lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-4912/12

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 07.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-4912/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
953
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Dina Sõritsa 07. juuni 2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-18-4912

Tsiviilasi

Xxxhagi Xxx

Tsiviilasja hind

vastu abielu lahutamise nõudes 3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja Xxx(isikukood xxx, elukoht XxxTallinn; e-post Xxx) esindajad Kostja XxxXxx (isikukood xxx, elukoht xxx xxx; xxx)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

e-post

Kohtuistungil 01.06.2018

1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Lahutada Xxx(isikukood xxx) ja XxxXxx (isikukood xxx) abielu, mis on registreeritud 29.08.2016 Tallinna notar Anneli Alekandi poolt tõendi numbriga 5181-2016/16.
3.Jätta Xxxabielu ajal kantud perekonnanimi „Xxx“.
4.Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.
5.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-113624/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Xxxesitas 30.03.2018 Harju Maakohtule hagi XxxXxx vastu abielu lahutamise nõudes. Hagist nähtuvalt on poolte abielulised suhted lõppenud alates jaanuarist 2018. Kostja lahkus Eestist 2017.a detsembris. Hageja ei nõustu pere loomiseks Filipiinidele elama asuma. Erinevad kultuurid, plaanid ja maailmavaated on abielu mõjutanud ja viinud lõpmatutele tülidele. Hagejal puuduvad kostja vastu tunded ning ta ei soovi kostjaga elamispinda jagada. Abielu ei ole võimalik lahutada perekonnaseisuasutuses või notari juures, kuna kostja viibib välismaal.
2.Hageja palub lahutada Xxxja XxxXxx abielu, mis on registreeritud 29.08.2016 Tallinna notar Anneli Alekandi poolt tõendi numbriga 5181-2016/16. Hageja palub poolte abielu lõpetada, kuna kostja lahkus Eestist. Ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole.

KOSTJA SEISUKOHT

3.Kohus on kostjale saatnud dokumendid 23.04.2018. Kostja on dokumentide kättesaamist e-kirja teel kinnitanud ja lubanud hagile vastata. Sisulist vastust kostja esitanud ei ole. Teistkordselt 30.04.2018 saadetud e-kirjale kostja ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Kohus kuulas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg-st 2 tulenevalt hageja 01.06.2018 kohtus isiklikult ära. Hageja jäi abielu lahutamise nõude juurde ja selgitas järgmist. Kostja sõitis detsembris ära. Jaanuaris käis hageja kostja juures. Hageja on kostjaga abielu lahutamisest rääkinud jaanuaris ja ka telefoni teel. Kostjal on muutlik meel. Esmalt soovis lahutust kostja, siis palus vabandust ja seejärel soovis jälle lahutust. Kostja on lahutuse soovi kinnitanud aprilli lõpus pärast dokumentide kättesaamist. Kostja ütles ka, et ei tule kohale. Hageja soovib perekonnanime jätta samaks, s.o Xxx.
6.Kostja 01.06.2016 toimunud kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud ka mitteilmumise põhjustest. Kostja on teadlik istungi toimumise ajast ja kohast ning on seda kinnitanud 25.04.2018 e-kirjaga (tl 42).
7.Kostja elab Filipiinidel. Ta on kohtule saadetud teate kohaselt teadlik käesolevast kohtumenetlusest ning talle on teatatud võimalusest esitada oma seisukoht kirjalikult ja olla kohtus isiklikult ärakuulatud. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja elukohta, on tal TsMS § 346 lg 2 kohaselt kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik asja lahendada ka ilma kostjat isiklikult kohtuistungil ära kuulamata.
8.Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REÕS § 57 lg 3 kohaselt, kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis.
9.Käesoleval juhul on hageja Eesti Vabariigi kodanik, kelle elukoht on Eesti Vabariigis. Kostjal on Filipiinide kodakondsus ning tema elukoht on käesoleval ajal Filipiinidel. Poolte elukohad on eri riikides ning pooltel on erinev kodakondsus. Poolte viimane ühine elukoht oli Eesti Vabariigis. Hageja elab Eesti Vabariigis ka käesoleval ajal. Eeltoodust tulenevalt tuleb määrata abielu üldised õiguslikud tagajärjed Eesti Vabariigi õigusega, kuna Eesti Vabariigis oli poolte viimane ühine elukoht ning Eesti Vabariigis on ka hageja elukoht käesoleval ajal. Seega kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi perekonnaseadus.
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 66 punkt 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

11.Kuna kostja elukoht ei ole Eesti Vabariigis, siis on käesoleval juhul võimalik poolte abielu lahutamine üksnes kohtus. Kohus asub seisukohale, et abielu taastamine ei ole võimalik ilma mõlema poole vastava tahteta. Poolte abielusuhted on lõppenud ja kostja on Eestist lahkunud. Kostja omab Eesti Vabariis elamiseks 05.09.2018 lõppevat elamisluba. Hageja on kinnitas kohtule soovimatust oma abielu kostja elukohariigis jätkamiseks. Abielulist kooselu pooltel enam ei ole ning nad on asunud elama eri riikidesse. Kostja on asja menetlusest teadlik ning on kinnitanud tema jaoks inglise keelde tõlgitud menetlusdokumentide kättesaamist, kuid ei ole kohtule vastuväiteid esitanud. Kuna vähemalt üks pooltest ei soovi abielu jätkata, tuleb abielu lahutada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik.
12.Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanime „Xxx“. Seega säilib hagejal abielu ajal kantud perekonnanimi „Xxx“.
13.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.09.20262-26-13086/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-12506/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja