lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-12816/40

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 10.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-12816/40
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3128
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
mittetulundusühing Väikese Väina Loodushoid80300472(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-14-12816

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja hind

Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 10.augustil 2015.a. Paide kohtumaja 2-14-12816 Väikese Väina Loodushoid MTÜ hagi OÜ Tööhobu vastu leppetrahvi ja viivise nõudes Hageja: Väikese Väina Loodushoid MTÜ, registrikood 80300472, Pärna 15 Orissaare alevik Orisaare vald Saare maakond Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Jüri Ploom, advokaat Riho Sidok, e-post:x Kostja: OÜ Tööhobu, registrikood 11500272, Türi tee 6 Oisu alevik Türi vald Järva maakond Kostja seaduslik esindaja: Tenek Mäekivi, e-post: x 13 317.60 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

17.juunil 2015

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt Tööhobu Väikese Väina Loodushoid OÜ kasuks leppetrahv 9000 eurot (üheksa tuhat eurot) ja viivis 331.20 eurot.
3.Välja mõista OÜ-lt Tööhobu Väikese Väina Loodushoid OÜ kasuks viivis alates 19.09.2014 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse (9000 eurot) täies ulatuses tasumiseni.

MENETLUSKULUD

1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-14-12816 jätta 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Rahuldada Väikese Väina Loodushoid OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
3.Määrata kindlaks, et Väikese Väina Loodushoid OÜ menetluskulu on riigilõiv 650 eurot ja lepingulise esindaja õiguabitasu 2862.01 eurot (koos käibemaksuga).
4.Välja mõista OÜ-lt Tööhobu Väikese Väina Loodushoid OÜ kasuks menetluskulud summas 2634 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle

2-14-12816

selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja kuulutas välja puisniitude taastamistööde hanke (edaspidi Hange). 24.07.2013 sõlmis hageja Hanke võitja OÜ-ga Tööhobu käsunduslepingu nr 2 (edaspidi Leping), mille kohaselt kohustus kostja osutama hagejale Lepingu p-s 1.1.1 loetletud teenuseid. Teenuste lõppemise ajaks leppisid pooled kokku hiljemalt 15.12.2013. 15.03.2014 ütles hageja Lepingu p-le 5.1.1 tuginedes erakorraliselt üles, kuna kostja ei olnud tähtaegselt ega täiendava tähtaja jooksul täitnud lepingujärgseid kohustusi. Samal päeval esitas hageja kostjale Lepingu p 5.2.1 alusel ning Lepingu rikkumisest tulenevalt leppetrahvi nõude 3000 eurot. Lisaks leppetrahvile 3000 eurot ning nimetatud nõudega seotud viivistele nõuab hageja kostjalt ka Lepingu p 5.2.2 alusel leppetrahvi teenuste osutamisega viivitamise tõttu 100 eurot iga viivitatud päeva eest. Teenuste osutamise viimaseks tähtajaks oli Lepingus kokku lepitud 15.12.2013 ning hageja nõuab antud leppetrahvi perioodi 16.12.2013 kuni 15.03.2014 eest kogusummas 9000 eurot. Seega on hageja leppetrahvi kogunõue 12 000 eurot. Täiendavalt nõuab hageja VÕS § 113 lg 1 ja § 94 alusel viivist 18.09.2014 seisuga 441.60 eurot ning edasi viivisvõlgnevust alates 19.09.2014 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täise ulatuses tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja tuvastas töid tehes Metsaregistri avalikku veebiteenust kasutades raietöödeks vajalike lubade puudumise novembri algul ja teavitas hagejat puudustest esimesel võimalusel 10.11.2013. Esimesed Keskkonnaameti poolt kinnitatud metsateatised jõudsid kostjani 26.11.2013. Metsateatisega kaasneb ka töödele piiranguid seadev kaaskiri, nii on raietööd ja kokkuvedu lubatud ainult külmunud pinnasega, mis keelab tööde teostamise muul ajal, kaasa arvatud kohustused, mida käsundusleping seadis kostjale. Kostja palus hagejalt ajapikendust 02.12.2013, kuid kirjalikku kokkulepet hagejalt ei saanud, kostjal oli üksnes hageja kontaktisiku (MT) suuline kinnitus, et leppetrahve ei rakendata. Kostja lõpetas oma toimingud ja tõi ära tehnika jaanuaris, kuna pinnas raietööde teostamiseks ei olnud piisavalt külmunud. Tööde teostamine pooltevahelise lepingu raames tekitas OÜ-le Tööhobu suure kahjumi, mille tõttu jäi kostja võlgu paljudele koostööpartneritele. Kostja leiab, et tööde peatumine ei olnud OÜ-st Tööhobu sõltuv. Kostja leiab ka, et VÕS § 15 lg 2 järgi on pooltevaheline käsundusleping kehtetu, kuna hageja pidi olema kursis töödele seatud piirangutega, mida ei toodud välja hanketingimustes ja ka peale lepingu sõlmimist. Kui kohus siiski leiab, et ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud, palub kostja kohtul VÕS § 162 alusel vähendada leppetrahvi ja viivist mõistliku suuruseni, kuna mõlemad leppetrahvid on ebamõistlikult suured võrreldes hageja kahjuga. Kuna hageja pole tõendanud oma kahju suurust, võib eeldada, et hageja kahju puudus. Kohtu seisukoht

1.Tulenevalt MTÜ Väikese Väina loodushoid projekti nr 182 „x, neljal hoiualal asuvate puisniitude ja loopealsete taastamistööd kokku vähemalt 135 ha-l“ puisniitude taastamistööde hankest (1.kd tl 53-57) sõlmiti hageja ja kostja vahel 27.07.2013 käsundusleping nr 2 (edaspidi Leping, 1.kd tl 58-61). Nimetatud Lepingu p-st 1.1.1 tulenevalt kohustus kostja osutama hagejale

2-14-12816

teenuseid, s.o. puisniitude taastamine saagimise, lõikamise ja/või freesimise teel, metsamaterjali kokkukogumine ja koristamine. Töid tuli teostada kahes etapis kokku 84 hektaril, teine etapp hiljemalt 15.12.2013. Pakkumisele eelnes ka hanke tingimusi täpsustav kirjavahetus (1.kd tl 96102). Vaidlust ei ole selles, et kostja käsunduslepingujärgseid töid tähtajaks ei teostanud. Kostja on põhjendanud tööde lõpetamist jaanuaris 2014 seoses sellega, et raietööde teostamiseks ei olnud pinnas piisavalt külmunud, kuna vastavalt tingimuste seadmisele metsateatistes 3465002201, 3466002201 ja 3467002201 (p 5) tuleb raietööd, metsamaterjali ja raiejäätmate kokku- ja väljavedu teostada külmunud pinnasega (1.kd tl 104-106). Kuigi kostja on asunud seisukohale, et poolte vahel sõlmitud käsundusleping nr 2 on kehtetu, kuna hageja pidi olema kursis töödele seatud piirangutega, mida aga ei olnud toodud välja hanketingimustes ja ka peale lepingu sõlmimist ja väidab, et sai teada metsateatiste puudumisest novembris ja et esimesed Keskonnaameti poolt kinnitatud metsateatised jõudsid kostjani 26.11.2013, nähtub kostja 10.12.2013 e-kirjast hagejale, et kostja Lepingu mahtu muuta ei soovi, kogemuse põhjal ongi raietöid parem teha talvel ning kinnitab, et saab aasta lõpuks I etapi töödega valmis (1.kd tl 132). Seega olukorras, kus kostja kinnitab, et sai 2013 novembri alguses teada kehtivate metsateatiste puudumisest, ei saa mitteteadmine piirangutest olla Lepingu kehtetuse aluseks. Seega leiab kohus nii nagu ka hageja, et leping oli kehtiv poolte vahel kuni 15.03.2014, mil hageja Lepingu erakorraliselt üles ütles 1.kd (tl 63). Kostjapoolselt lõpetati tööd ja toodi ära tehnika jaanuaris. Kuivõrd hageja oli vastavalt 10.12.2013 e-kirjale (1.kd tl 109) valmis töid teostama, jääb selgusetuks, miks kostja enne täiendava tähtaja osas kokkuleppe saavutamist/mittesaavutamist otsustas lepingu täitmise omapoolselt lõpetada.

2.Metsaseaduse §-st 41 tulenevalt oli kõnealuste tööde teostamiseks vajalikud metsateatised. Kostja on metsateatiste puudumisest hagejat informeerinud 10.11.2014 (1.kd tl 103-104). Hageja on kostja esindajale 10.12.2013 saadetud e-kirjas (1.kd tl 134-135) avaldanud, et ei osanud metsateatiste uuendamise vajadust ette näha, kuna ei teadnud, et metsateatised antakse välja 12kuuliseks perioodiks, samuti ei tulenenud viidet metsateatisest endast (1.kd tl 140-159). Märgitud oli üksnes tööde aeg, mida aga ei saa hageja hinnagul üheselt tõlgendada vastava teatise kestvusajana. Hageja kinnitusel ei teadnud ta, et tulenevalt metsaseaduse § 41 lg-st 13 hakkab metsateatise kehtivusaeg kulgema esitajale metsateatise kättetoimetamise või allkirja vastu kättetoimetamise päevast. Kuivõrd metsanduse näol ei ole tegemist hageja majandus- või kutsetegevusega ega ka mitte tavapärase kõrvaltegevusega, on usutav, et hageja ei teadnud 2013.a. lõpus tekkida võivatest probleemidest metsateatise kehtivusajaga, mistõttu on usutav ka, et hageja ei ole kostja ees Lepingu täitmist puudutavaid asjaolusid teadvalt varjanud, mis annaks aluse VÕS § 15 lg-te 1 ja 2 järgseks kahjunõudeks.
3.Kostja tuginemine tööde teostamisel metsateatise tähtajaga seotud piirangutele ei ole põhjendatud ka seetõttu, et 18.08.2013 e-kirjas on kostja kinnitanud Lepingujärgsete I etapi tööde lõpetamist septembris 2013 ehk varasemate metsateatise kehtivuse perioodil (1.kd tl 136-139). Selgusetuks jääb, miks ei suutnud kostja täita hageja ees võetud kohustusi 2013.a. septembriks.
4.Kostja on väitnud nagu oleks hageja esindaja kinnitanud leppetrahvi mittenõudmist, kuid hageja seda ei kinnita. Lepingu p-st 8.1 tuleneb kõigi lepingu muudatuste ja täienduste vormistamine kirjalikult. Nimetatud säte on kooskõlas TsÜS § 77 lg-ga 2. Käesoleval juhul ei ole pooled kirjalikus vormis kokku leppinud, et Lepingu tingimusi on võimalik muuta suulises vormis, seega puudub ka alus väita, et hageja on leppetrahvist loobunud.
5.Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et 2014 märtsi seisuga oli kostja lepingujärgsetest töödest teostanud üksnes 1⁄4, mistõttu ütles hageja lepingu üles ning esitas leppetrahvi nõude. Kuigi kostja on väitnud, et hageja 15.03.2014 nõuet leppetrahvi tasumise kohta ja samast kuupäevast

2-14-12816

otsust Lepingu erakorralise ülesütlemise kohta kostjale ei esitanud, on hageja oma väiteid tõendanud (2.kd tl 13-15).

6.Lepingu p-st 5.2.1 tuleneb käsundisaaja, s.t. kostja, kohustus mitte üles ütlema Lepingut enne teenuste osutamise II etapi lõpuleviimist kui käsundiandja on Lepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud. Kuigi kostja on viidanud hagejapoolsele Lepingu rikkumisele (p 2.1.1 ja 2.1.2), ei ole kostja kui käsundisaaja kasutanud oma õigust Leping sellel põhjusel üles öelda. Hageja on viitega Lepingu p-le 5.1.1, mis kohustab hagejat kui käsundiandjat mitte üles ütlema Lepingut enne teenuste osutamise II etapi tööde lõpuleviimist, lepingu üles öelnud ja seda põhjusel, et tööd jäid nii ettenähtud tähtajaks 15.12.2013 kui ka täiendavaks tähtajaks 15.03.2014 teostamata. Ka Võlaõigusseaduse (VÕS) § 114 lg 4 annab hagejale õiguse juhul, kui teine lepingupool kohustust ei täida või kui kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid, muuhulgas taganeda lepingust või see üles öelda. VÕS § 116 lg 2 p 4 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Antud juhul ei täitnud kostja käsunuduslepingu järgi võetud kohustust täiendava 3kuulise tähtaja jooksul, samuti viis kostja objektilt ära tööde tegemiseks vajaliku tehnika. Nimetatud asjaolud andsid hagejale piisava aluse arvata, et kostja oma kohustusi ei soovi ega taha täita. Lepingu p 5.2.1 teisest lausest tuleneb hageja õigus nõuda leppetrahvi 3000 euro suuruses summas ning Lepingu p-st 5.2.2 tuleneb kostja kui käsundisaaja kohustus tähtaegadest mittekinnipidamisel maksta leppetrahvi 100 eurot iga tööde teostamisega viivitatud kalendripäeva eest, v.a. „force majore“ ehk ettearvamatute ja käsundisaajast sõltumatute asjaolude tekkimisel.
7.VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8% aastas. Eelpoolnimetatud sätte ning VÕS § 88 lg 8 alusel on hageja kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-25-11 esitanud ka viivise nõude 18 09.2014 seisuga summas 441.60 eurot, mille mille arvestuslikku õigust ei ole kostja vaidlustanud ning mis on õigustatud.
8.Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Selle sätte kohaselt saab kohus sekkuda leppetrahvi suuruse muutmisse üksnes võlgniku taotlusel, mida kostja ongi teinud leides, et hageja pole kahju saanud. Hageja pole kahju tekkimist ka kinnitanud ega tõendanud, väites üksnes, et tal jäid Keskonnainvesteeringute Keskusest toetused saamata, mis iseenesest ei ole hageja varaline kahju. Kostja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-78-05 (p 18) on viidatud ka sellele, et kahju puudumine ei saa olla leppetrahvi alandamise aluseks siis, kui leppetrahvi selles ulatuses õigustab leppetrahvi tagatisfunktsioon, s.t. võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu, mida ei pea mõõtma ainuüksi tekkinud varalise kahjuna. Leppetrahvi vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes, arvestades VÕS § 162 lg-s 1 nimetatud asjaoludega. Kohus leiab, et kahju puudumine võib olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Nimetatud seisukoha puhul tugineb kohus Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-66-05 (p-d 16-17, 24) ja 3-2-1-132-12 (p 12). Käesoleval juhul on küll õiguskaitsevahendina leppetrahvi kohaldamise formaalsed eeldused täidetud, kuid puuduvad tõendid, et hageja kaitsmisväärseid huve oleks märkimisväärselt kahjustatud ning puuduvad ka tõendid hindamaks lepingupoolte majanduslikku seisundit. Samas, arvestades seda, et kostja teostas tööd 1⁄4 ulatuses, tuleb seda leppetrahvi vähendamisel arvestada. Kohus vähendab seetõttu nõutud leppetrahvi 1⁄4 võrra ja vastavalt sellele ka viivist.

2-14-12816

9.Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt leppetrahvi nõudes summas 9000 eurot ja viivise nõudes summas 331.20 eurot. TsMS § 367 alusel võib viivisnõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud 1.TsMS § 163 lg 1 kohaselt jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, seega jääb 3⁄4 menetluskuludest kostja kanda ja 1⁄4 hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulude nimekiri on piisavalt detailne, et koos toimikus sisalduvate materjalidega hinnata kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Avalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks kulutused riigilõivule ja lepingulise esindaja kulud. TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 144 p 1 kohaselt on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu menetluskulud. Kohustus tasuda riigilõivu hagiavalduse esitamisel kohtusse tuleneb seadusest. Samuti on seadusega kindlaks määratud kohtusse hagiavalduse esitamise eest makstava riigilõivu määrad. Hageja kulutused riigilõivule (650) eurot on kantud kooskõlas seadusega, st on vajalikud ja põhjendatud.
2.TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja märgib, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning on esitanud menetluskulud koos käibemaksuga.
3.TsMS § 175 lg-te 1 ja 11 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu kohtumäärus tunnistab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 175 lg 4 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, milline jõustus 26.06.2014.a. Kuivõrd kostja on vastu vaielnud hageja lepingulise esindaja kuludele, kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas MTÜ Väikese Väina Loodushoid kohtumenetluses esindaja õigusabi 25 tundi tunnitasuga 144 eurot (koos käibemaksuga), lisaks on kandnud kulutusi riigilõivule summas 650 eurot ning tema kantud menetluskulud on kogusummas 4347.21 eurot. Hageja on esitanud menetluskulude kohta alljärgnevad arved: 25.11.2014 arve nr 140924 millel kajastatud õigusteenused 13,1 tunni (kohtu poolt tehtud arvutuste järgi 12,9 tundi) ulatuses,

2-14-12816

kantseleikulud 47.16 eurot, kokku summas 1942.99 eurot koos käibemaksuga, 16.06.2015 arve nr 150515, millel õigusteenused 10,4 tunni ulatuses, kantseleikulud 33,85 eurot, kokku summas 1538.22 eurot ja 17.06.2015 arve nr 150517, millel õigusteenused 1,5 tunni ulatuses, kokku summas 216 eurot. Kostja ei nõustu hageja kuludega ajavahemikus 12.05.2014-09.09.2014, kostja märgib, et neid kulusid oleks saanud ära hoida, kui oleks oma adressaadile tulnud kirju jälginud ja õigeaegselt vastavat tegevust alustanud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on nimetatud ajavahemikul näidatud toimingud järgmised: päringu koostamine Pärnu maakohtule 12.05.-0,2 tundi, kohtumäärusega tutvumine (hagimenetlusse üleandmine) 19.05.–0,2 tundi, päringu koostamine kohtule 03.07.– 0,2 tundi, kohtumääruse analüüs 03.07.– 0,2 tundi, täiendava päringu koostamine 03.07.– 0,2 tundi, memo koostamine materjalide kättetoimetamisega seoses 09,07-0,4 tundi, korduvpäringu koostamine 09.07.–0,2 tundi, suhtlus kohtuga vastuse esitamise tähtajaga seonduvalt 09.07.–0,2 tundi, kohtumääruse analüüs 21.08.–0,2 tundi, riigilõivu maksekorralduse koos kaaskirjaga edastamine kohtule 22.08.–0,1 tundi, kokku 2,1 tunni ulatuses. Kohus märgib, eelpool nimetaud ajavahemikul hageja poolt kajastatud toimingud on seotud maksekäsu kiirmenetlusega. Kohtu toimikust ei nähtu 12.05 toimingut ega 03.07 toimingut, mistõttu loeb kohus need toimingud põhjendamatuks. Arvestades, et maksekäsu kiirmenetluses esines probleem 21.05.2014 kohtumääruse kättetoimetamisega, millest tulenevalt esitati ka määruskaebus (mille kohus rahuldas), on kättetoimetamisega seotud toimingud põhjendatud, kuid samas tegemist mitmete korduvate päringutega. Nimetatud ajavahemikul kulutatud aja hindab kohus kokku põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses. Kostja ei nõustu hagiavalduse koostamisele kulutatud ajaga, materjalide analüüs on teostatud juba 14.03.2014 ning lisad on lisatud ka Maksekäsu juurde. Kostja hinnangul on tegu mitmekordse samalaadse tegevusega. Samuti ei nõustu kostja kuludega materjalide kogumise kohta 04.12.2014 (arve nr 140924). Kostja märgib, et materjalide analüüsimise eest on taas kulutatud aega 14.03.2014 - 2,4 tundi, samuti pidanuks materjalid koos olema juba hagiavalduse koostamise ajaks 09.09.2014-10.09.2014 - 3,7 tundi. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagiavalduse koostamisele kulunud hagejal 2,4 tundi, lisaks lisade komplekteerimine, täiendamine – 10.09. ja 18.09., kaaskirja memo koostamine, edastamine koos kaaskirjaga, kokku on kulunud hagejal hagi esitamisele ja sellele eelnenud toimingutele 4,8 tundi. Lisaks on kulutatud aega nimekirja kohaselt maksekäsu kiirmenetluses materjalide analüüsile 2,4 tundi. Kohus nõustub osaliselt kostja vastuväidetega antud toimingute osas, kohtu toimikust nähtuvalt on hagi kohtule esitatud 18.09.2014 (tl 48-51) ja see koosneb neljast lehest ning arvestades, et nimekirja kohaselt on hageja juba maksekäsu kiirmenetluses kulutanud aega materjalide analüüsile 2,4 tundi, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja sellele eelnenud toimingutele kokku 3 tundi. Materjalide kogumise ajakulu 04.12.2014 – 1 tund hindab kohus põhjendamatuks, kuna see on kajastatud korduvalt. Ülejäänud 25.11.2014.arve nr 140924 märgitud ajakulud hindab kohus põhjendatuks ja vajalikuks märgitud ulatuses. Kokku hindab kohus põhjendatuks 25.11.2014 arvel nr 140924 märgitud ajakulu 10,3 tunni ulatuses. Kostja ei nõustu kuludega , mis on toimunud 16.01.2014 kellegi Ü.Talvistega, 0,5 tundi. Ü.Talviste on kostja jaoks tundmatu isik. Kohus nõustub kostjaga selles osas ja loeb 16.01.2014 ajakulu põhjendamatuks selle piisava põhistuse puudumise tõttu. Kostja märgib, et hageja ei ole tõestanud oma reaalseid õigusabikulusid. Kostja lisab, et ei ole tõendatud arvete nr 140924 ja nr 150515 tasumine. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega seoses nimetatud arvetega. Menetluskulu kindlaksmääramisel pole oluline, kas menetlusosaline on tema esindaja osutatud õigusabi eest juba tasunud või mitte. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Kostja on kinnitanud, et lepingulise esindaja kulu on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-14-12816. Kohus viitab RK lahendis nr 32-1-65-13 välja toodud seisukohale, mille kohaselt ei ole oluline, kas esindaja on tasu maksnud või kes on selle tasunud. Kohtu hinnangul on esitatud arvetega tõendatud hagejal tekkinud kohustus

2-14-12816

tasuda temale osutatud õigusteenuse eest. 16.06.2015 arvel nr 150515 märgitud teenuste osas 02.12.2014 menetluskulude nimekirja täienduse koostamine – 0,3 tundi, 04.12.2014 menetluskulude taotluse koostamine – 1 tund ja 04.12.2014 taotluse edastamine kohtule – 0,2 tundi, kokku 1,5 tundi ei ole hinnatav vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kuluna. Nimelt on Riigikohus lahendis 3-2-1-77-14 selgitanud, et kuna menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Ülejäänud nimetatud arvel märgitud ajakulu (v.a. ka eelpool märgitud 16.01. ja 04.12. toimingud) hindab kohus põhjendatuks ja vajalikuks märgitud ulatuses. Kokku hindab kohus põhjendatuks 16.06.2015 arvel nr 150515 märgitud ajakulu 7,4 tunni ulatuses. 17.06.2015 arvel nr 150517 märgitud teenuste osas 17.06.2015 kohtuistungil osalemine – 1,5 tundi hindab kohus vajalikuks ja põhjendatuks märgitud ulatuses. Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabitoimingute ajakuluks 19,2 tundi ning määrab, et Väikese Väina Loodushoid MTÜ põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu on 2304 eurot, lisaks kantseleikulud 81.01 eurot, kokku 2862.01 eurot koos käibemaksuga. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 3512.01 eurot (riigilõiv 650€, lepingulise esindaja kulu 2862.01€), millest kostja peab hagejale hüvitama 3/4, st 2634 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt 75% ulatuses, jääb nimetatud osa menetluskuludest kostja kanda. Kostja ei ole oma menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja