A S hagi D S vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
2250 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A S (alaealine laps), isikukood *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja N K (alaealise lapse ema), isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja D S (alaealise lapse isa), isikukood *, elukoht *, epost *
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja A S hagi.
2.Välja mõista kostjalt D S hageja A S kasuks igakuine elatis alates 01.12.2017. a kuni lapse A S täisealiseks saamiseni * perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras, s.o 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis 2017. a oli 235 eurot kuus ja alates 01.01.2018. a on 250 eurot kuus. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
3.Elatis tasuda hageja A S arvelduskontole nr * *, selgitusega: elatisraha. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Menetluskulud jätta kostja D S kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Hageja nõue ja põhjendused 01.02.2018. a esitas hageja A S (alaealine laps) seadusliku esindaja N K (alaealise lapse ema) vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi igakuise elatise nõudes kostja D S (alaealise lapse isa) vastu /tlk 1-4/. Hagiavaldusest nähtuvalt taotleb hageja kostjalt igakuise elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras alates 01.12.2017. a. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos emaga ning kostja aeg-ajalt maksab elatisraha kuni 150 eurot aga jätab tihti maksmise vahele. Hageja on 16.04.2018. a esitanud kohtule hageja pangakonto väljavõtted alates 19.02.2010. a kuni 16.04.2018. a /tlk 45-105/, millest nähtuvad kostja poolt tehtud elatise maksed hagejale.
2.Kostja vastuväited Kostja D S esitas kohtule 12.03.2018. a kirjaliku vastuse hagiavaldusele /tlk 29/. Kostjale on hageja nõue üllatav, kuna kostja maksab elatist enam-vähem regulaarselt 150 eurot kuus juba seitsme aasta vältel. Kostja avas tütre nimele pangakonto, kuhu raha kandis ja on ostnud lapsele pidevalt vajalikke asju. Kostja teeb ettepaneku elatise määramiseks 160 eurot kuus. Kostja on arvel Töötukassas ja otsib aktiivselt tööd. Kostja tavaliseks töötasuks on olnud ligikaudu 600 eurot. Kuna kostja üürib eluaset, siis on nõutud elatis kostjale ülejõukäiv. Kostja teab, et tema tütart toetavad vanavanemad. Menetluskulud palub kostja jagada võrdselt, kuna kohtusse pöördumise asemel oleks hageja võinud sõlmida vastastikuse kokkuleppe. Kostja on 16.04.2018. a esitanud tõendina kohtule Sportland Eesti AS maksekviitungi summas 45 eurot /tlk 44/. Kohtuotsuse põhjendused
3.Hageja, s.o alaealine laps A S on oma seadusliku esindaja, s.o ema N K vahendusel esitanud kohtule haginõude oma teise vanema, s.o isa D S vastu igakuise elatise maksmise nõudes seaduses sätestatud miinimummääras alates 01.12.2017. a. Hagiavalduses esitatud nõude aluseks on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1, mis sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ja PKS § 101 lg 1, mille järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
4.Hagiavalduse lisana on kohtule esitatud hageja A. S sünnitunnistus /tlk 5/, millest nähtuvalt on hageja sündinud * ning hageja isa on D S ja hageja ema N K. Eeltooduga on tõendatud, et hageja on alaealine laps, kes on õigustatud esitama hagi ülalpidamise andmise nõudes.
5.Hagis esitatu kohaselt ei ela hageja vanemad koos juba seitse aastat ning hageja elab koos emaga (hageja ja hageja elukoha aadress sama nii hagiavalduse kui Rahvastikuregistri andmete kohaselt - tlk 1, 7-8). Kohtuinfosüsteemi andmete kohaselt ei ole kostjalt hageja kasuks elatist välja mõistetud ja hagiavaldusest nähtuvalt tasub kostja elatist aeg-ajalt kuni 150 eurot kuus. Seega on hageja õigustatud esitama elatise nõude teise vanema, s.o kostja D S vastu PKS § 96 alusel, mis sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 100 lg 2 alusel, mis sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
6.Kohus märgib, et kuna hageja on palunud kostjalt väljamõistetud elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras, siis miinimumelatise nõude esitamisel ei pea hageja tõendama oma kulutusi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt selgitanud, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15; 07.02.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12). Järgnevalt hindab kohus kostja esitatud vastuväiteid hageja nõudele.
7.Kostja leiab, et hageja nõue on üllatav, kuna kostja maksab hagejale elatist enam-vähem regulaarselt 150 eurot kuus juba seitsme aasta vältel. Kostja avas tütre nimele pangakonto, kuhu raha kandis ja on ostnud lapsele pidevalt vajalikke asju.
7.1.Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud 16.04.2018. a ühe maksekorralduse /tlk 44/, millest nähtuvalt on 07.04.2018. a ostetud kaupu Sportland Eesti AS-ist summas 45 eurot. Muid tõendeid kostja oma väidete tõendamiseks kohtule esitanud ei ole. Tulenevalt PKS § 100 lõikest 1 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kohus leiab, et kostjale oli 7. aprilliks 2018. a (kui tõendilt nähtuv ost sooritati) teada, et hageja nõuab elatist raha perioodilise maksmisega seaduses sätestatud miinimummääras ning hagist ei nähtu, et hageja oleks nõudnud elatise andmist muul viisil. Seega ei ole kostja andnud hagejale elatist tema poolt hagis taotletud viisil, mistõttu kohus ei loe esitatud tõendi alusel tehtud ostu summat elatise tasumiseks hagejale.
7.2.Küll aga on hageja (seadusliku esindaja vahendusel) esitanud hageja kontoväljavõtted perioodil alates 19.02.2010. a kuni 16.04.2018. a /tlk 45-105/. Kohus ei hinda varasemate aastate kontoväljavõtteid, kuna hageja on esitanud haginõude alates 01.12.2017. a. Nimetatud perioodi hõlmab hageja esitatud kontoväljavõte tlk 104 perioodi kohta 09.08.2017-16.04.2018. a, mida kohus arvestab käesoleva nõude läbivaatamisel. Hageja on esitanud hagiavalduse kohtule 01.02.2018. a, kuid palunud elatise väljamõistmist kostjalt alates 01.12.2017. a. Perioodil 01.12.2017 kuni 16.04.2018. a ei ole kostja teinud hageja kontole ühtegi ülekannet (elatise makset). Viimased maksed kostjalt hagejale on tehtud 27.11.2017. a summas 150 eurot, selgitusega „elatis“ ja 28.08.2017. a summas 100 eurot, selgitusega „elatisraha“.
7.3.Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud hageja väide, et kostja tasub aeg-ajalt elatist kuni 150 eurot kuus. Kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõttest /tlk 104/ nähtuvalt on kostja poolt elatise tasumine ebaregulaarne ja jääb alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise alammäära. Samuti ei ole kostja teinud hagejale ühtegi elatise makset hagis esitatud nõude perioodil, s.o alates 01.12.2017. a kuni hagi esitamiseni ega ka peale hagi esitamist 01.02.2018. a kuni 16.04.2018. a. Kostja väide, et ta tasub hagejale enam-vähem regulaarselt elatist 150 eurot kuus, on seega paljasõnaline ja tõendamata ning kohus leiab, et eeltoodud olukorras on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohtu kaudu elatise tasumist, kuna kostja annab hagejale raha maksmise teel elatist ebaregulaarselt ja alla seaduses sätestatud alammäära. Samuti ei ole tõendatud, et kostja on hagejale ostnud pidevalt asju, kuna kohtule on esitatud vaid üks maksekorraldus ning seegi peale hagiavalduse esitamist tehtud ostu kohta /tlk 44/, mil kostja teadis, et hageja on esitanud nõude elatise maksmiseks raha perioodilise maksmise teel (vt tagasi p 7.1.).
8.Kostja on teinud ettepaneku elatise määramiseks 160 eurot kuus.
8.1.Menetluse käigus on kohus teinud pooltele ettepaneku kompromisslepingu sõlmimiseks /tlk 30-31/. Hageja esindaja on kohtule teatanud, et ei ole nõus kostjaga kompromissi sõlmima
ja hageja jääb esitatud nõude juurde /tlk 36/. Samuti on teatanud kostja, et kompromisslepingut hageja esindajaga sõlmida ei õnnestunud /tlk 38/. Seega kompromissi sõlmimine kostja pakutud viisil pole tulemusi andnud.
9.Kostja väidab, et ta on arvel Töötukassas ja otsib aktiivselt tööd. Kostja tavaliseks töötasuks on olnud ligikaudu 600 eurot. Kuna kostja üürib eluaset, siis on nõutud elatis kostjale ülejõukäiv.
9.1.Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid Töötukassas arvel olemise ega aktiivselt töö otsimise kohta, mistõttu on kostja väited tõendamata. Samas leiab kohus, et eeltoodu ei ole ka aluseks elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära, kuna PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kuid sama §-i lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjuseid PKS § 102 lg 2 tähenduses (andmeid ega tõendeid kostja töövõimetuse või teise lapse olemasolu vms kohta), mis võiks olla aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära.
9.2.Kohus leiab, et kui kostja tavapäraseks töötasuks on ligikaudu 600 eurot kuus nagu kostja väidab, siis vastavalt PKS § 102 lg 2 teisele lausele kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hagiavaldusega nõutud elatis tasumisel (2018. a 250 eurot kuus) jääks kostjal enda ülalpidamiseks 350 eurot, mistõttu kõnealuse sissetuleku puhul jääks kostjal enda ülalpidamiseks rohkem vahendeid kui hageja ülalpidamiseks elatise väljamõistmisel seadusjärgses määras. Seega on kostja kohtu hinnangul võimeline hagejale ülalpidamist andma seaduses sätestatud miinimummääras.
9.3.Riigikohus on 24.10.2012. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud (p 15, korratud 07.02.2018. a lahendis nr 2-16-118651, p 18), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada. TsMS § 230 lg 3 alusel võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel. Kohus on teinud päringud kostjal olemasoleva kinnisvara ja sõidukite kohta ning päringute vastustest nähtuvalt kuulub kostjale auto Jeep Grand Cherokee (ehitusaasta 1998). Seega kuulub kostjale ka vara, mille arvelt on kostjal võimalik rahaliste vahendite ebapiisavuse korral lapse ülalpidamiskohustust täita. Samas on varale seatud keelumärked kohtutäiturite poolt, mis takistab käesoleval ajal vara realiseerimist elatise tasumiseks. Kuna kostja on teovõimeline täisealine isik, kellel Rahvastikuregistri andmete kohaselt on omandatud põhiharidus, siis puudub kohtul kahtlus, et kostja on võimeline elatist teenima ulatuses, mis tagaks nii hageja ülalpidamise seaduses sätestatud miinimummääras kui ka kostja enda ülalpidamise selleks minimaalselt vajalikus ulatuses.
10.Lisaks on kostja välja toonud, et kostja teab, et tema tütart toetavad vanavanemad.
10.1.Kohus leiab, et eeltoodud asjaolu on tõendamata ning samuti ei ole see põhjendatud asjaoluks kostjalt elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära. PKS § 106 lg 1
sätestab, et kui isik on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Kostja ei ole PKS § 102 alusel vabastatud ülalpidamise andmisest, seega on kostja kui hageja vanem kohustatud andma hagejale ülalpidamist. Hageja vanavanematel on õigus hagejat toetada, kuid neil puudub käesolevas olukorras selleks seadusest tulenev kohustus.
11.Muid sisulisi vastuväiteid kostja elatise nõudele ei ole esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleva tsiviilasjas ei ole kohtule esitatud tõendeid ega faktilisi asjaolusid selle kohta, et kostja ei oleks mõjuval põhjusel suuteline endale või oma alaealisele lapsele ülalpidamiseks elatist rahaliselt teenima. Kohus jääb seisukohale, et kostja on võimeline saama sissetulekuid ulatuses, mis tagaks nii kostja endale ülalpidamise kui ka hagejale elatise maksmise seaduses sätestatud miinimummääras ning puuduvad erandlikud asjaolud elatise väljamõistmiseks väiksemas määras.
12.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja nõude elatise väljamõistmiseks kostjalt alates 01.12.2017. a kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras, o 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lõikest 2 tulenevalt on alates 01.01.2017 töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot kuus ning Vabariigi Valitsuse 21.12.2017. a määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 alusel on alates 1. jaanuarist 2018. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seega ei või igakuine elatise summa ühele lapsele olla käesoleval ajal väiksem kui 250 eurot ja 2017. a väiksem kui 235 eurot. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS 100 lg 4).
13.Hagihind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2250 eurot (250 € x 9).
14.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.