lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-38605/22

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-38605/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1006
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
CREDITREFORM EESTI OÜ10887820(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-14-38605

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-14-38605

Määruse tegemise aeg ja koht

13.08.2015, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

Creditreform Eesti OÜ hagi MP vastu 403,98 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

429,53 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.06.2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

MP apellatsioonikaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Hageja: Creditreform Eesti OÜ (registrikood 10887820), tehinguline esindaja Olga Vijard Kostja: MP (isikukood xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1.Keelduda MP (P) 15.06.2015 apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 08.06.2015 otsuse peale menetlusse võtmisest.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Tagastada käesoleva määruse jõustumisel apellatsioonkaebus koos selle lisadega MP-le. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(3)

Tsiviilasi nr: 2-14-38605 Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik

1.Creditreform Eesti OÜ (hageja) esitas MP (kostja) vastu Harju Maakohtule 20.03.2015 hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 333,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 70,84 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja A AS-ilt kaupa, mille eest tasumiseks esitati kostjale arve nr 3018054 ja arve nr 3024636. Kostja esitatud arveid ei tasunud. 10.11.2014 loovutas A AS oma nõude kostja vastu hagejale.
2.Kostja hagile vastu ei vaielnud ning selgitas, et polnud tellimusest teadlik. Kostja märkis, et suudab ühes kuus tasuda 5-10 eurot, kuna on invaliid. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 08.06.2014 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 333,14 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 70,84 eurot. Hageja menetluskulud summas 250 eurot jättis maakohus kostja kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
4.15.06.2015 esitas kostja maakohtu otsuse peale apellatsioonikaebuse. Kaebuses märgib kostja, et on teinud hagejale mitmeid ettepanekuid, mida hageja pole aktsepteerinud. Kostja sooviks on tasuda kõigepealt vanem võlg ning seejärel võlgnevus hagejale. Kostja sissetulekust ei piisa kõikide võlgnevuste korraga tasumiseks. Menetluse edasine käik
5.25.06.2015 kohtumäärusega (edaspidi: puuduste kõrvaldamise määrus) jättis Tallinna Ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse käiguta ning andis kostjale 7-päevase tähtaja kaebuse menetlemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise määrus toimetati kätte kostja elukoha aadressil Xxxxxxxx xxxxxx, Xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxx x-xx. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Puuduste kõrvaldamise määruse võttis 29.06.2015 vastu kostja elukaaslane, MA. TsMS § 322 lg 1 alusel on puuduste kõrvaldamise määrus kostjale toimetatud kätte seega 29.06.2015 ning puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 06.07.2015. Nimetatud tähtajaks kostja puudusi ei kõrvaldanud. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
7.TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. RLS § 59 lg 15 sätestab, et apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Apellant pole lisanud 2(3)

Tsiviilasi nr: 2-14-38605 apellatsioonkaebusele riigilõivu tasumist tõendavat maksekorraldust ning pole täpsustanud, millises ulatuses ta maakohtu otsust vaidlustab. Puuduste kõrvaldamise määruses on ringkonnakohus juhtinud kostja tähelepanu nendele puudustele ja selgitanud, et kostjal tuleb määruses nimetatud tähtaja jooksul täpsustada, millises ulatuses kostja maakohtu otsust vaidlustab ning vastavalt kaebuse ulatusele tasuda riigilõiv. TsMS § 637 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse kui apellatsioonkaebuselt pole tasutud riigilõiv. Käesoleva ajani pole kostja täpsustanud, millises ulatuses ta maakohtu otsust vaidlustab ega tasunud ka riigilõivu. Seega esineb TsMS § 637 lg 1 p-st 3 tulenev alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks.

8.TsMS § 637 lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse ka siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine. Vastavalt TsMS § 633 lg 2 p-le 2 tuleb apellatsioonkaebuses märkida muu hulgas apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit ta taotleb. Ringkonnakohtule 15.06.2015 esitatud apellatsioonkaebuses ei ole apellant märkinud, millises ulatuses ta Harju Maakohtu otsust vaidlustab ja millist ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb.
9.Vastavalt TsMS § 633 lg 2 p-le 3 tuleb apellatsioonkaebuses märkida apellatsioonkaebuse põhjendus. Põhjenduses tuleb märkida: 1) millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; 2) millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine; 3) viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada. Ringkonnakohtule 15.06.2015 esitatud apellatsioonkaebuses ei ole apellant märkinud apellatsioonkaebuse põhjendust.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5 lg 2 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 339 lg 2 kohaselt lisatakse avaldusele avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui need on juba kohtule esitatud. Tõendi esitamisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada (TsMS § 236 lg 3). Apellatsioonkaebusele on apellant lisanud järgmised dokumendid: 1) poolte kokkulepe tsiviilasjas 2-14-4221; 2) püsiva töövõimetuse tuvastamise otsused nr 1168757 ja nr 1168757; 3) menetlusdokumentide kättetoimetamise kord; 4) Pärnu Maakohtu 08.06.2015 kohtuotsus tsiviilasjas 2-1438605. Apellatsioonkaebusest ei selgu, milliseid asjaolusid soovib hageja esitatud dokumentidega tõendada.
11.Eespool viidatud puudustele ja nende likvideerimise vajadusele juhtis ringkonnakohus kostja tähelepanu puuduste kõrvaldamise määrusega. Kostja pole puuduseid käesoleva ajani kõrvaldanud. Sellest tulenevalt ja juhindudes TsMS § 637 lg 1 p-st 3 ja § 637 lgst 2, keeldub ringkonnakohus kostja 15.06.2015 apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 08.06.2015 otsuse peale menetlusse võtmisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja