Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

2-18-4375

MENETLUSE KÄIK

XXX esitas 21.03.2018 Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks laste nimel tehingu tegemiseks. Avalduse kohaselt on XXX ja XXX surnud ema XXX seadusjärgsed pärijad, kumbki 1⁄4 mõttelises osas. Avaldaja soovib laste nimel pärandvara jagamist vastavalt pärimistunnistuses toodule. Pärandvara hulka kuuluvad pärimistunnistuse kohaselt arvelduskonto ja hoiukonto Swedbank AS-is ja kogumispensioni konto Swedbank AS-is. Lisaks korteriomand, kaks sõidukit, liikmelisus Hooneühistus RET. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut kontol olevate rahaliste vahendite kasutamiseks, jagades need pärijate vahel vastavalt Tallinna notar Ants Ainsoni koostatud ja tõestatud pärimistunnistuses toodule, samuti kohustusliku kogumispensioni kontolt osakute tagasivõtmiseks ja kandmiseks avaldaja pangakontole. Kohus võttis avalduse 3.04.2018 määrusega menetlusse, edastas eestkosteasutusele ja andis tähtaja seisukoha esitamiseks. Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) leidis 23.04.2018 arvamuses, et pärandvara jagamine on alaealiste laste, XXX ja XXX huvides. Avaldaja selgitas eestkosteasutusele, et soovib kasutada pärandvara hulka kuuluvaid rahalisi vahendeid laste ülalpidamiseks ja hariduse omandamiseks. Eestkosteasutus toetab avaldust, kuna see ei riku alaealiste varalisi õigusi ega huve. Swedbank AS päringu vastuse kohaselt omab XXX arvelduskontot jäägiga 70,97 eurot, hoiukontot hoiusummaga 4490,34 eurot ning kogumispensioni kontot, portfelli väärtus 1485,58 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7– 11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 p 1 järgi ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Eestkostja on tulenevalt kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama (PKS § 183 lg 1). Kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123

2-18-4375 lg 1). Kogumispensionide seadus (KPS) § 28 sätestab, et osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale ning pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. PKS § 188 lg 1 p 8 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut alaealise nimel pärandvara jagamiseks vastavalt pärimistunnistuses märgitud osadele selliselt, et rahalised vahendid jagatakse vastavalt pärimistunnistuses toodule ning alaealistele kuuluva rahaliste vahendite kandmist avaldaja arvelduskontole. Tallinna linn toetab avaldust ja leiab, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 5521 lg 1 järgi kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt tuleb lapse ärakuulamisel teda menetluse esemest ja võimalikust tulemusest teavitada ulatuses, milles laps on eeldatavasti võimeline seda mõistma, ja kui sellega ei kaasne eeldatavasti kahjulikke tagajärgi lapse arengule või kasvatusele. Lapse ärakuulamisest võib loobuda üksnes mõjuval põhjusel (TsMS § 5521 lg 3). XXX on 8-aastane ning kohus ei pea arvestades tema vastust tema ärakuulamist otstarbekaks. Kohus ei kuula ära ka 11-aastast XXXt, kuna leiab, et selles vanuses laps ei ole eeldatavasti võimeline andma teadlikku nõusolekut käesolevas küsimuses, sh hindama enda ülalpidamisega kaasnevate vajalike kulutuste suurust ning erinevate rahakasutuse alternatiivide põhjendatust. Samuti võib kohtu hinnangul olla hiljuti ema kaotanud 11-aastase lapse jaoks traumeeriv arutleda tema pärandi jagamise ja raha kasutamise teemadel. Tema ärakuulamata jätmiseks on seega kohtu hinnangul mõjuv põhjus. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud. XXXile tuleb anda nõusolek XXX surnud XXX pärandvara hulka kuulunud pensionikonto nr XXX osakute tagasivõtmiseks ning saadud raha jagamiseks vastavalt pärimistunnistuses märgitud osadele. Ka tuleb anda nõusolek arvelduskontol ja hoiukontol olevate rahaliste vahendite jagamiseks ja avaldaja kontole kandmiseks vastavalt pärimistunnistuses märgitud osadele. PKS § 130 järgi paigutavad vanemad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides PKS §-s 186 sätestatut. Kohtu hinnangul on põhjendatud kanda raha avaldaja arvelduskontole ning kasutada seda laste ülalpidamiseks. KPS § 31 lg 1 alusel peab osakute kandmiseks oma pensionikontole või nende tagasivõtmiseks esitama pärija registripidajale kontohalduri vahendusel avalduse. Kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja, kellel peab olema PKS § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek (KPS § 31 lg 11). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja enda kanda. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 550 lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse või

2-18-4375 eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses. TsMS § 550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes eeltoodust, kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.