1.Rahuldada Aktiva Finants OÜ hagi Ivo Holtsmeieri vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Ivo Holtsmeierilt põhivõlg summas 1437,74 eurot (üks tuhat nelisada kolmkümmend seitse eurot ja seitsekümmend neli eurosenti) ja viivis summas 1437,69 eurot (üks tuhat nelisada kolmkümmend seitse eurot ja kuuskümmend üheksa eurosenti), kokku 2875,43 eurot, AS Aktiva Finants kasuks.
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
4.Jätta poolte menetluskulud Ivo Holtsmeieri kanda.
5.Määrata Ivo Holtsmeierilt OÜ Aktiva Finants kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot.
6.Välja mõista Ivo Holtsmeierilt menetluskulud summas 375 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
7.Mõista kostjalt, Ivo Holtsmeierilt, väljamõistetud menetluskuludelt, menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates, kuni täitmiseni viivist, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Tsiviilasi nr 2-15-102483 Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 14-18)
1.Elisa Eesti AS ja Ivo Holtsmeier sõlmisid järgmised lepingud: 1) 05.04.2102. a liitumisleping nr 1692245 2) 05.04.2012. a järelmaksuga müügileping nr 1692267 3) 05.04.2012. a järelmaksuga müügileping nr 1692271 4) 09.07.2012. a liitumisleping nr 1692245 5) 09.07.2012. a järelmaksuga vara müügileping nr 1868450 6) 09.07.2012. a liitumisleping nr 1868357 7) 09.07.2012. a soodushinnaga vara müügileping nr 1868361 8) 05.10.2012. a liitumisleping nr 1692245 9) 05.10.2012. a järelmaksuga vara müügileping nr 2064738
2.Nimetatud lepingute alusel kohustus hageja pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Elisa Eesti AS esitas kostjale osundatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustused täitnud. Kostja ei ole oma kohustusi esitatud arvete tasumisel täitnud.
3.Elisa Eesti AS loovutas 02.12.2014 kostja vastase nõude põhisummaga 1437,74 eurot OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4.Elisa Eesti AS on esitanud arve nr 2006333225 käsitlustasudega, mille sissenõudmise õigus tuleneb järelmaksuga müügilepingutest ja soodushinnaga müügilepingust. Käesolevate lepingute tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingu lõpetamine kas kostja poolt või Elisa Eesti AS-i poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu.
4.Vastavalt Elisa Eesti AS lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele teenuse kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Elisa Eesti AS ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast.
5.Järgnevas tabelist nähtub põhinõude ja viivisenõude kujunemine viivitatud päevi
6.Hageja taotleb põhinõude summas 1437,74 ning viivisenõude summas 1437.69 euro välja mõistmist.
7.Oma viimases vastuses kohtule on hageja märkinud, et viivise nõue on igati põhjendatud ja kuulub tasumisele. Hageja, arvestades siiski kostja rasket majanduslikku olukorda, tegi kostjale ettepaneku tasuda võlgnevus kompromisslepingu alusel. Kostjal tulnuks tasuda igakuiste osamaksetena: põhivõlgnevus summas 1437,74 eurot; viivised summas 1000 eurot; pool riigilõivu summas 137,5 eurot; hageja õigusabikulud summas 400 eurot. Kokku tulnuks kostjal seega tasuda 2975,24 eurot. Hageja kinnitas valmidust sõlmima maksegraafik maksimaalselt 36. kuuks. Kompromisslepingu sõlmimiseks palus hageja kostjal enda poole pöörduda. KOSTJA SEISUKOHT (tl 79)
8.Kostja on oma vastuses märkinud, et kui kostjale anti võlast teada helistas kostja Elisa Eesti AS-ile ja nemad kinnitasid, et on loovutanud ainult põhivõla, milleks on 1437,74eurot ja viiviseid pole lisatud. Kostjale jääb arusaamatuks, mille alusel on esitatud viivise väljamõistmise nõue, kui Elisa Eesti AS loovutas hagejale ainult põhivõlgnevuse summas 1437,74 eurot. Arvestades, et kostja sattus sellel ajal, mil võlgnevus tekkis, raskustesse kaotades töö ja nüüd, kui on uuesti tööle asunud on vaja XX last ülal pidada, pole tal võlgnevuse tasumiseks sellist summat kusagilt võtta. Kostja tunnistab võlgnevust summas 1437.74 eurot, kuid viivistega summas 1437.69 eurot, ta ei nõustu, kuna ei ole suuteline selliseid summasid maksma.
KOHTU SEISUKOHT
9.TsMS § 404 lg 1 alusel lahendab kohus antud tsiviilasja kirjalikus menetluses (tl 90).
10.Kohus on kirjaliku menetluse määruse saatnud pooltele e-toimiku vahendusel. E-toimikust nähtuvalt on hageja selle avanud 18.06.2015. Kostja nimetatud määrust avanud ei ole. Samas on kohus seisukohal, et see tuleb lugeda kostjale kättetoimetatuks vastavalt TsMS § 3141 lgle 1, mis sätestab, et kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.
11.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et Elisa Eesti AS ja Ivo Holtsmeier sõlmisid järgnevad lepingud: 05.04.2102. a liitumisleping nr 1692245; 05.04.2012. a järelmaksuga müügileping nr 1692267; 05.04.2012. a järelmaksuga müügileping nr 1692271; 09.07.2012. a liitumisleping nr 1692245; 09.07.2012. a järelmaksuga vara müügileping nr 1868450; 09.07.2012. a liitumisleping nr 1868357; 09.07.2012. a soodushinnaga vara müügileping nr 1868361; 05.10.2012. a liitumisleping nr 1692245 ja 05.10.2012. a järelmaksuga vara müügileping nr 2064738.
13.Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
14.Kuna kostja lepingutest tulenevat võlgnevust õigeaegselt ei likvideerinud, loovutas Elisa Eesti AS nõude OÜ-le Aktiva Finants. Hageja, OÜ Aktiva Finants, palub esitatud hagis mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 1437,74 eurot ja seisuga 24.03.2015 sissenõutavaks muutunud viivised summas 1437,69 eurot. Lisaks palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud summas 639,12 eurot.
Tsiviilasi nr 2-15-102483
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
16.Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 1437,74 eurot, kuna kostja on nimetatud nõude omaks võtnud.
17.Lisaks põhinõudele on hageja esitanud ka viivisenõude summas 1437,69 eurot. Kostja ei nõustu hageja viivisenõudega. Kostja on seisukohal, et Elisa Eesti AS loovutas hagejale vaid põhinõude ning sellest tulenevalt ei saa hageja viiviseid nõuda.
18.Kohtutoimikust nähtub, et vastavalt nõude loovutamise teatele (tl 18) on Elisa Eesti AS oma nõude Ivo Holtsmeieri vastu, summas 1437,74 eurot, loovutanud OÜ-le Aktiva Finants, koos õigusega nõuda viivist, kahju hüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
19.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-124-07 märkinud, et VÕS § 167 lg 1 kohaselt lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka nõudega seotud tagatistest ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Kõrvalkohustuste hulka kuulub ka viivise maksmise kohustus.
20.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viiviseid, kuna nõude loovutamisel läheb uuele võlausaldajale üle ka viivise nõudeõigus. Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud viiviseid vastavalt Elisa Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 7.8. 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Käesoleva kohtuotsuse punktis 5 toodud viivise arvestuse tabeli kohaselt on hageja arvestanud viiviseid summas 1534,40 eurot. Hageja vähendanud viivisenõuet 1437,69 euroni.
21.Olulised põhimõtted viivise vähendamise taotluse lahendamise jaoks tulenevad Riigikohtu 14. juunil 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 tehtud otsusest. Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes (otsuse p 16). Siiski peavad kohtulahendist nähtuma ja olema kontrollitavad kohtu motiivid, miks viivist vähendati. Arvestada tuleb ka üldist praktikat viivise väljamõistmisel, sest ka lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab üldjoontes olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid aktsepteerivad (otsuse p 20). Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist (otsuse p-d 18 ja 19) (vt ka Riigikohtu 26. oktoobri
otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). VÕS § 162 kasutab viivise kohta termineid „ebamõistlikult suur" ja „mõistlik". Nende terminitega tähistatud mõisted ei ole käsitatavad faktiliste asjaoludena, vaid hinnanguliste kategooriatena, seega pole neid võimalik tõendada tsiviilkohtumenetluses kasutatava tõendamise mõiste kohaselt. Tõendamine saab seega seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7. Seega võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet. VÕS § 162 lg 1 näitliku loetelu kohaselt tuleb ka viivise vähendamisel arvestada erinevaid asjaolusid. Läbirääkimiste pidamine on üks asjaolu teiste hulgas, mida tuleb viivise vähendamise taotlust lahendades sisuliselt analüüsida. Välistatud ei ole, et sisuliste, mitte pelgalt võla tasumisega venitamise eesmärgil peetud läbirääkimiste pidamine võib anda alust viivist vähendada. Läbirääkimiste pidamine ei anna aga alust viivise arvestust katkestada.
Tsiviilasi nr 2-15-102483 Samuti ei anna viivise vähendamise taotluse rahuldamata jätmiseks ainuüksi alust asjaolu, et võlgnik on ise nõustunud äärmiselt suure viivisemääraga laenulepingu sõlmimisega, ka juhul, kui viivisemäär ei ole suurem põhivõlast, kuid on objektiivselt äärmiselt suur summa.
22.Kohus on seisukohal, et vastavalt VÕS § 167 lg-le 1 ning §-le 113 lg 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Kostja ei ole esitanud kohtule konkreetset taotlust viivise vähendamiseks. Samuti puuduvad kostja vastuses põhjendused ja tõendid, miks peaks kohus esitatud viivisenõuet vähendama. Kohtu hinnangul ei piisa lihtsalt väitest, et kostjal on viis last ning puuduvad rahalised vahendid võlgnevuse tasumiseks. Lisaks sellele on hageja pakkunud kostjale kompromissi, mille tulemusel oleks hageja oma nõuet vähendanud ning võimaldanud kostjale ositi tasumise. Kostja ei ole aga avaldanud valmisolekut kompromissi sõlmimiseks.
23.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd hageja viivisenõue ei ületa põhinõuet on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis summas 1437,69 eurot. Menetluskulud
24.TsMS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
26.15.06.2015 määrusega määras kohus tsiviilasja nr 2-15-102483 kirjalikku menetlusse ning määras kohtulahendi teatavaks tegemise kuupäevaks 13.08.2015. Ühtlasi andis kohus pooltele tähtaja viimaste seisukohtade ning menetluskulude nimekirja esitamiseks. Pooled nimetatud kohtumäärusele vastanud ei ole.
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
28.TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. Hagi kohtusse esitamise ajal 30.01.2015 kehtinud TsMS § 139 lg 1, lg 2 p 1 ja 3 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma, mida tuleb tasuda hagilt ja mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Enne 28.02.2015 kehtinud RLS lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga 2875,43 eurot tasuda riigilõivu 275 eurot.
29.Eeltoodust tuleneb, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 275 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.
30.Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Kohtu hinnangul tuleb asuda seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on üksnes esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest.
31.Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema
Tsiviilasi nr 2-15-102483 koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
32.Hagejat esindas Julianuse Õigusbüroo jurist Kadri Timuska, olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu (esindajatasu).
33.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 639,12 eurot. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast ei nähtu lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamisele kulutatud aeg.
34.TsMS § 176 lg 1 ja 2 kohaselt peab menetlusosalise poolt esitatav menetluskulude nimekiri sisaldama detailselt näidatud kulude koosseisu. TsMS § 176 lg 6 kohasel võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole mõistlik hagejalt menetluskulude täpsustamist nõuda, kuna hageja poolt esitatud hagi näol on tegemist nö. tüüphagiga. Seega otsustab kohus menetluskulude kindlaksmääramise tsiviilsaja materjalide pinnalt vastavalt TsMS § 174 lg-le
35.Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses 639,12 eurot ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning ei vasta antud tsiviilasja keerukusele ja mahule.
36.Hageja poolt kohtule esitatud hagi on nö. tüüphagi, mille sarnaseid hageja tavapäraselt esitab. Seega on kohus seisukohal, et hagiavalduses andmete muutmine ei ole sedavõrd keerukas, et määrata hageja õigusabikuludeks 639,12 eurot. Samuti puudus käesolevas asjas sisuline vaidlus faktiliste asjaolude või õigusnormide kohaldamise üle.
37.Eelnevast tulenevalt ja lähtudes senisest kohtupraktikast on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on õigusabikulude mõistlikuks ja põhjendatud suuruseks 100 eurot.
38.Eeltoodust tuleneb, et kohtu hinnangul on hageja kandnud menetluskulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses summas 375 eurot (riigilõiv summas 275 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot). Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 375 eurot. Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 375 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.