XXXi avaldus nõusoleku saamiseks alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg (e-post: [email protected])
esindajad
Puudutatud isik I: XXX (XXX) määratud korras esindaja vandeadvokaat Alan Biin (e-post: [email protected])
Eestkosteasutus Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, e-post: [email protected]) Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Anda XXXile nõusolek võõrandada alaealisele XXXile kuuluva 1⁄2 mõttelise osa kaasomandist XXX asuvast korteriomandist (registriosa XXX) hinnaga, mis vastab vähemalt keskmisele turuhinnale. Müügist saadud raha XXXile langevast osast on lubatud tasuda maksimaalselt pool müügiga seotud kuludest. Tehingust üle jääv raha tuleb paigutada XXXi pangakontole ning seda võib kasutada vaid uue kinnisasja soetamiseks.
2.Anda XXXile nõusolek XXXi nimel kõigi vajalike võlaõiguslike ja asjaõiguslepingute sõlmimiseks ning kinnistamisavalduste tegemiseks selliselt, et XXXi omandisse läheb hüpoteegivabalt 1/3 mõttelist osa Aedlinna Kodu OÜ ja XXXi ning XXX vahel 12.10.2017 sõlmitud lepingu (tõestatud Tallinna notar Rainis Int poolt, notari ametitegevuse raamatu number 4244) p.-s 1 nimetatud kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXX) korteriomanditeks jagamisel tekkivast korteriomandist, mille eriomandiks on elamu 1. ja 2. korrusel paiknev eluruum (korter) nr 1 ligikaudse üldpinnaga 105,7 m2 ja millele lisanduvad sama
2-18-6489 lepingu p.-des 1.7. ja 1.8. sätestatud õigused (s.o. õigused kasutada tasuta ja tähtajatult eluruumiga ehituslikult ühendatud rõdu üldpinnaga ligikaudu 4,4 m2 ja terrassi üldpinnaga ligikaudu 10,5 m2, samuti õigus kasutada tasuta ja tähtajatult maa-ala pinnaga ligikaudu 48 m2 ja tasuta ja tähtajatult kasutada kinnistul paiknevaid kahte väliparkimiskohta), hinna eest, mis vastab 1/3-le sama kinnisasja ostuhinnast.
3.Anda XXXile õigus kasutada XXX (registriosa XXX) võõrandamisest saadud ja XXXi pangakontole paigutatud summast kuni 75 000 eurot määruse resolutsiooni p.-s 2 nimetatud kinnistu XXXi osa eest tasumiseks.
4.Juhul, kui määruse resolutsiooni p.-s 1 nimetatud kinnistu võõrandamine ei õnnestu enne määruse resolutsiooni p.-s 2 nimetatud kinnistu omandamise lepingu sõlmimist ja kinnistu XXXi osa eest on tasunud XXX, anda XXXile õigus kasutada XXX (registriosa XXX) võõrandamisest saadud ja XXXi pangakontole paigutatud summast kuni 75 000 eurot XXXile tasutu hüvitamiseks.
5.Asendada erieestkostjat määramata XXXi tahteavaldused määruse p.-des 1, 2 ja 3 märgitud tehingute ja toimingute tegemiseks märgitud tingimustel kohtumääruse jõustumisel.
6.Kohustada avaldajat esitama kohtule aruanne lapse raha paigutamise kohta kahe kuu jooksul pärast punktis 2 märgitud tehingu toimumist.
7.Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. Kohtumäärus tuleb toimetada kätte avaldajale, eestkosteasutusele ning lapse esindajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1.XXX esitas 25.04.2018 Harju Maakohtule avalduse alaealise nimel tehingu tegemiseks. Avalduse kohaselt soovib XXX nõusolekut alaealise lapse XXXile 1⁄2 mõttelise osana kuuluva korteriomandi müümiseks ja uue ostmiseks. Avaldaja sooviks müüa korteri ning osta müügist saadud raha eest suurema korteriomandi. XXXi elukaaslaseks juba mitu aastat on XXX, kellega ka XXXil on perekondlik lähisuhe. XXX ja XXX sõlmisid 12.10.2017 Aedlinna Kodu OÜ-ga lepingu, mille alusel Aedlinna Kodu OÜ kohustub püstitama XXX asuvale kinnistule ridaelamud ja jagama kinnistu korteri-omanditeks, samuti kinnistu jagamisel tekkiva korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu. Avaldaja soovib kasutada korteriomandi võõrandamisest saadud ja XXXi arvelduskontole paigutatud summast kuni 75 000 eurot kinnistu XXXi eest tasumiseks. Juhul kui korteriomandi võõrandamine ei õnnestu enne kinnistu valmimist ja XXX on tasunud XXXi kinnistu osa eest, siis palub avaldaja anda XXXile õigus kasutada XXXi arvelduskontole kantavat korteriomandi müügist saadavat summat XXXile hüvitamiseks kuni 75 000 euro osas. Avaldaja peab võimalikuks, et XXXile kuuluva 1/3 osa kasutamise tulemuseks on tema hüpoteegivaba omand 1/3 mõttelisele osale tekkivast korteriomandist XXX.
2-18-6489 Kohus võttis avalduse 3.05.2018 määrusega menetlusse, andis riigi õigusabi, edastas eestkosteasutusele ja andis tähtaja seisukoha esitamiseks. Lapse määratud korras esindaja kinnitas 21.05.2018 seisukohas, et planeeritav tehing ei ole XXXi huvidega vastuolus. Olemasolev XXX korteriomand on XXXi ja tema isa XXXi kaasomandis. Planeeritav ridaelamuboks kuuluks XXXi, tema isa XXXi ning isa elukaaslase XXX kaasomandisse. Kaasomandi mõtteliste osade suurus vastaks iga kaasomaniku rahalise panuse proportsionaalsele suurusele. Korteriomandi müügist saadud raha kasutamine suurema eluaseme hankimiseks ei ole lapse huvidega vastuolus. Tegemist on likviidse vara vahetamisega teise sama likviidse kinnisvara vastu. Esindaja hinnangul ei ole mõeldav olukord kus XXX võõrandaks temale kuuluva mõttelise osa XXX kinnisasjast ja XXX jääks kaasomanikuks mõne võõra isikuga. Selline tehing ei ole lapse huvides kuna sellega kaasneks lapsele kulud, mida täna katab XXX aga mida XXX ei saaks sissetulekute puudumise tõttu kanda. Ülaltoodust tulenevalt ei vaidle esindaja XXXi avaldusele vastu tingimusel, et XXX korteriomandi võõrandamisest saadud rahalisi vahendeid kasutatakse üksnes avalduses näidatud XXX kinnistul asuva ridaelamuboksi omandamiseks ning XXXi mõttelise omandiosa suurus vastaks proportsionaalselt tema rahalise panuse suurusele nimetatud kinnisasja omandamises. Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) leidis 22.05.2018 arvamuses, et avaldus on põhjendatud ja tuleks rahuldada. Eestkosteasutuse hinnangul on avaldaja soov läbimõeldud, kaalutletud ning seetõttu põhjendatud ega ole alaealise lapse huvidega vastuolus. Eestkosteasutus toetab ka loa andmist tehinguks juhuks, kui kõigepealt tasub soetatava kinnistuosa eest XXX ja peale XXX asuva kinnistu müüki hüvitatakse XXXile laekunud rahast talle see sissemakse kuni 75 000 ulatuses. Eestkosteasutuse hinnangul on küll tegemist PKS § 120 lg (6) ja §180 lg (1) p 1 kirjeldatud eestkostja ja eestkostetava vahelise tehinguga, kuid PKS § 209 lg (2) võimaldab kohtul jätta erieestkostja määramata. Eestkosteasutus toetab seda, sest iseenesest ei oleks taoline tehing vastuolus puudutatud isiku huvidega ning erieestkostja roll oleks niigi kohtumäärusega juba ette otsustatud. Selleks, et saavutada XXX asuva korteri parimat müügihinda, võib minna aega ja pigem on eestkostetava huvides võimalikult soodne müügihind, XXX tekkivast kinnistust 1/3 soetamise kulud oleks piiratud 75 000 euroga. Välistama peaks vaid asjaolud, et need võiksid mingil kombel tõusta. Kohus kuulas XXXi ära 28.05.2018. XXX kinnitas, et on tehingust teadlik ja sellega nõus. Ta on tutvunud uue elamispinna plaaniga ja teab, et seal on talle enam ruumi. Ka asub uus elukoht treeningutele lähemal.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
2.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kirjalike tõendite ja eestkosteasutuse ning määratud korras esindaja seisukohaga, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
3.XXX on XXXi seaduslik esindaja (tl 4). XXX ja XXX on kinnisasja asukohaga XXX kaasomanikud, kummalgi on 1⁄2 mõttelist osa kaaasomandist.
3.Avaldaja on esitanud taotluse anda avaldajale nõusolek võõrandada eelnimetatud korter hinnaga, mis vastab vähemalt keskmisele turuhinnale. Avaldaja selgituste kohaselt on tal kavas saadud raha eest soetada enda ja lapse ning avaldaja elukaaslase XXX kaasomandisse võrdsetes osades kinnistu XXX. Avaldaja ja XXX on sõlminud 12.10.2017 Aedlinn Kodu OÜ-ga lepingu, mille alusel Aedlinna Kodu OÜ kohustub püstitama XXX asuvale kinnistule
2-18-6489 ridaelamud ja jagama kinnistu korteri-omanditeks, samuti kinnistu jagamisel tekkiva korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu. Juhul, kui korteriomand ei saa müüdud enne kinnistu ostmist ja XXX tasub oma vahenditest XXXi osa eest, siis soovib avaldaja nõusolekut kasutada XXXi osa korteriomandi müügist saadud rahalisi vahendeid XXXile hüvitamiseks vähemalt 75000 euro ulatuses. Lisaks soovib avaldaja, et kohus ei määraks nimetatud tehinguteks erieestkostjat, kuna see ei oleks konkreetse tehingu puhul otstarbekas.
4.Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7– 11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 p 1 järgi ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Eestkostja on tulenevalt kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama (PKS § 183 lg 1). Kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123 lg 1).
5.Avaldaja majanduslikuks eesmärgiks on ühiselt XXXiga müüa korteriomand Tallinnas XXX. Müügist saadavast rahast soovib avaldaja esmalt tasuda müügiga seotud kulud ning ülejäänud raha jagada kaasomanike vahel võrdselt, kandes kummagi osa kummagi pangakontole. Korteriomandi praegune turuväärtus on ca 165 000 eurot (t lk 28-43). Nii XXX kui XXX saaksid selle raha eest kumbki omandada 1/3 kinnistust asukohaga XXX tekkivast korteriomandist.
6.Formaalselt oleks taotletud tehingute tegemiseks vajalik lapsele määrata erieestkostja. Kuna aga käesolevas vaidluses on tehingute tingimused esitatud üsna detailselt ja taotletakse seada tehingu sõlmimisele ka kindlad piirid, on sisuliselt tegemist alaealise tahteavalduse määratlemisega kohtu poolt. See muudab ebaotstarbekaks erieestkostja määramise. Erieestkostja määramise eesmärgiks on siiski objektiivse ja usaldusväärse isiku määramine ja talle kaalumis- ja otsustusvolituse andmine.
7.Eestkosteasutus leidis, et esitatud avaldus ei kahjusta alaealise lapse varalisi ning isiklikke õigusi ja huve. Alaealisele määratud esindaja leidis, et alaealise varalised huvid ei saaks taotletud tehingute läbi kahjustatud, sest puudutatud isikutele saaks kuuluma uus ostetav kinnistu ning seetõttu on avaldus esitatud alaealise huvides ning kohus võib anda nõusoleku soovitud tehingute tegemiseks.
8.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud. Tulenevalt PKS § 183 lg-st 1 on alaealise lapse vanematel kohustus lapse vara hea eestkostja hoolsusega valitseda, säilitada ning võimaluse korral suurendada. Avaldaja on selgitanud, et XXX korteriomandi müük on lapse huvides seetõttu, et tulevase kinnistu ostu näol oleks tegemist väärtuslikuma kinnistuga ning lapsel on avaram elamine, s.o paranevad lapse elutingimused. Kohus leiab, et suurema korteri ostmine avaldaja ja lapse ning avaldaja elukaaslase kaasomandisse on lapse huvides. Seetõttu on põhjendatud avaldaja taotlus nimetatud korteriomandi (sh lapsele kuuluva osa) müümiseks turuhinnaga. Samuti vastab lapse huvidele ja PKS § 183 lg-le 1 avaldaja kavatsus osta korteriomandi müügist saadud raha eest kinnistu Tallinnas, kuivõrd selline tegevus aitab eelduslikult säilitada XXXi vara. Kohus on seisukohal, et kuna XXX tn korteriomand on
2-18-6489 hüpoteegivaba, siis ka XXXile kuuluma hakkava korteriomandi 1/3 osa tuleb omandada ilma koormatisteta.
9.Kohus leiab, et kohtumääruse resolutsiooni punktides 2 ja 3 märgitud tehingutest üle jääv raha tuleb paigutada XXXi pangakontole tema seadusliku esindaja varast eraldi ning seda raha võib vajadusel kasutada ainult lapse huvides, sh nimetatud tehingute tegemiseks vajalike toimingutega seotud kulutuste katteks, notari tasude ning riigilõivude tasumiseks, samuti elukoha vahetusega vältimatult kaasnevate kulude kandmiseks. Avaldajale tuleb anda luba kasutada XXX võõrandamisest saadud summat kuni 75 000 euro ulatuses soetatava kinnistu XXXi osa eest tasumiseks. Kui korteri müük ei toimu piisavalt kiirelt ning XXX peab XXXi osa eest esmalt ise tasuma, tuleb anda õigus kasutada XXX võõrandamise eest saadud ja XXXi kontole kantud raha kuni 75 000 euro ulatuses avaldajale tasutu hüvitamiseks.
10.Kohus leiab, et avaldajal tuleb esitada kohtule aruanne lapse raha paigutamise kohta kahe kuu jooksul pärast uue kinnisasja soetamise tehingu toimumist.
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda, välja arvatud riigi õigusabi kulud, mille kohus jätab riigi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
12.TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 550 lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses. TsMS § 550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes eeltoodust, kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.