Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi XXX hagihind
06.juunil 2018.a, Tallinnas
XXX hagihind
4 895 eurot
2-17-101920 XXX ja XXX hagi XXX vastu elatise nõudes 4 895 eurot
nende Hagejad: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate seaduslik esindaja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX; e- post: XXX Hagejate esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Yaroslav Radziwill-Širjajev (Advokaadibüroo A.Ratnikov & Partners, J.Köleri 8, 10150 Tallinn; epost: [email protected]) Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX; e- post: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 08.05.2018.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja XXX Hagejate seaduslik esindaja XXX Hagejate esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Yaroslav Radziwill-Širjajev Kostja XXX
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Jätta rahuldamata XXX ja XXX hagi XXX vastu tagasiulatuva elatise alates 01.11.2016.a nõudes.
3.Jätta rahuldamata XXX hagi XXX vastu elatise nõudes.
4.Välja mõista XXX’ilt XXX (sünd. 26.02.2013.a) ülalpidamiseks igakuine elatis summas 235 eurot kuus alates 31.01.2017.a kuni XXX täisealiseks saamiseni, s.o kuni 26.02.2031.a, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast XXX kasuks.
5.XXX’il tuleb tasumisele kuuluv elatis tasuda iga kuu eest ette 10.kuupäevaks XXX arveldusarvele nr. EEXXX, märkides maksekorralduse selgitusse „Elatisraha“.
6.Välja mõista XXX’ilt Eesti Vabariigi kasuks hagejate menetluskulu s.o riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 124,50 eurot.
7.Kostjal XXX’il tasuda Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulu summas 124,50 eurot 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsusele lisatud pangarekvisiitidele.
8.Välja mõista XXX’ilt menetluskulu viivis menetluskulult (124,50 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgi alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks.
9.Vabastada hagejad XXX ja XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 373,50 eurot riigi tuludesse tasumisest.
10.Poolte muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
11.Tagastada hagejatele 11.05.2018.a kohtule esitatud tõendid. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue ja põhjendused
1.XXX ja XXX esitasid Pärnu Maakohtule 31.01.2017.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX vastu elatise saamiseks alates 31.01.2017.a. Kohus tegi 13.02.2017.a võlgnikule ettepaneku tasuda avaldajale taotletav elatis ning menetluskulud. 27.03.2017.a koostas kohus maksekäsu. 31.03.2017.a esitas kostja määruskaebuse, millises palub tühistada 27.03.2017.a koostatud maksekäsk. 18.05.2017.a kohtumäärusega rahuldas Pärnu Maakohus kostja määruskaebuse Pärnu Maakohtu 27.03.2017.a kohtumäärusele, s.o maksekäsule tsiviilasjas nr 2-17-101920 ja andis avalduse üle Harju Maakohtu kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.
2.XXX ja XXX esitasid kohtule hagi XXX vastu elatise nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt ei täida kostja oma ülalpidamiskohustust või maksab elatist osaliselt. Ema maksab toidu ja riietuse eest ning vanema poja sporditrennide eest. Kuna hagejal XXXl esineb tervisepuue, on hagejate seaduslik esindaja sunnitud katma mh tasulise ravi, logopeedi, füsioteraapia, massaaži jt kulud. Asjaolu, et hageja XXX viibib mõned päevad kuus kostja juures ei tähenda, et hagejate seaduslik esindaja ei kanna ilmselt ülekaalukad lastega seotud kulud. Käesolevas asjas nõuavad hagejad kostjalt igakuise elatise väljamõistmist suuruses, mis moodustab pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, m.h tagasiulatuvalt alates 01.11.2016.a PKS § 108 alusel. Hagejad paluvad menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Alates märtsist 2017.a elab XXX kostja juures rohkem kui 1/2 kogu ajast. Varasemalt on kostja ostnud pojale toitu, riideid, jalatseid. Kostja kulutused poja ülalpidamiseks moodustavad umbes 250 eurot kuus. Tütre ülalpidamiseks maksab kostja 150 eurot kuus. Tütre ülalpidamiseks on kostja tasunud perioodil 25.06.2017.a kuni 11.11.2017.a 670 eurot ning ülejäänud osa ülalpidamiskohustusest tütre suhtes täidab kostja vahetult ajal, kui võtab ta enda juurde. Kostja palub menetluskulud jätta hagejate kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on
võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 28.02.2018.a kohtumääruses (I köide t/l 177) kui ka 08.05.2018.a kohtuistungil (II köide t/l 58).
6.Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus (I köide t/l 83, 84) ning et hageja XXX elab emaga. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist tagasiulatuvalt alates 01.11.2016.a ning kas kostjal on kohustus tasuda elatist XXXile.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
8.PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
9.Riigikohus on 07.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-15-15909 punktis 12 märkinud, et kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
10.Kuivõrd hagejad on esitanud nõude elatise saamiseks miinimummääras, ei pea nad enda vajadusi tõendama.
11.Hagejad on palunud kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatise alates 01.11.2016.a kokku summas 5 560 (2 x 2 780 eurot). Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu, kuivõrd tasub igakuiselt tütre ülalpidamiseks 100 eurot ning poeg viibib enamuse ajast kostja juures.
12.Kooskõlas PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
13.Riigikohus on 25.05.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-35-16 punktis 19 leidnud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1136-13, p-d 11 ja 12).
14.Käesolevas tsiviilasjas 08.05.2018.a toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et viimase sissetulek on 1 000 eurot (neto) ning see on kostja ainuke tuluallikas (II köide t/l 58 pöördel). Kostjale kuulub kokku 4 kinnisasja, millisest 2 on ühisomandis hagejate emaga (II köide t/l 65). Muud vara kostjale ei kuulu (II köide t/l 64, 66).
15.Kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub, et kostja on tasunud elatist
25.06.2017.a summas 200 eurot selgitusega „Elatis XXXle Veebruari eest 2017 a“, 16.07.2017.a summas 100 eurot selgitusega „Lapsele TOITMISEKS“, 09.08.2017.a summas 70 eurot selgitusega „Lapsele TOITMISEKS“, 15.10.2017.a summas 100 eurot selgitusega „ELATIS XXX Martsi eest“, 11.11.2017.a summas 200 eurot selgitusega „ELATIS XXX Aprilli ja Mai eest“, 29.03.2018.a summas 200 eurot selgitusega „ELATIS XXX Aprill-Mai 2018a“, 10.03.2018.a summas 200 eurot „ELATIS XXX Novembri ja Detsembri eest 2017a“, 09.02.2018.a summas 200 eurot selgitusega „ELATIS XXX Septembri ja Oktoobri eest 2017a“, 12.12.2017.a summas 100 eurot selgitusega ELATIS XXX Juuni eest 2017a“, 11.01.2018.a summas 200 eurot selgitusega „ELATIS XXX Juuli ja Augusti eest 2017a“, 14.03.2018.a summas 200 eurot selgitusega „ELATIS XXX Jaanuari ja Feebruari eest 2018a“, 16.03.2018.a summas 100 eurot selgitusega „ELATIS XXX Märtsi eest 2018a“ (I köide t/l 148-152, II köide t/l 48-54).
16.Ka nähtub kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest, et viimane on teostanud hagejale XXXile ülekanded 04.12.2016.a summas 200 eurot selgitusega „AЛИМЕНТЫ“, 02.01.2017.a summas 190 eurot selgitusega „AЛИМЕНТЫ“, 27.01.2017.a summas 200 eurot selgitusega „ALIMENDID“, 27.02.2017.a summas 200 eurot selgitusega „ALIMENDID“ (I köide t/l 142-145).
17.Lisaks on kostja esitanud kohtule graafiku, millisest nähtub XXXi isa juures elamine (I köide t/l 140-141, II köide t/l 4-5). Samuti on nii hagejad kui ka kostja esitanud kohtule toidu- ja riidepoodide, apteekide jms kviitungeid (I köide t/l 157-158, 165-168, 170-171, 190-205, II köide t/l 13-15 17-19, 21-23, 25-27, 29-31, 33-35, 37-38, 40-42, 44-47), millistega soovivad viimased tõendada, et mõlemad vanemad kannavad ülalpidamiskohustust.
18.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejate elatisnõue tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja on hagejatele elatist tasunud, kuid seda mitte hagejate poolt hagiavalduses nõutavas ulatuses. Nimetatu aga ei tingi hagejate tagasiulatuva elatisnõude alates 01.11.2016.a rahuldamist. Kohus leiab, et põhjendatud oleks tagasiulatuva elatise väljamõistmine juhul, kui kostja üldse ei oleks hagejatele eelpoolviidatud perioodil elatist tasunud. Sellist olukorda käesoleval juhul ei esine. Ka nähtub kohtule esitatud tõenditest, et kostja on hagejatele ostnud toitu, riideesemeid jm eluks vajalikke asju. Seega ei kuulu hagejate nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks alates 01.11.2016.a rahuldamisele.
19.Hagejad paluvad välja mõista kostjalt elatise kummalegi summas 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja vaidleb elatise nõudele vastu ning leiab, et kuivõrd hageja XXX elab enamuse ajast kostja juures, ei ole põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine ja hageja XXX ülalpidamiskohustust on kostja nõus täitma summas 150 eurot, kui hageja XXX saab 18 (II köide t/l 58 pöördel).
20.PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
21.Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse
ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
22.Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-35-17 punktis 28.3 asunud seisukohale, et elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 kohaselt võib olla muu hulgas ka see, et laps elab osa ajast lahuselava vanema juures, kusjuures eeldada tuleb, et lahus elav vanem kannab proportsionaalselt tema juures oldud ajaga laste ülalpidamiskulud ja vastupidist tuleb tõendada.
23.Hageja XXX on 08.05.2018.a kohtuistungil avaldanud, et elab suurema osa ajast kostja juures (II köide t/l 59). Kuivõrd kohtu ette toodust nähtub, et hageja XXX elab oma mõlema vanema juures ning vanemad kannavad mõlemad ka tema ülalpidamisega seotud kulusid, siis on põhjendatud jätta hageja XXXi elatise nõue kostja vastu rahuldamata.
24.Kohus leiab, et hageja XXX elatise nõue kostja vastu on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatust nähtub, et kostja küll maksab nimetatud hagejale elatist, kuid mitte piisavas summas s.o. keskmiselt 100 eurot kuus (I köide t/l 148-152). Samas on kostja kohtuistungil avaldanud, et XXX’i ülalpidamiseks kulutab ta igakuiselt 300 või 350 eurot (II köide t/l 58 pöördel).
25.Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et hageja XXX elab emaga ning hagejal on suuremad kulutused, kuivõrd viimasel on raske puue (I köide t/l 113).
26.Kuna hagejate seaduslikud esindajad ei ole kohtule ise esitanud tõendeid oma varandusliku olukorra kohta, siis kooskõlas TsMS § 230 lg 3 ja lg 5 on kohus ise teinud järelpäringud avalikesse registritesse (II köide t/l 61-66). Registriväljavõtetest nähtub, et hagejate seaduslike esindajate ühisomandisse kuuluvad korteriomandid aadressidel XXX, Tallinn ja XXX, Tallinn (II köide t/l 62, 65). XXXle kuulub veel koretriomand aadressil XXX, Tallinn (II köide t/l 62) ning kostjale kuuluvad korteriomandid aadressil XXX, Klooga alevik, Lääne-Harju vald, Harju maakond ning XXX, Tallinn (II köide t/l 65).
27.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja poolt ei ole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid hageja XXX elatisenõuet vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära.
28.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja XXX kasuks väljamõistmisele igakuine elatis alates elatisenõude esitamisest s.o. maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 31.01.2017.a (I köide t/l 3-5) summas 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni XXX täisealiseks saamiseni, s.o kuni 26.02.2031.a. Hagejate nõue kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatis alates 01.11.2016.a ja igakuine elatis XXXi kasuks rahuldamisele ei kuulu.
29.Hagejad on palunud kohtule esitatud hagiavalduses tasuda väljamõistetav elatis hagejate seadusliku esindaja XXX arveldusarvele nr. EEXXX (I köide t/l 92).
30.TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
31.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda ette iga kuu eest ette 10.kuupäevaks hageja XXX seadusliku esindaja XXX arvelduskontole.
32.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega
seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hagejate seaduslik esindaja XXX esitas kohtule 11.05.2018.a täiendavad tõendid.
33.Kohus leiab, et 11.05.2018.a kohtule esitatud tõendite asja materjalide juurdevõtmisest tuleb keelduda, kuivõrd need on kohtule esitatud hilinenult (TsMS § 238 lg 3 p 3).
34.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
35.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on XXX tsiviilasja hinnaks 4 895 eurot ja XXXi tsiviilasja hinnaks 4 895 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
36.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda ja TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
37.Menetlusosalised on 08.05.2018.a toimunud kohtuistungil avaldanud, et pooltel ei ole menetluskulude taotlusi esitada (II köide t/l 59 pöördel). Seega ei ole käesolevas tsiviilasjas pooltel tekkinud menetluskulusid, milliste hüvitamist saaks vastaspoolelt nõuda.
38.Kohus on 12.10.2017.a kohtumäärusega määranud XXX’le ja XXX’ile XXX kaudu riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (I köide t/l 99). Kohus on antud asjas 06.06.2018.a kohtumäärusega määranud kindlaks vandeadvokaat Yaroslav Radziwill-Širjajev’i tasu summas 498 eurot koos käibemaksuga (II köide t/l 7172).
39.TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse.
40.Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on esitatud neli nõuet (mõlema lapse tagasiulatuva elatise nõue ja elatise nõuded) ning kohus rahuldab üksnes hageja XXX elatise nõude, siis kooskõlas TsMS § 190 lg 3 kuulub kostjalt riigituludesse välja mõistmisele hagejate riigi õigusabikulu summas 124,50 eurot (498 x 25 %).
41.Kostjal tuleb väljamõistetud riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu tasuda käesolevale kohtulahendile lisatud makserekvisiitidele. Kohus selgitab, et vastav kohustus tuleb kostjal täita 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kooskõlas TsMS § 190 lg 5.
42.Tulenevalt TsMS § 179 lg 9 tuleb kostjal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
43.Kohus leiab, et kuivõrd hagejatele on 12.10.2017.a kohtumäärusega määratud riigi õigusabi korras esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (I köide t/l 99), siis tuleb hagejad vabastada riigi õigusabi tasu summas 373,50 eurot (498 x 75 %) tasumisest riigituludesse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.