Harju Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Vanemkohtujurist
Anu Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
30.05.2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-8118
Tsiviilasi
XXX avaldus kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks
Menetlustoiming
Hagita menetluse algatamine ja lahendamine Avaldaja: XXX (sünd. XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); Puudutatud isik: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, epost: XXX). Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine
Avaldaja nõue ja põhjendused XXX (avaldaja) esitas 25.05.2018 abieluvõimetõendita abiellumiseks.
Harju
Maakohtule
avalduse
loa
saamiseks
Kohtumääruse põhjendused ja järeldused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Avaldaja soovib kohtult luba abielu sõlmimiseks abieluvõimetõendita. Avalduse kohaselt avaldavad Ukraina kodanik XXX (edaspidi avaldaja) ja XXX (edaspidi puudutatud isik) soovi sõlmida omavahel abielu Tallinna Perekonnaseisuametis Eesti Vabariigis kehtivate Perekonnaseaduse ja Perekonnatoimingute seaduste alusel. Avaldaja elab alaliselt Ukrainas XXX. Avaldajal puudub elamisluba Eesti Vabariigis, mistõttu puuduvad mistahes avaldaja perekonnaseisu puudutavad andmed Eesti Vabariigi rahvastikuregistris. Eespool nimetatud asjaolude tõttu peab avaldaja Tallinna Perekonnaseisuametile tõendama, et temal on õigus sõlmida abielu Eesti Vabariigis kehtivate seaduste järgi, sealhulgas ka asjaolu, et tema ei ole avalduse esitamise hetkel kellegagi abielus nii oma koduriigi territooriumil ega kuskil mujal. Lähtudes sellest, et Ukrainas puudub ühine rahvastikuregister, mille väljavõtte alusel oleks võimalik eelnimetatud riigi kodaniku perekonnaseisu kindlalt tuvastada, siis ei tunnista Tallinna Perekonnaseisuamet Ukraina kohalike perekonnaseisuasutuste väljastatud kodanike perekonnaseisu tõendavaid dokumente. Tuginedes eeltoodule vajab avaldaja abielu sõlmimise jaoks Eesti Vabariigis kehtivate seaduste järgi Harju Maakohtu vastavat luba. Avaldaja kinnitab Harju Maakohtule, et tema ei ole praegusel momendil kellegagi abielus. Avaldaja kinnitab, et nii Eesti Vabariigi kui ka Ukraina õiguse kohaselt puuduvad temal mistahes takistused abielu sõlmimise jaoks. Avaldaja ja puudutatud isik soovivad sõlmida abielu niipea kui võimalik. Peale abielu sõlmimist kavatsevad avaldaja ja puudutatud isik alustada kooselu Eesti Vabariigi territooriumil ning oma elukohaks valisid nemad puudutatud isiku korteri, mis asub aadressil XXX, Eesti Vabariik. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõendid annavad aluse kohtul anda avaldajale PKTS § 39 lg 5 alusel luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud. TsMS § 478 lg 4 esimesest lausest tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.