lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-105619/11

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 13.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-105619/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1295
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-105619

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht 13.08.2015 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number

2-15-105619

Tsiviilasi

Mittetulundusühingu XXXhagi XXXvastu 289,69 euro nõudes

Hagihind

289,69 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Mittetulundusühingu XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Riina X (e-post: [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, postiaadress XXX, registrijärgne elukoht XXX; e-post: XXX)

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt XXX hageja Mittetulundusühing XXX kasuks võlgnevus 289,69 (kakssada kaheksakümmend üheksa eurot ja 69 senti) eurot, sealhulgas põhivõlgnevus 193,40 eurot ja 04.05.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 96,29 eurot.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 3.2 Mõista kostjalt XXX hageja Mittetulundusühing XXX kasuks välja menetluskuluna riigilõiv 75 (seitsekümmend viis) eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Mittetulundusühing XXX esitas 04.05.2015 hagi XXX vastu, milles 06.05.2015 täpsustust arvestades nõuab põhivõlgnevuse 193,40 eurot ja 04.05.2015 seisuga arvestatud viivise 96,29 eurot väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.12.2013 elamispinna kasutuslepingu nr XXX Tallinnas, XXXasuva üliõpilaselamu toa nr 212B kasutamiseks tähtajaga 02.01.201430.06.2014. Kasutuslepingu lisaks on kostja allkirjastatud elamispinna kasutuslepingu üldtingimused. Kasutuslepingu punkti 1.4 kohaselt kohustus kostja tasuma toa kasutustasu kuus summas 96 eurot ja punkti 1.5 kohaselt tagatisraha summas 75 eurot. Kasutuslepingu üldtingimuste punktide 5 ja 8.2.2 kohaselt kohustus kostja tasuma kasutustasu ja talle osutatud vee-, kanalisatsiooni-, soojus- ja elektrienergia teenuste eest iga jooksva kuu 28.-ndaks kuupäevaks hagejale viimase poolt esitatud arvete alusel. Elamispinna kasutuslepingu üldtingimuste punkti 10.6 alusel on kasutaja kohustatud lepingu lõppemisel tasuma kasutuleandjale kõik võlgnetavad summad, ülesütlemispäeval üliõpilaselamust välja kolima ja akti alusel kasutusseandjale üle andma elamispinna ja seal paikneva inventari. Pärast kasutuslepingu tähtaja möödumist tagastas XXX toa 9.07.2014.a üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Põhivõlg summas 193,40 eurot tekkis kostjal hageja ees perioodil märtsist 2014 kuni 30. juunini 2014, mil kasutusleping lõppes. Hageja on arvestanud lepingujärgset viivist 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest seisuga 04.05.2015 summas 96,29 eurot. Hageja taotleb menetluskuluna 75 euro väljamõistmist. Hageja on tuletanud kostjale võlgnevust korduvalt meelde. Hageja meeldetuletustele kirja ja eposti teel 12.11.2014 ja 23.12.2014 kostja ei reageerinud. Tekkinud üürivõlgnevuse summas 193,40 euro väljamõistmiseks esitas hageja 13.03.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX vastu. Pärnu Maakohus tegi 20.03.2015 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Vastuväite sisuks oli paljasõnaline põhjendus „ei ole nõus“.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja 20.07.2015 vastuses hagile sisulisi vastuväiteid ei esitanud ning kinnitas, et võlgnevus hageja ees on osaliselt tasutud. Kostja on esitanud kostja ja hageja raamatupidaja vahelise kirjavahetuse, milles raamatupidaja kinnitab, et XXX tasunud kostja eest ühe summa ning

tasumata on veel viivis 96,29 eurot ja menetluskulu, s.o riigilõiv 75 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
2.Kohus lahendab käesoleva tsiviilasja ja teeb otsuse lihtmenetluse normide järgi. Kohus on pooltele selgitanud käesolevas asjas lihtmenetluse normide järgi otsuse tegemist (tl 54-55; tl 73). Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, kuid peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Siiski kasutab kohus oma TsMS § 444 lg 1 tulenevat õigust jätta otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata kõik nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid.
3.Kuivõrd kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus ka TsMS § 444 lg 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Nimelt sätestab TsMS § 444 lg 2, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 1 p 7 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist. Kohus juhib tähelepanu TsMS § 405 lg 1 p 5, mille kohaselt võib kohus lihtmenetluses kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
4.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjal on olnud hagiavalduse esitamise ajal võlgnevuses hageja ees põhinõude osas summas 193,40 eurot. Nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud kasutuslepingust, mille kohased maksed on kostja jätnud tasumata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürnik maksma üürileandjale üüritud asja kasutamise eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt, juhul kui pooled on kõrvalkulude tasumises kokku leppinud, tuleb üürnikul tasuda ka nende eest. Kostja leiab, et võlg hageja ees on osaliselt tasutud (tl 71). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid põhivõlgnevuse suuruse ega arvestuskäigu osas. Tl 71 e-kirjast nähtuvalt on XXX tasunud pärast hagi esitamist 25. juunil 2015 summa, mis võis vastata kostja põhivõlgnevusele. Mingeid tõendeid nimetatud summa tasumise kohta kohtule esitatud pole. Samuti ei muudaks hageja nõude osaline rahuldamine pärast hagi esitamist hagi põhjendamatuks. Seega tuleb kohtu hinnangul põhivõlgnevuse nõudes hagi rahuldada.
5.Asjaolu, et hageja viivisenõue on (vähemalt 17.07.2015 seisuga, t lk 71) rahuldamata, nähtub pooltevahelisest kirjavahetusest (tl 71). Kostja ei ole samas esitanud sisulisi vastuväiteid viivisenõude osas. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on 30.12.2013 lepingus (punktis 5.10.1.) kokku leppinud viivisemääras 0,15% päevas tasumata summalt (tl 35). Hageja on arvestanud viivist tasumata arvetelt

ajavahemiku 29.04.2014-04.05.2015 kogusummas 96,29 eurot (tl 31). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja viivise arvestuse osas ega tõendanud oma kohustuste täitmist. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks mõista välja viivis 96,29 eurot.

6.Arvestades eeltoodud põhjendusi, rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Kohus märgib, et asjaolu, et põhivõlgnevus on hagejale pärast hagi esitamist tasutud, et välista antud summa väljamõistmist käesoleva kohtuotsusega, sest kohtuotsus loob nimetatud summa tasumiseks vajaliku õigusliku aluse. Juhul, kui nimetatud summa on reaalselt tasutud, ei ole hagejal selles osas õigus nõuda otsuse sundtäitmist ja vajadusel saab kostja oma õigusi kaitsta täitemenetluse käigus, sh sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga.
7.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
8.Hageja on taotlenud menetluskuluna riigilõivu 75 euro väljamõistmist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Seega hageja menetluskulud, s.o riigilõiv 75 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja