodi osas peatunud või katkenud. Kohtu hinnangul on nõue kvalifitseeritav alusetu rikastumise nõudena VÕS § 1028 alusel. TsÜS § 151 lg 1 (kohaldatavas redaktsioonis) kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Hageja on 18.12.2014 menetlusdokumendi p-s 2 selgitanud, et koostöölepingu järgi peale igat müügiperioodi (milleks oli kalendrikuu) tegi hageja kokkuvõtte (müügiaruanne, kus olid kajastatud müügid ja laoseis) ning edastas selle kostjale, kes kontrollis andmed üle. Alles seejärel sooritas hageja nimetatud aruande info põhjal makse müüdud plaatide eest (kd IV tl 75). Hageja on ka ise tunnistanud, et tegi 2005.a maksed ekslikult. Arvestades alusetult tehtud maksete aega (märts ja aprill, vt otsuse p 8), pidi hageja hiljemalt 2005. a maikuus teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu. Kohus ei ole tuvastanud, et enne 2008. a maikuud on kostja nõuet tunnustanud või nõude aegumine on peatunud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue 7922,31 eurot on aegunud ja tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. Kohus ei hinda selle nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks esitatud tõendeid.
10.Hageja nõue 14 074,55 eurot tuleneb 2013. a veebruaris toimunud XXXXXX lõpumüügi allahindluskampaaniast ja nõue 5355,48 eurot 2013. a märtsis toimunud XXXXXX lõpumüügi allahindluskampaaniast. Hageja väidab, et poolte vahel oli täiendav kokkulepe, et kostja hüvitab hagejale kampaania käigus müüdud plaatide kokkulepitud allahindlusest 60 %, mille kohta hageja esitas kostjale 28.02.2013 arve nr 1111007130 summas 14 074,55 eurot ja 31.03.2013 arve nr 1111007410 summas 5355,48 eurot (kd IV tl 6, 8). Hageja väidab, et tasaarvestust eeltoodud summade osas ei jõutud seoses poolte koostöö lõppemisega teha (vt kd IV tl 6 pöördel ja tl 8 pöördel). Koostöölepingu p 6.1 kohaselt kaupade ostuhinnad kooskõlastatakse poolte vahel jooksvalt ja müügihinnad kujundatakse vastavalt Kaubamajas kehtivatele hinnakujundamise põhimõtetele ja sihtkliendi kirjeldusele. Kostja ei vaidle vastu, et 2013. a jaanuarist-märtsini tehti kostja kaupade osas allahindlust summas 19 430,03 eurot (kd V tl 15-141). Samas ei tõenda hageja poolt kohtule esitatud poolte kirjavahetus, et kostja võttis kohustuseks hüvitada hagejale allahinnatud kaupade hinnavahe 19 430,03 eurot (kd V tl 8-14). Kohus ei loe eeltoodud tõenditega tuvastatuks pooltevahelist kokkulepet, et kostja kohustub hagejale tasuma kauba hinnavahe 19 430,03 eurot. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja tasus kostjale allahindluskampaania ajal realiseeritud kauba eest täishinna või mitte. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et tasus kostjale allahindluskampaaniast realiseeritud kauba eest täishinna (vt hageja 19.03.2015 menetlusdokumendi p 1.5, 2013.a allahindluskampaania veebruari ja märtsi kassasüsteemi väljavõtted, kostja müügiarved ja hageja müügiaruanne, kd IV tl 179-332). Kostja ei ole vastupidist tõendanud, et hageja tasus talle allahindluskampaaniate ajal realiseeritud kauba eest vähendatud hinna. Samuti on tõendamata, et hinnavahe 19 430,03 eurot on tasaarvestatud.
2-14-23097
11.Poolte vahel puudub vaidlus, et seisuga 31.12.2012 oli hageja valduses müümata kaupade rahaline väärtus 261 868,34 eurot (kd IV tl 68). Alates 01.01.2013 kuni koostöölepingu lõppemiseni tasus hageja kostjale 224 298,73 eurot (kd IV tl 63). Kuigi koostöölepingu p 6.3 kohaselt pidi hageja tasuma kostjale realiseeritud kauba eest, tegi hageja 14.01.2013 kostjale ettemaksu summas 91 448,17 eurot (kd III, tl 141-142). Nimetatud ettemaksu hakkasid pooled kokkuleppel tasaarvestama (kd III tl 146-154). Tulenevalt hageja elektronkirjast sai ettemaks poolte vahel tasaarvestatud (kd III tl 153). Kohtu hinnangul ei oma kostja kohustuse suuruse tuvastamisel tähtsust see, et kostja andis täiendavalt 2013. a jaanuaris-märtsis hagejale kaupa, sest hageja pidi tasuma üksnes realiseeritud kauba eest ja realiseerimata kaup tagastati. Pooled on ekslikult seda asjaolu arvestanud. Seega ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust see, kas kostja andis hagejale kaupa üle 7524,87 euro või 4483,53 euro väärtuses. Kohus leiab, et hageja nõude suuruse tuvastamisel ei saa lähtuda pärast koostöölepingu lõppemist tagastatud plaatide väärtusest, sest hageja lõplikult täpsustatud nõue sellele ei tugine. Koostöölepingu p 4.5 kohaselt kohustub kostja müümata kaubad hooaja lõppedes tagasi võtma ning koostöölepingu p 6.3 kohaselt tasub hageja kostjale üksnes realiseeritud kauba eest. Hageja on tuginenud kahele asjaolule: hageja tasus 2005. a ekslikult realiseerimata plaatide eest 7922,31 eurot; hageja tegi 14.01.2013 ettemaksu 91 448,17 eurot ja see on realiseeritud kauba maksumusega tasaarvestatud. Hageja ei ole kohtu ette toonud täiendavalt asjaolu, et hageja on kostjale tasunud realiseerimata plaatide eest. Lähtuda tuleb sellest, et hageja nõue 14 074,55 eurot tuleneb 2013. a veebruaris ja nõue 5355,48 eurot 2013. a märtsis toimunud XXXXXX lõpumüügi allahindluskampaaniatest ning nõue 7922,31 eurot realiseerimata ja koostöö lõppemisel tagastatud kaupadest. Kohtu hinnangul ei oma kostja kohustuse suuruse kindlakstegemisel tähtsust poolte poolt esitatud võlgnevuse kujunemise tabelid ning kohus nendest ei lähtu.
12.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal on kostja vastu nõue summas 19 430,03 eurot (vt otsuse p 10). Hagejal on õigus nõuda kostjalt enamtasutud müügihind tagasi VÕS § 1028 lg 1 alusel. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Nõuet välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Hageja nõue 7922,31 eurot jätab kohus nõude aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulud
13.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on hagi rahuldanud (arvestades esialgse nõude suurust) 68% ulatuses, mistõttu TsMS § 163 lg 1 tulenevalt tuleb jätta hageja menetluskulud 68% ulatuses kostja kanda (TsMS § 165 lg 3) ja kostja menetluskulud 32% ulatuses hageja kanda.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Hagejal on menetluskuluks riigilõiv 850 eurot, mis nähtub toimikust. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 850 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Menetluskulude jaotuse kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskuluna riigilõiv 578 eurot (68% 850-st).
2-14-23097 Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu 10 920 eurot (käibemaksuta). Hageja esitas kostja menetluskulude osas vastuväite. Hageja leiab, et kostja menetluskulud on ebamõistlikult suured arvestades tsiviilasja hinda, mahtu ja asjaolusid. Hageja leiab, et kostja 17.06.2015 esitatud nimekirjas sept. 14 õigusabikulu osutamiseks kulunud aeg 11,3 tundi (hagiavaldustega tutvumine, arutelud kliendiga, asjaolude väljaselgitamine, positsiooni kujundamine, hagile vastuse koostamine), nov. 14 õigusabikulu osutamiseks kulunud aeg (hagi täiendus, arutelud kliendiga, asjaolude väljaselgitamine, positsiooni kujundamine, hagile vastuse koostamine) ja dets. 14 õigusabikulu osutamiseks kulunud aeg (kohtumine kliendiga, hagi täiendustele vastus, kliendi info läbitöötamine, õigete andmete paika saamine, hageja 18.12.2014 täiendustega tutvumine, arutelu kliendiga) on ülepaisutatud. Näiteks on kostja september 2014 esitatud nimekirjas märkinud hageja hagiavaldusele vastuse koostamiseks kulunud ajaks 8,4 tundi ning oktoobris 2014 veel täiendavad 1,8 tundi, mis ei tundu tõepärane arvestades hageja poolt hagiavalduse koostamiseks kulunud aega. Hageja ei nõustu kostja esindaja poolt hageja tsiviilasjaga esitatud materjalide läbitöötamisele kulutatud aja mahus: a) 1,8 tundi 09.07.2014 ja 3,4 tundi 14.07.2014; b) 3,3 tundi 31.10.2014; c) 2,2 tundi 03.11.2014; d) 2,7 tundi 02.01.2015 ja 2,1 tundi 14.01.2015. Kuna kostja on hagi aluseks olevates asjaoludes olnud kogu menetluse väitel samadel seisukohtadel, siis on tegevusena positsiooni kujundamise esitamine sellises mahus kostja menetluskuludes läbivalt põhjendamatu: a) 3,4 tundi 14.07.2014; b) 3,3 tundi 31.10.2014; c) 2,7 tundi 17.11.2014; d) 1,8 tundi 16.01.2015: e) 2,8 tundi 05.05.2015; f) 0,7 tundi 06.02.2015. Kostja juunis 2014 esitatud arve nr 2015-149 lisas märgitud kohtuistungiks ettevalmistamise maht 7,2 tundi on ebamõistlikult mahukas, kuna vaidluse asjaolud ei ole muutunud ning on sisuliselt samad kui 03.02.2015 toimunud eelistingul, mis on kajastatud ka veebruaris 2014 esitatud arvel nr 2015-048 mahus 2,2 tundi. Kostja poolt 18.06.2016 esitatud nimekirjas (kohtuistung, kliendi informeerimine, kohtuistungi protokolli õigsuse kontroll, menetluskulude nimekiri ja koostamine ja kohtule esitamine) menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamise väljatoomine ei ole põhjendatud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Hageja ei nõustu kostja lepingulise esindaja tunnitasuga 120 eurot, mis ei sisalda käibemaksu, kuna see ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja on arvamusel, et õigustatud tunnitasu lähtuvalt tsiviilasja keerukusest ja mahukusest oleks 100 eurot. Tulenevalt eeltoodust taotleb hageja, et kumbki pool kannaks oma menetluskulud ise. Alternatiivselt leiab hageja, et kostja esitatud menetluskulud on mõistlikud kuni 1/3 ulatuses, millele vastab summa 3640 eurot.
15.Järgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kulusid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-15313, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja
2-14-23097 ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). Esmalt käsitleb kohus kostja esindaja tunnihinda. Kohtu hinnangul on kostja esindaja tunnihind 120 eurot (käibemaksuta) mõistlik. Tegemist ei ole keskmisest kõrgema tunnitasu määraga. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja materjalide mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, on tunnihind 120 eurot vajalik ja põhjendatud.
16.Kohus ei nõustu kostja esindaja ajakuluga. Kostja esindaja on käesolevas menetluses osutanud õigusabi 89,2 tundi. Alljärgnevalt annab kohus hinnangu kostja esindaja ajakulule: 1) juuni-august 2014. a toimingud makseettepanekutega seoses, nõuete läbitöötamine, arutelud kliendiga, vastuväited kohtusse, kohtumäärusega tutvumine, selgitused kliendile, edasised sammud (8,4 t). Nimetatud ajakulu ei ole põhjendatud vastaspoolelt välja mõista. Kohtu hinnangul ei nõua maksekäsu kiirmenetluses vormistavad dokumendid (vastuväide) õigusalaseid eriteadmisi ja neid saab menetlusosaline vormistada ise ilma lepingulise esindajata. Seega ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus jätab selles osas kostja esindaja taotluse 8,4 tunni ulatuses rahuldamata. 2) septembris 2014. a hagiavaldusega tutvumine, arutelud kliendiga, asjaolude väljaselgitamine, positsiooni kujundamine, hagile vastuse koostamine (11,3 t) ja okt 2014 vastus kohtule: nõupidamine kliendiga, vastuse ülevaatamine, täiendamine, lisade komplekteerimine, hagi täiendusega tutvumine, positsiooni kujundamine (5,1 t). Kohus annab hinnangu lepingulise esindaja ajakulu osas kohtusse esitatud dokumentide põhjal. Septembris ja oktoobris 2014. a esitatud dokumentide põhjal on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 8 tundi. 3) novembris 2014. a hagi täiendus, arutelud kliendiga, asjaolude väljaselgitamine, positsiooni kujundamine, hagile vastuse koostamine (10,3 t) ja detsembris 2014. a kohtumine kliendiga, hagi täiendusele vastus, kliendi info läbitöötamine, õigete andmete paikasaamine; hageja 18.12.2014 täiendustega tutvumine, arutelu kliendiga (17,1 t). Põhjendatud ajakulu nimetatud toiminguteks novembris ja detsembris 2014. a on 6 tundi. 4) jaanuaris 2015. a nõupidamised kliendiga, hagi 18.12.2014 täienduse vastus (10,6 t). Põhjendatud ajakulu nimetatud toiminguteks on 6 tundi. 5) veebruaris 2015. a ettevalmistus 03.02.2015 eelistungiks, eelistung, info kliendile, kohtuistungi protokoll, toimingud kompromissiga seoses (5,8 t). Põhjendatud ajakulu nimetatud toiminguteks on 4 tundi. 6) märtsis 2015. a vastuväide kohtu tegevusele (0,6 t). Nimetatud ajakulu ei saa vastaspoolelt välja mõista, kuna tegemist on põhjendamatu ajakuluga. 7) aprillis 2015. a hageja täienduste analüüs, suhtlus kliendiga, taotlus kohtule, vastuse koostamine (6,8 t) ja mai 2015 suhtlus kliendiga, taotlus kohtule, vastuse koostamine (6,8 t). Põhjendatud ajakulu nimetatud toiminguteks on 4 tundi. 8) juunis 2015. a kohtuistungiks ettevalmistamine, kohtumine kliendiga (6,4 t). Põhjendatud ajakulu nimetatud toiminguteks on 2 tundi. 12) 17.06.2015 kohtuistung, kliendi informeerimine, kohtuistungi protokolli õigusse kontroll, menetluskulude nimekiri ja koostamine ja kohtule esitamine (1,8 t). Põhjendatud ajakulu nimetatud toiminguteks on 1 tund. Kohtu hinnangul on kostja esindaja ülehinnanud aega, mis tal kulus hagile ja selle täiendustele vastamiseks ning kliendiga kohtumiseks. Kostja esindaja on esitanud kokku neli (4) menetlusdokumenti, mis suures osas kordavad kostja esimeses vastuses esitatud seisukohti.
2-14-23097 Kohtu ette toodud asjaolud ei olnud keskmisest keerukamad ega nõudnud esitatud ajakulu raames kliendiga kohtumisi. Ka kohtuistungi ettevalmistuseks kulunud aega on esindaja üle hinnanud. Tulenevalt kohtu selgitustele ja hageja poolt esitatud hagiavalduse täpsustusele oli kostja esindaja vastuseid koostades piisavalt informeeritud, mistõttu istungi ettevalmistuseks kuluv aeg on ülepaisutatud. Menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamise ajakulu ei pea kohus põhjendatud ajakuluks, kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata.
17.Kohus rahuldab kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on 31 tundi. Arvestades kostja esindaja tunnihinda 120 eurot (käibemaksuta), teeb kostjate esindaja põhjendatud menetluskuluks 3720 eurot. Menetluskulude jaotuse kohaselt kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskuluna 1190.40 eurot (32% 3720-st). Vastastikuste nõuete osas teeb kohus tasaarvestuse. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 612.40 eurot. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.