L V hagi A K ja H K vastu kostjate vahel sõlmitud kinnistu võõrandamislepingu hageja huvide vastasuse tuvastamiseks, võõrandamis-lepingu kehtetuks tunnistamiseks, kinnistu tagasivõitmiseks ning A K tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega H K kinnistusraamatusse kandmiseks kinnistu ainuomanikuna 500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: L V
esindajad
hageja lepinguline esindaja Liivi Tuus (Tuus & Tuus Õigusabi OÜ, e-post: [email protected]) Kostjad:
Kohtuistungi toimumise aeg
1)
AK(
2)
HK
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et H Ke, isikukood ja A Ke, isikukood 4 , vahel sõlmitud, kinnistu, asukohaga Xs XXXXXXXXX, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXXX, võõrandamise leping, millega märgitud kinnistu omanikuks sai A K, kahjustab hagejast sissenõudja L Ve, isikukood XXXXXXXXX, huvisid.
3.Tunnistada kehtetuks H Ke ja A Ke vahel sõlmitud võõrandamisleping, millega kinnistu, asukohaga Xs XXXXXXXXX, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXXX, võõrandati H Kelt A Ke omandisse ja võita Xs XXXXXXXXX asuv kinnistu tagasi H Ke omandisse.
4.Asendada A Ke, isikukood XXXXXXXXX ja H Ke, isikukood XXXXXXXXX, tahteavaldused nõusoleku andmiseks, kohtuasjas tehtava kohtuotsusega Kinnistusraamatuseaduse § 341 tähenduses, kinnistu, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXXX, registriosa teise jakku tehtud omanikukande „A K, (isikukood XXXXXXXXX)“
2-15-6312 kustutamiseks ja H Ke (K), isikukood XXXXXXXXX, sisse kandmiseks kinnistu ainuomanikuna.
5.Tunnistada otsus TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
2.Määrata rahaliselt kindlaks kostjate A Ke (K), isikukood XXXXXXXXX, ja H Ke (K), isikukood XXXXXXXXX, poolt solidaarselt hageja L Vele (V), isikukood XXXXXXXXX hüvitamisele kuuluv menetluskulu summas 810 eurot ning mõista nimetatud summa kostjatelt solidaarselt välja. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE
1.27. aprillil 2015 esitas hageja L V kohtule avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Kohus rahuldas hageja avalduse 27. aprilli 2015 määrusega. TsMS § 382 lg 2 sätestab, et kui kohus tagab hagi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul, määrab kohus tähtaja, mille jooksul peab avaldaja hagi esitama. Tähtaeg ei või olla pikem kui üks kuu. Kui hagi määratud tähtaja jooksul ei esitata, tühistab kohus hagi tagamise.
27.aprilli 2015 määruses selgitas kohus hagejale, et kui hageja 1 kuu jooksul hagi tagamise avalduse esitamisest hagi ei esita, tühistab kohus hagi tagamise. Seega esitab hageja käesoleva hagiavalduse tähtaegselt. Hageja esitab kohtule hagi, tuvastamaks, et kinnistu, asukohaga Xs XXXXXXXXX võõrandamise tehing, mille tulemusena sai kinnistu omanikuks A K, kahjustab hagejast sissenõudja huvisid, nõuab kostjate H Ke ja A Ke vahel sõlmitud tehingu kehtetuks tunnistamist ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXXX kantud kinnistu asukohaga Xs XXXXXXXXX, A Kelt H Kele tagasivõitmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 125 kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot, kui TsMS § 132 lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 132 lg 2 kohaselt võib kohus määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut. Käesoleva kohtuasja võitmise korral ei rikastu hageja, sest ta ei saa vaidlusalust kinnistut enda omandisse. Hageja palub määrata hagihinnaks 500 eurot. Riigilõivuseaduse kohaselt tuleb avalduse esitamise eest kohtumenetlusse tsiviilasjalt hinnaga 500 eurot riigilõivu 100 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud ja esitab kohtule maksekorralduse (vt lisa). Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Lähtudes TsMS § 407 lgtes 1 ja 2 sätestatut, palun eelmärgitud asjaolude esinemise korral rahuldada kohtul hagi tagaseljaotsusega.
2.Hagi esitamise asjaolud
2.1.Peamised hagi esitamise asjaolud esitas hageja kohtule esitatud hagi tagamise taotluses. TMS § 187 lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole
2-15-6312 kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Käesolevaga märgib hageja, et ka Riigikohtu praktika kohaselt võib sissenõudja Täitemenetluse seadustik (TMS) § 187 lg-te 1 ja 2 järgi nõuda vara tagasivõitmist (tunnistada kehtetuks tehingu, mis kahjustab tema huvisid) juhul, kui: 1) tal on täitedokument; 2) tema nõue on muutunud sissenõutavaks ja sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Käesoleval juhul on sissenõudjast hagejal Pärnu Maakohtu 8. jaanuari 2015 otsus tsiviilasjas nr 2-14-54818, mille kohaselt kohus mõistis kostjalt II H Kelt L Ve kasuks välja 5/6 ühisomandisse kuuluva kinnistu väärtusest summa 28 333,33 eurot. Kohus kohustas H Kt maksma hüvitise hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Märgitud kohtuotsus jõustus 10. veebruaril 2015. Seega lasus kohtuotsusest tulenevalt H Kel L Vele hüvitise maksmise kohustus ja hüvitis tuli maksta hiljemalt 11. aprillil 2015, mil hageja nõue muutus sissenõutavaks. Kostja II kohtuotsust 11. aprilliks 2015 ei täitnud.
13.aprillil 2015 esitas L V X kohtutäitur Enno Kermikule kohtuotsuse täitmisele pööramiseks täitmisavalduse. Kohtutäitur võttis kohtuotsuse täitmise oma menetlusse ja teatas 22. aprillil 2015 L Vele, et kohtuotsust ei ole võimalik täita, sest võlgnik H Kele kuulunud kinnisvara on omanikku vahetanud.
2.2.Nagu eelpool on märgitud, on Riigikohus selgitanud, et tehinguga kahjustatakse sissenõudja huvisid siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXXX II jakku tehtud omanikukandest nr 4 nähtuvalt kanti H K kinnistusraamatusse Xs XXXXXXXXX asuva kinnistu ainuomanikuna 3. märtsil 2015.
23.aprillil 2015 tehtud kinnistusregistri registriosa väljatrükist nähtuvalt on kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXXX II jakku tehtud omanikukanne nr 5. Märgitud kande kohaselt sai kinnistu, asukohaga Xs XXXXXXXXX, ainuomanikuks 6. aprilli 2015 kinnistamisavalduse alusel A K, kinnistusregistri sellekohane kanne tehti 15. aprillil 2015. Kinnisvara oli kostja II ainuke väärtuslik vara ning sissenõudja nõude rahuldamine ei ole kostja I ja kostja II vahel sõlmitud võõrandamistehingu tõttu enam võimalik. Hagejale teadaolevalt ei saanud kostja II kostjalt I tehingu tegemise tulemusena sellist vastusooritust, millele saaks kohtutäitur sissenõuet pöörata. Avaldajale teadaolevalt ei ole kostjal II rohkem väärtuslikku kinnisvara. Tal ei ole tema enda väidete kohaselt pangaarvetel rahalisi vahendeid. Kostjale II senini kuulunud sõiduauto Crysler Voyager turuväärtus ei ületa hageja hinnangul 1000 eurot. Eelmärgitud kinnistu võõrandamise tehinguga muudeti sissenõudja nõude rahuldamine võimatuks.
2.3.Hagejale teadaolevalt on A K H Ke tütar. Seega võõrandas kostja II, tema omandis olnud kinnisasja asukohaga Xs XXXXXXXXX teadlikult hageja huvide kahjustamiseks. TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. TMS § 188 lg 3 kohaselt määratakse võlgniku lähikondsed pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Pankrotiseaduse § 117 lg 1 p 3 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad. Seega on võlgniku tütar A K kui võlgniku alaneja sugulane võlgnik H Ke lähikondne.
2.4.Riigikohus on praktikas asunud seisukohale, et TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool
2-15-6312 sellest teadis või mitte. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Hageja eeldab, kuid talle ei ole täpselt teada, kas võõrandamistehing, millega kostja I A K sai kinnistu XXXXXXXXX ainuomanikuks, on kinkeleping. Hageja esitab kohtule hagi, tuvastamaks, et kinnistu, asukohaga Xs XXXXXXXXX võõrandamise tehing, mille tulemusena sai kinnistu omanikuks A K, kahjustab hagejast sissenõudja huvisid.
2.5.Lähtudes eeltoodud asjaoludest on avaldajal tekkinud vajadus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ja võita H Ke kui võlgniku vara täitemenetluses tagasi ja esitada kohtule hagi, nõudega, tunnistada H Ke ja A Ke vahel sõlmitud kinnistu võõrandamise leping kehtetuks. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi, tagasivõitmine).
2.6.Kuna kinnisasja H Kele tagasivõitmine toob kaasa kinnistu omanikukande muutuse, on vajalik kostja I ja kostja II tahteavaldus nõusoleku andmiseks kinnistusregistri omanikukande muutmiseks asendada kohtuotsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.
KOSTJA SEISUKOHT
2.Kostjad võtavad 15.06.2015 kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses hagi õigeks.
1.Kostjad teatavad, et neil ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Kostjatele teadaolevalt ei ole alust jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada.
2.Kostjad teatavad, et nad võtavad hagi õigeks. Tõele vastavad hagiavalduses toodud faktilised asjaolud ja kostjad võtavad omaks, et nad sõlmisid 06.04.2015 X notar Marika Leis juures isikliku kasutusõiguse kinnistamise avalduse, kinnistu kinkelepingu, kinnistu mõttelise osa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu (lisa 1). Kostjad on nõus hagi rahuldamisega ja ei vaidle sellele vastu. Kostjad üksnes märgivad täiendavalt, et kohtuotsuse ts.asjas nr 2-14-54818 vabatahtlik täitmine ebaõnnestus hagejast endast tulenevatel põhjustel. Kostja 2 soovis kohtuotsuse täitmiseks saada XXXX laenu ja sai pangalt positiivse vastuse, et pank talle ka laenu annab, seades hüpoteegi kinnistule asukohaga XXXXXXXXX X. Hageja enda laenu tagamiseks on kinnistule seatud hüpoteek summas 85 800,00 eurot XXX kasuks. XXXX filiaali juhataja pöördus L Ve poole palvega L Ve laenu tagatiseks oleva hüpoteegi kustutamiseks, kuid L V keeldus sellest (lisa 2). Kuivõrd L V ei olnud nõus hüpoteegikande kustutamisega, ei olnud pangal ka võimalik kostjale 2 laenu väljastada. Kostjatele teadaolevalt on ka kohtutäitur üritanud hagejat veenda hüpoteegi kustutamiseks, et kohtuotsust oleks võimalik täita, kuid hageja on sellest jätkuvalt keeldunud. Lisaks märgivad kostjad, et käesoleva vastuse koostamise seisuga on kostja 2 kohtuotsuse täitmiseks tasunud hagejale kohtutäituri vahendusel 12 500 eurot.
3.Kostjad paluvad menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel jätta hageja kanda. Juhul, kui hageja oleks kohtuväliselt pöördunud kostja 2, kui oma õe poole sooviga sõlmida leping, millega kinnistu uuesti kostja 2 omandisse läheks, oleksid kostjad sellega ka nõus olnud. Kostja 2 ei soovinud pahatahtlikult kahjustada hageja huvisid, vaid tegi tehingu üksnes eesmärgil, et kostja
2-15-6312 2 soov on olnud alati kinnistu esimesel võimalusel enda tütrele kinkida. Kostja 2 tegi tehingu teadmatusest ja ei osanud ette näha, et tehinguga võib ta kahjustada tulevases täitemenetluses sissenõudja huvisid.
4.Kostjad teatavad, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
KOHTU SEISUKOHT
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 444 lg-le 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna kostja võttis hagi õigeks, rahuldab kohus hagi ja jätab käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
4.Menetluskulude osas märgib kohus järgmist: TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostjad paluvad menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel jätta hageja kanda. Käesolevas kohtuasjas on leidnud tõendamist, et kostja II võõrandas oma kinnisvara kostjale I ja takistas sellega kohtuotsuse täitmist tsiviilasjas nr 2-14-54818. Seega andsid kostjad oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Kostjate poolt 15. juuni 2015 hagivastuses esitatud väited selle kohta, et kostja II tegi tehingu teadmatusest ega osanud ette näha, et tehinguga võib ta kahjustada tulevases täitemenetluses sissenõudja huvisid, ei ole asjakohased, sest tsiviilasjas nr 2-14-54818 esindas kostjat II vandeadvokaat. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesolevas kohtuasjas ei ole alust TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on 15.06.2015 kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot (maksekorraldus esitatud kohtule avalduse lisana) hagi kohtule esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot (maksekorraldus esitatud kohtule hagiavalduse lisana) ja õigusabikulud summas 540 eurot, millest 90 eurot moodustab käibemaks. Lepinguline esindaja Liivi Tuus: 1) koostas ja esitas 27. aprillil 2015 kohtule avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist, millele tal kulus 3 tundi; 2) 27. mail 2015 esindaja koostas ja esitas kohtule hagiavalduse, millele tal kulus 1,5 tundi. Kokku on lepinguline esindaja senini osutanud hagejale õigusabi 4,5 tundi. 30.06.2015 esitas hageja täiendava taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Lepinguline esindaja: 1) tutvus kostjate hagivastusega ja selgitas seda hagejale, millele tal kulus 0,5 tundi; 2) kujundas seisukoha, koostas hagivastusele kirjaliku seisukoha ja esitas selle
30.juunil 2015 kohtule, millele tal kulus 0,5 tundi. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ esitas L Vele arve nr 108-2015 summas 120 eurot, millest 20 eurot moodustab käibemaks. Hageja kinnitab, et kajastatud kulu on kantud tema poolt käesoleva tsiviilasja kohtumenetluses ja et ta ei ole käibemaksukohuslane. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt
2-15-6312 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud Kohus märgib, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-92-13), tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13) ja tunnitasu 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-15, p 14). Kohus leiab, et tööühiku hind 100 eurot (lisandub käibemaks) on käesolevas asjas mõistlik. Kohus peab riigilõivu väljamõistmist kostjatelt summas 150 eurot põhjendatuks. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud summas 660 eurot 5,5 tunni õigusabi osutamiseks kulunud aja eest, mis hageja esindajal kulus hagi tagamise avalduse koostamiseks ja esitamiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks, kostja vastusega tutvumiseks ning kostja vastusele vastuse esitamiseks. Kohus leiab, et õigusabikulud on põhjendatud ja mõistlikud arvestades kohtule esitatud hagiavalduse ning hageja vastuse mahtu ja sisu. Eelnevast tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostjate kanda solidaarselt ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja tasutud riigilõivu 150 eurot ja hageja õigusabi kulud summas 660 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.