Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind
16.mail 2018.a, Tallinnas
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-17-12756 XXX hagi XXX vastu elatise nõudes 4 855 eurot
nende Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX; e- post: XXX) Hageja lepinguline esindaja Aleksei Motuzov (AMConsult Bureau OÜ, e- post: [email protected]) Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX; e- post: XXX) Kostja lepinguline esindaja Tatjana Kalin (Emirlin Consult Õigusbüroo OÜ, Punane 18 k. 404, Tallinn; e- post: [email protected]) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada XXX hagi XXX vastu elatise nõudes osaliselt.
2.Jätta rahuldamata XXX hagi XXX vastu tagasiulatuva elatise nõudes.
3.Välja mõista XXX’ilt XXX (sünd. 12.11.2006.a) kasuks elatis alates 01.01.2018.a summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuni XXX’i täisealiseks saamiseni, s.o kuni 12.11.2024.a.
4.XXX’il tuleb tasumisele kuuluv elatis tasuda iga kuu eest ette XXX arvelduskontole nr. EEXXX, märkides maksekorralduse selgitusse „Elatisraha“.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused
1.XXX esitas Harju Maakohtule hagi XXX vastu elatise nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt ei täida kostja oma ülalpidamiskohustusi, ei toeta last materiaalselt. Kostjaga kokku leppida elatise väljamaksmise ja selle suuruse osas ei ole õnnestunud. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata elatist tagasiulatuvalt 2 740 eurot perioodi 01.09.2016.a kuni hagi esitamiseni 28.08.2017.a ning alates hagiavalduse esitamisest elatis pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 437,50 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja tunnistab esitatud hagi osaliselt. Kostja täidab tütre ülalpidamist, andes raha sularahas hageja seaduslikule esindajale, kandes üle pangaarvele, ostes nii toitu kui ka muid vajalikke asju tütrele sh ka riideid, koolitarbeid, arvuti ja kannab teisi püsikulutusi. Kostja käib lapsega kinos, basseinis (Viimsi SPA Veekeskus), spordiüritustel, kohvikus ja restoranis, teeb tütrele kingitusi (viimane kingitus - Samsung Galaxy A5). Hageja seaduslik esindaja esitas valeandmeid tema ülalpidamiskohustuste täitmise osas. Kostja maksab igakuiselt elatisraha summas 150/200 eurot ja annab igakuiselt raha sulaharas summas 100/150 eurot lapse emale. Seega viimane elatisraha summas 235 eurot oli ülekantud septembris 2017.a. Kostja ei ole nõus tagasiulatuvalt elatise maksmisega ning arvab, et hageja poolt ei ole põhjendatud ja tõendatud nõue kostja vastu. Alates septembrist 2016 kuni septembrini 2017 on kostja kandnud hageja kulusid kokku summas 3 389,85 eurot. Kostja palub määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus summas 550 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.
4.Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (t/l 60, 61). Kooskõlas TsMS § 403 lg 1 lahendab kohus käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltel palunud esitada täiendavad tõendid, taotlused ja seisukohad 07.12.2017.a kohtumääruses (t/l 62).
6.Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus (t/l 3) ning et hageja elab emaga. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist tagasiulatuvalt alates september 2016.a.
7.Kostja on teinud hagejale kompromissettepaneku, millise kohaselt tasub viimane hagejale igakuiselt elatist summas 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates septembrist 2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni (t/l 15). Hageja nimetatuga nõustunud ei ole (t/l 52).
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,
sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
9.PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
10.Riigikohus on 07.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-15-15909 punktis 12 märkinud, et kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
11.Kuivõrd hageja on esitanud nõude elatise saamiseks miinimummääras, ei pea ta enda vajadusi tõendama.
12.Arvestades asjaoluga, et kostja on nõustunud tasuma hagejale elatist summas 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, siis loeb kohus, et nimetatud nõue on kostja poolt võetud õigeks (TsMS § 440). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele elatis summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuni XXX’i täisealiseks saamiseni.
13.Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise perioodi september 2016.a kuni august 2017.a summas 2 740 eurot. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu.
14.Kooskõlas PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
16.Hageja leiab, et eelpoolviidatud maksed ei ole teostatud elatise tasumiseks. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis annaks kohtule aluse järeldada, et kostja poolt hageja seaduslikule esindajale teostatud ülekanded on teostatud mõne muu kohustuse täitmiseks. Asjaolu, et kostja ei ole alati märkinud makse selgituses, millega seoses makse täpselt tehakse, ei tähenda, et neid ei saa lugeda elatise maksmiseks. Kostja on ise kohtu ette toonud, et eelpool nimetatud maksed on ta teostanud lapsele elatise maksmiseks (t/l 14 pöördel). Seega asub kohus seisukohale, et kostja ei ole hoidnud kõrvale elatise tasumisest.
17.Samuti nähtub kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest, et peale hagiavalduse esitamist on kostja tasunud hageja seadusliku esindaja arveldusarvele 15.10.2017.a 235 eurot selgitusega „XXX elatisraha“, 11.11.2017.a 235 eurot selgitusega „XXX elatisraha“ ja 15.12.2017.a 235 eurot selgitusega „XXX elatisraha“ (t/l 70-72).
18.Arvestades eelnevat leiab kohus, et hageja elatisnõue tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja on hagejale elatist tasunud, kuid seda mitte hageja poolt nõutavas ulatuses.
Nimetatu aga ei tingi hageja tagasiulatuva elatisnõude rahuldamist. Kohus leiab, et põhjendatud on tagasiulatuva elatise väljamõistmine juhul, kui kostja üldse ei oleks hagejale eelpoolviidatud perioodil elatist tasunud. Sellist olukorda käesoleval juhul aga ei esine.
19.Kuivõrd kohtule esitatu kohaselt on kostja tasunud elatist hagejale viimati 15.12.2017.a. (t/l 72), siis peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates jaanuarist 2018.a.
20.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis alates 01.01.2018.a summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuni XXX’i täisealiseks saamiseni, s.o kuni 12.11.2024.a.
21.TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
22.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda ette iga kuu eest hageja seadusliku esindaja XXX arvelduskontole nr. EEXXX.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
24.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 4 855 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
25.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda ja TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
26.Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagiavalduse osaliselt ning tegemist on elatise nõudega. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.